· ,,Tapetud Marat" leinav teos · ,,Sabiinitarid" (roomlaste ja sabiinide lepitamise stseen) · Napoleoni visuaalse kultuse rajaja ( elab kaasa tema tõusule- ,,Napoleon I ja Josephine kroonimine...", sõjalistele võitudele, kangusele) · Maalis ka portreesid JEAN AUGUSTE DOMINIQUE INGRES · Klassitsistlike ideaalide eestvõitleja, uute voolude vastane · Püüdis saada ,,kaasaegseks Raffaeliks" · Maalis suuri kompositsioone, portreesid, aktimaale · Töödes otsekohene tõetruudus ühinenud üldistava joonekäsitlusega · ,,Suur supleja"
Seda perioodi nimetatakse kunstiajaloo langusajaks. 7.Iseloomusta maneristliku maali. Ekstavakantne kujutamisviis, kasutatakse jõuliselt heleda ja tumeda kontrasti.. Värvid muutuvad tumedamaks, süngeks. Iseloomulik tusatsev ja irooniline alatoon. Figuurid sagedasti pikaks venitatud ja asendid olid ebaloomulikud.Kompositsioonis paigutatakse S-tähe kujuliselt.Taheti et laed annaks kõrgust juurde. Teemaks peamiselt mütoloogia.Värvid sinakad ja tuhmad. Palju maaliti aktimaale, haarava pilguga . 8.Võrdle Tintoretto teost "Püha õhtu söömaaeg" da Vinci teosega. Da Vinci teos on fresko tehnikas ehk otse krohvile ja soojades toonides ja reeglipärane. Tintoretto teos aga on tahvelmaal ja näeb välja nagu põrgu , tumedad värvid. Seega erinevused on jõulised. 9.Maneristlik skulptuur? Benvenuto Cellini- "Perseus".Üks tema tippteoseid.Täheldas Michelangelo mõjutusi. Teemadeks mütoloogia. Teos oli ilmekas ja kõnekas ja muidugi jõuline."Kullast
Maale iseloomustab äärmine lineaarsus (selged piirjooned). Koloniidi vastu huvi ei tuntud, valitseb skulpturaalne käsitlemisviis. Teema antiik. Prantsusmaa - David- järjekindlaim klassitsist, Esimene klas teos oli Horatiuste vanne, tuntumad tapetud Maraa, Napoleoni keisriks kroonimine,, tippsavutusex portreemaal (Madame Riecamier, Serizat pere). Ingres- eluajal vaheldus klassitsism romantismiga, romantism realismiga. Peamiselt portreekunst (madame Tournon'i portree), teinud aktimaale (Suur Odalisk). Prudkon- romantilisem, õrnem, klassits ebatüüpiliselt hele-tumedus töödes, (Õiglus ja Jumalik Kättemaks Kuritegu jälitamas, Psyche röövimine. Saksamaa- klassits eriti polnud, tunutmad Koch, Carstens, von Kügelgen. ROMANTISM- 19 saj 30/40ndad, lõi võimsalt läbi kirjanduses, muusikas, kunstis. Napoleonis mõjutatud, erinevate ismide tekke aeg (romantism, natsionalism, sotsialism, konservatism etc.). Meelisteemad ajalugu (ekstr situats
(egon- schiele.net) Ta janunes sõltumatu kunstilise eneseteostuse järele ja asutas koos teiste akadeemiliste õpingutega rahulolematute õpilastega ,,Neukunstgruppe" ehk uue kunstiühingu ning arendas välja joonistamisstiili, mis pidi korraga mõjuma nii hapralt kui ka pingestatult. (Art Directory) Egon Schiele figuurid on harva kujutatud otsevaates või täispikkuses, vaid väänlevate ja deformeeritutena. Tema looming koosneb peamiselt portreedest, palju on autoportreesid ja aktimaale. Viimased on väga erootilise alatooni ja elementidega. 1912. aastal Schiele koguni vangistati lühikeseks ajaks, kuna ta oli maalinud liiga noort akti. Loomingu radikaalsusest annab tunnistust ka autoportree, kus kunstnik on end kujutanud masturbeerimas. (ArtInfo) Schiele töid iseloomustataksegi sageli sõnadega groteskne, erootiline, pornograafiline, häiriv, seksile ja surmale orienteeritud. Siiski maalis ta lisaks paljudele aktidele ka maastikke ja vaikelusid. (egon-schiele
nagu teda kujutasid veel Donatello ja Verrocchio. 7. Taavet-piiblis noor karjus, kes võitis hiiglasliku Koljati tänu oma nupukusele, sai hiljem Juudamaa ja Iisraeli kuningaks. Ta oli kangelane, kunstnikud vaimustusid just väljapaistvatest persoonidest. 8. Projekteeris Peetri kiriku kupli, tegi keskkupli kõrgemaks ja avaramaks, suurendades selle ruumimõju. 9. Aktimaal-alasti inimkeha kujutamine. Veneetsia kunstnik Tizian lõi vanuil päevil palju aktimaale, nt ,,Urbino Venus". Samuti Giorgione ,,Puhkav Veenus". 10. Tizian tegutses Veneetsias. Veneetsia koolkonna maalikunstnikud-torkab silma dekoratiivne toredus, peegeldab jõukat elulaadi. Võeti kasutusele õlivärvid, mis sobisid Veneetsia niiske kliimaga. 11. Giorgione maal ,,Äike"-kujutab endast juba maastikumaali eelkäijat. Renessanss Madalmaades, Saksamaal ja Eestis 1. Linnaelamute ehitamisel järgiti endiselt gooti traditsioone-majade kõrged vastu
1940ndate lõpul kuni 1960ndatel Jaapanisse, Indiasse, Ameerika Ühendriikidesse, Kanadasse, Itaaliasse, Kreekasse, Prantsusmaale jt. Euroopa riikidesse. Reisidel on kunstnikku eelkõige huvitanud kultuur, kunst, linn. XX sajandi suurlinnad on pannud Okast omakorda huvituma modernistlikust arhitektuurist, tuleviku utoopiatest. 1970ndate ja 1980ndate alguse konstruktsioonid ja rütmid on selle suundumuse loogiline väljund. Kõrvale ei saa jätta ka Evald Okase aktimaale: teda on inimese, eelkõige noore naise keha huvitanud läbi kogu loomingu, iseäranis on ta sellele zanrile keskendunud oma kõige viimase aja loomingus. Naisakti, noort kaunist naist võib vaadata kui tema loomingu metafoori. E. Okas on loonud märkimisväärseid töid ka maastikuzanri alal. Maastikumaalides üllatab kunstnik meid oma terava loodusevaatlemise oskusega. Nendeks on näiteks ,,Eesti maastik", ,,Rannamõisa rand", Kivine rand" jt.
Saskia portreed ja autoportreed Saskiaga (Vaga 2004: 587). Joonis 2. Autoportree Saskiaga http://myhero.com/images/Artist/Rijn/g1_u28682_rembrandt_prodigalz.jpg Rembrandt oli neiusse väga kiindunud, nagu seda selgelt väljendavad temast tehtud arvukad portreed. Neile sündis neli last, kellest ellu jäi ainult üks, 1641. aastal sündinud poeg Titus (Ricketts 2006: 48). Sel perioodil hakkas Rembrandt uurima ja teostama ka aktimaale, Hollandi maalikunstis senitundmatut teemat. Rembrandti suunas selle teema juurde Saskia sensuaalsus, aga ka Rubensi ja Tiziani lopsakad maalid. Rembrandt otsustas kujutada akti realistlikus laadis ja see ei meeldinud kõigile (Ricketts 2006: 9). Üsna mainitud perioodi lõpul lõi Rembrandt mõned tööd, milles ta on juba täiesti vabanenud pealiskaudsetest efektitaotlusest ja milles välise lihtsusega seltsib ikka sügavam hingestatus ja ikka haaravam ja salapärasem heleda-tumeda käsitlus
Kunstniku maalitud portreed on suurepärased oma lihtsuses ja selguses. J. A. D. INGRES jäi kuni surmani klassitsistlike ideaalide eestvõitlejaks ning uute voolude vastaseks. Ingres'i suured kompositsioonid, mida ta ise pidas oma loomingus kõige tähtsamaks, huvitavad tänapäeval väheseid. Seevastu imetletakse aga tema portreid, mitmeid aktimaale ning joonistusi. ,,Suur supleja" , ,,Autoportree". 3. Klassitsistlik arhitektuur Välisfassaadid lihtsustusid, risaliidid kaotati. Eelistatakse sirgjoonelisust jäävad antiiksed sambad, pilastrit, välisseina skulptuuridest loobutakse. Palju on akendeta ühiskondlikke hooneid, nt kirikud ja raamatukogud, sest antiiksel templil ei olnud aknaid. Eeskujuks võeti Rooma keisririigiaegseid ehitisi (võidusambad, võidukaared)
Michelangelo oli skulptor, maalikunstnik, arhitekt ja luuletaja. Kuulsamad tööd on valgest marmorist ,,Taavet" , ,,Pieta". Maalidest Sixtuse kabeli lagi ,,Maailma loomine" ja ,,Viimne kohtupäev" Ning marmorist tehtud ,,Mooses". Veneetsias tehti omapärase laadiga maale, dekoratiivseid ja toredad. Kasutusele võeti õlivärvid. Sobisid Itaalia kliimaga. Kuulsaim Tizian- ,,Kristus ja variser" , ,,Urbino Venus" ja Giorgione tegi kuulsaid aktimaale, neist kuulsaim ,,Puhkav Venus" ja ,,Äike" Palju kasutati madalmaades kaunistamiseks kartussi-ovaalne kilp. Vennad Jan ja Hubert van Eyck rajasid Genti altari. Jan on ka maali ,,Kantsler Rolini madonnat" autor. Kuulsaim madalmaade renessansi kunstnik on Pieter Brueghel- ,,Jahimehed lumes". Saksamaa kuulsaim on Albercht Dürer- parimat portreed. Hans Holbein- suurim portreemaalija. Eestis on renessanssi esindatud Mustpeade vennaskonna maja fassaad. Tallinna
Maarja lapse ja nelja pühakuga 1511 Mustlasmadonna Püha perekond 1514-1520 oli Veneetsia riigi kunstnik. Maarja taevasseminek Taevane ja maine armastus Flora Keiser Denar e. Maksuraha e. Kristus ja Variser Noormees kindaga + hulgaliselt meesteportreid 1520-1530 Madonna Pesaro perekonnaga Veenuse pidu + portreed 1530-1540 Karl V õukonnakunstnik. Portreed Maarja Magdalena Maarja taevasseminek Vanaduspäevil maalis palju aktimaale. 1545. a. on ta Roomas Paul III kutsel, valmib "Danae." Sureb suure katkupuhangu ajal 1576. a. Giorgione(1478-1510). Umbes 1490. a. tuleb Veneetsiasse. Asub õppima maalikunsti G. Bellini juures. Tööd vabad usust, kirikust. Muudab maastikumaali iseseisvaks zanriks, seob inimese loodusega. Idüllilised, romantilised, meelelised tööd. Soe koloriit ja peened üleminekud. 1504. a. valmib "Trooniv madonna" + "Juudit." 1505-1507 "Äike" 1508 "3 filosoofi"+"Magav Veenus."
Ta elas kaasa tema tõusule, sõjalistele võitudele ja langusele. Peale Napoleoni langust lahkus David Prantsusmaalt. Jean Auguste Dominique Ingres jäi surmani kindlaks klassitsistlikele ideaalidele ning võitles teiste kunstivoolude vastu. Ta tahtis saada kaasaegseks Raffaeliks. Ta ei mõistnud ühiskondlikke muutusi kunstis ja ei läinud nendega kaasa. Ta pidas oma karjääri kõige paremateks saavutusteks suuri ajaloolisi maale, mida peetakse praegu mitte midagi ütlevateks. Aktimaale ja portreid peetakse tähelepanuväärseteks ning viitavad sellele, et ta oli geniaalne joonistaja. Romantism 18.saj lõpul tõusis huvi rahvaluule vastu, eriti sotimaal ja saksamaal. Keskaegse rahvaluule juures hinnati tundeküllust ja fantiaasiat. Romantikutele oli omane fantaasia ja tundeküllus. Romantism vihjab keskaja imetlusele. Tunti huvi ka eksootiliste maade vastu. Ei oldud kaasajaga rahul. Klassitsism pidas olemasolevat maailma parimaks kõikidest, romantismil vastupidi
sageli abivahend valguse-varju kujutamisel, kõik liigne jäeti maalilt välja. Maalid olid suuremõõtmelised ja õpetliku sisuga. Prantslane Jacques Louis David kujutas inimesi naturalistlikult, oli ajaloostseenide tundeküllane maalija: ,,Horatiuste vanne", ,,Sabiinitarid", revolutsioonilise pildi ,,Tapetud Marat" autor ja hiljem mitme Napoleonit kujutava maali looja. Jean Auguste Dominique Ingres maalis pehmemalt ja meelelisemalt aktimaale, portreesid: ,,Türgi saun", ,,Suur odalisk, ,,Suur supleja, ,,Napoleon I imperaatoritroonil". Ajastusse sobitub mõnel määral kuningas Carlos IV õukonna kunstnikuna hispaanlane Fancisco Goya, kes osutub lüliks uue voolu romantismi juurde. Romantism Vastukaaluks klassitsismile kujunes omalaadne fantaasiarikas maailmavaade: paranähtustest huvitumine, tunnetuslik maailma kompamine. Kunstnikud arvasid, et ainult loovinimesed suudavad
annaabi.ee 
