vajalik sisse seada igale bilansikirjle eraldi arvestus, mida tehakse kontodel. Raamatupidamisregistrid Raamatupidamisregistreid kasutatakse majandustehingute jooksvaks arvestuseks ning arvestustulemuste fikseerimiseks. Algddokumendid kajastatakse kronoloogilises järjekorras. Peale perioodi viimase tehingu kandmist tehake kokkuvõtted kontodel ning tuuakse välja kontode lõpppsaldod, mille põhjal koostatakse bilanss. 1-bilansi aktivakirjed- vara 2- bilansi passivakirjed- kohustused 3- bilansi passivakirjed- omakapital 4-tulude kontod 5-kulude kontod Eesti vabariigi raamatupidamine seaduse kohaselt on raamatupidamiskohustalsed kohustatud koostama raamatupidamise siseeeskirja. Vara suureneb, vara väheneb. Sel juhul asedatakse üks varaobjekt teisega. Näide Näide: osteti 9600 euro eest kaupa, tasumine toimus sularahas. Deebet Kassa Kreedit Deebet Kaup Kreedit
Aktiva=passiva Varad=kohustused+omakapital omakapital=varad-kohustused omakapitali osatähtsus= omakapital/kogukapital 7)Bilansi koostamine, sh algbilanss Bilansi aktiva ja passiva poolte kokkuvõtted peavad olema alati võrdsed ehk tasakaalus. Sellest tuleneb ka bilansi valem: VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansi valemi teisendatud vorm oleks: OMAKAPITAL = VARAD - KOHUSTUSED Bilansi aktiva ja passiva omakorda koosnevad erinevatest bilansi kirjetest. Bilansi aktivakirjed moodustavad käibevara ja põhivara koosseisu ja paigutuse järgi. Bilansi koostamisel tuleb raamatupidamisseaduses etteantud kirjete järjekorda järgida, kuid kirjeid võib täiendavalt liigendada. Bilansi passivakirjed jagatakse kohustusteks ja omakapitaliks. Siit võime tuletada veel ühe laiendatud bilansi valemi: KÄIBEVARA + PÕHIVARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Järelikult: OMAKAPITAL = KÄIBEVARA + PÕHIVARA - KOHUSTUSED
varasemate sisseostude hindades. FIFO meetodil saadud tulemus ühtib sageli tükimeetodil saadud tulemusega, kuna on üsna loomulik, et kõigepealt müüakse ära varem soetatud kaubad. 12. Bilansi valem. Bilansi aktiva ja passiva poolte kokkuvõtted peavad olema alati võrdsed ehk tasakaalus. Sellest tuleneb ka bilansi valem: VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL Bilansi aktiva ja passiva omakorda koosnevad erinevatest bilansi kirjetest. Bilansi aktivakirjed moodustavad käibevara ja põhivara koosseisu ja paigutuse järgi. Bilansi passivakirjed jagatakse kohustusteks ja omakapitaliks. Siit võime tuletada veel ühe laiendatud bilansi valemi: KÄIBEVARA + PÕHIVARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL 13. Omakapitali osatähtsus varades. Omakapitali osatähtsus näitab, kui suures ulatuses on ettevõte finantseeritud omakapitaliga omakapital omakapitali osatähtsus kogukapital
6 Aktiva (vara) kokku Passiva (kohustused ja oma- kapital) kokku RS-ga etteantud bilansivorm on toodud raamatupidamise seaduses lisas 1. Bilansi aktiva ja passiva elemente nimetatakse bilansikirjeteks. Bilansikirje eraldi nimetuse ja summaga väljendatud vara liik või vara katteallikas. Bilansi aktivakirjed on korrastatud kahaneva likviidsuse põhimõttel ja bilansi passivakirjed on liigendatud tähtajalisuse põhimõttel (millises ajalises järjekorras kuuluvad kohustused tasumisele). RTJ 2 lisas 1 on toodud bilansikirjete selgitus. 4. Bilansis toimuvad muudatused Bilansis toimuvad muudatused majandustehingute tagajärjel. Majandustehingud toimingud, mille tagajärjeks on muudatused raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste ja omakapitali koosseisus. Iga
isikutele põhitegevuseks soetatud trükised ja muud teavikud (kas põhivara või 552300). · 550002 Paljundus- ja printimiskulud · Sh tahmakassetid Kontoplaani liigendus · Eesmärk - majandustehingute kohta andmete kogumine, rühmitamine, kontrollimine ja aruannete koostamine · klassifitseerimise aluseks raamatupidamisaruanded Kontode liigendus 5-de rühma: Rühma tähistab konto koodi esimene number: · 1 bilansi aktivakirjed vara · 2 bilansi passivakirjed- kohustused · 3 bilansi passivakirjed- omakapital · 4 tulude kontod · 5 kulude kontod Aktivakonto Passivakonto Üldreegel kontode lõppsaldo leidmiseks · Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive vastaspoole käive · Aktivakonto lõppsaldo = deebet-algsaldo + deebetkäive kreeditkäive · Passivakonto lõppsaldo = kreedit-algsaldo + kreeditkäive deebetkäive Veel kontosid · tulude ja kulude kontod
Mida madalam risk, seda väiksem tulu. Riski juhtimise strateegiate väljatöötamisel on oluline pidada silmas riski ja tulususe vahekorda. Investeeringute tasuvus= (jooksev tuli + kasum kapitalilt)/ investeeritud summa 11. Finantsaruandlus (bilanss, kasumiaruanne, rahavooguse aruanne) struktuur: Bilanss väljendab ettevõtte finantseisundit fikseerituna kindlal ajamomendil. Bilanss väljendab kõigi firma tegevusaja vältel toimunud äritehingute järjestikuse liitmise tulemust. Bilansi aktivakirjed on järjestatud likviidsuse järgi nimistu algab kõige lihtsamini rahaks muudetavatest varadest. Kaumiaruanne näitab kindla perioodi vältel saadud kasumeid ja kahjumeid. Näiteab vahendite liikumist läbi firma. Seosed: Müük müügikulud tegevuskulud + muud tulud (kulud) maksud = kasum Rahavoogude aruanne sealt selgub firma maksevõime, kust firma raha pärineb ja kuidas seda kulutatakse. Rahavoogude aruandes kajastub kolm tasandit:
Raamatupidamis seadus ei nõua otseselt kontode numereerimist, kuid hea raamatupidamistava järgi tähistatakse kontoplaanis aktivakontode numbrid alati tunnusega ,,1" ning passivakontode numbrid tunnusega ,,2" kontonumbri esimeses järgus. Samtui lihtsustavad kontode numbrid andmete töötlemist [7 : 21]. Ettevõte võib liigendada kontosid viieks rühmaks. Rühma tähistab konto koodi esimene number: 1 bilansi aktivakirjed vara; 2 bilansi passivakirjed- kohustused; 3 bilansi passivakirjed- omakapital; 4 tulude kontod; 5 kulude kontod [12]. Kontorühmad koosnevad kontoklassidest. Bilansi aktiva- ja passivakirjete kontode kontoklassi tähistavad koodi kolm esimestnumbrit, kusjuures kontoklassi teine ja kolmas number viitavad RPS- lisas 1 toodudbilansikirjetele ja alaliigendustele [12]. varad kontod (kontoklass 100-199)
Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus see on raamatupidamiskohustuslase kohustus, mis nõuab tulevikus rahast loobumist, st. tasumist. Omakapital see on raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud tema kohustused. 1.3 Bilansi elemendid Bilansi aktiva ja passiva elemente nimetatakse bilansikirjeteks. Sõltuvalt bilansi poolest on tegemist aktivakirjetega ja passivakirjetega: · bilansi aktivakirjed näitavad ettevõtte käibevara ja põhivara koostist; · bilansi passivakirjed näitavad ettevõtte kohustuste ja omakapitali koostist. Bilansikirjed on liigendatud ja paigutatud läbimõeldud järjestuses. Tähtsaimaks liigendamiskriteeriumiks on aktivas likviidsusprintsiip ja passivas õigussuhetest tulenev tähtajalisuse printsiip ning omakapitali printsiip. 1.3.1 Aktivad Aktivad on ettevõtte varad reaalses väärtuses, mis osalevad majandustegevuses.
Kui üks ettevõte omandab teise, võib soetusmaksumus olla suurem kui ostetud ettevõtte netoaktivate turuväärtus. Netoaktivad on ettevõtte varade ja kohustuste vahe. Seega firmaväärtus on ostuhinna ja ostetud ettevõtte netoaktivate turuväärtuse vahe. Firmaväärtus tekib ainult teise ettevõtte omandamisel. ja amortiseeritakse viie aasta jooksul. Firma väärtus tuleneb sellest, et koos varadega omandatakse ka teise ettevõtte maine, personal, hea turupositsioon jne. Bilansi aktivakirjed on järjestatud vastavalt nende likviidsuse kahanemisele, see tähendab, et kui kiiresti saab varad rahaks konverteerida. Bilansi teine pool ehk Passiva koosneb kohustustest ja omakapitalist, mis näitab millisel viisil on ettevõte finantseerinud investeeringuid varasse. Kohustused on ettevõtte võlad, mis nõuavad tulevikus varast loobumist. Näiteks pangalaenud, tasumata arved, tasumata vekslid, hüpoteeklaenud,
b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Bilansis kajastatakse ainult selline kohustus, mille väärtus on usaldusväärselt mõõdetav. Omakapital- raamatupidamiskohustuslase vara, millest on maha arvatud tema kohustused. Ettevõtte asutamisel võrdub omakapital omanike poolt sissemakstud kapitaliga. Bilansi aktiva ja passiva elemente nimetatakse bilansikirjeteks. Bilansi aktivakirjed on korrastatud kahaneva likviidsuse põhimõttel (vt RS lisas 1 toodud bilansiskeemi) ja bilansi kohustuste kirjed on liigendatud tähtajalisuse põhimõttel (millises ajalises järjestuses kuuluvad kohustused tasumisele), omakapitali kirjed esitatakse kestvusprintsiibil. IAS-I järgselt on bilansiskeem vastupidine: vähem likviidsem vara ja pikaajalised kohustused näidatakse eespool, likviidsem ja lühiajaline loetelu lõpus. IAS nõuab ligikaudu 15 bilansikirje väljatoomist.
Kui üks ettevõte omandab teise, võib soetusmaksumus olla suurem kui ostetud ettevõtte netoaktivate turuväärtus. Netoaktivad on ettevõtte varade ja kohustuste vahe. Seega firmaväärtus on ostuhinna ja ostetud ettevõtte netoaktivate turuväärtuse vahe. Firmaväärtus tekib ainult teise ettevõtte omandamisel. ja amortiseeritakse viie aasta jooksul. Firma väärtus tuleneb sellest, et koos varadega omandatakse ka teise ettevõtte maine, personal, hea turupositsioon jne. Bilansi aktivakirjed on järjestatud vastavalt nende likviidsuse kahanemisele, see tähendab, et kui kiiresti saab varad rahaks konverteerida. Bilansi teine pool ehk Passiva koosneb kohustustest ja omakapitalist, mis näitab millisel viisil on ettevõte finantseerinud investeeringuid varasse. Kohustused on ettevõtte võlad, mis nõuavad tulevikus varast loobumist. Näiteks pangalaenud, tasumata arved, tasumata vekslid, hüpoteeklaenud,
Kui üks ettevõte omandab teise, võib soetusmaksumus olla suurem kui ostetud ettevõtte netoaktivate turuväärtus. Netoaktivad on ettevõtte varade ja kohustuste vahe. Seega firmaväärtus on ostuhinna ja ostetud ettevõtte netoaktivate turuväärtuse vahe. Firmaväärtus tekib ainult teise ettevõtte omandamisel. ja amortiseeritakse viie aasta jooksul. Firma väärtus tuleneb sellest, et koos varadega omandatakse ka teise ettevõtte maine, personal, hea turupositsioon jne. Bilansi aktivakirjed on järjestatud vastavalt nende likviidsuse kahanemisele, see tähendab, et kui kiiresti saab varad rahaks konverteerida. Bilansi teine pool ehk Passiva koosneb kohustustest ja omakapitalist, mis näitab millisel viisil on ettevõte finantseerinud investeeringuid varasse. Kohustused on ettevõtte võlad, mis nõuavad tulevikus varast loobumist. Näiteks pangalaenud, tasumata arved, tasumata vekslid, hüpoteeklaenud,
Kui üks ettevõte omandab teise, võib soetusmaksumus olla suurem kui ostetud ettevõtte netoaktivate turuväärtus. Netoaktivad on ettevõtte varade ja kohustuste vahe. Seega firmaväärtus on ostuhinna ja ostetud ettevõtte netoaktivate turuväärtuse vahe. Firmaväärtus tekib ainult teise ettevõtte omandamisel. ja amortiseeritakse viie aasta jooksul. Firma väärtus tuleneb sellest, et koos varadega omandatakse ka teise ettevõtte maine, personal, hea turupositsioon jne. Bilansi aktivakirjed on järjestatud vastavalt nende likviidsuse kahanemisele, see tähendab, et kui kiiresti saab varad rahaks konverteerida. Bilansi teine pool ehk Passiva koosneb kohustustest ja omakapitalist, mis näitab millisel viisil on ettevõte finantseerinud investeeringuid varasse. Kohustused on ettevõtte võlad, mis nõuavad tulevikus varast loobumist. Näiteks pangalaenud, tasumata arved, tasumata vekslid, hüpoteeklaenud,
annaabi.ee 
