SIIT JÄIN KIRJUTAMISEGA POOLELI Säsis toodetakse adrenaliini, selle vallandumist stimuleerib sümp NS-i erutus, mis omakorda põhjsutatud emotsionaalselt ja füüsilisest pingest. Adrenaliin avaladab toimet adrenoretseptorite kaudu. Temale suurema tundlikkusega beeta retseptorid (VT VEG NS-i!) 1) Mõjub südamele stimuleerivalt 2) Hingamistegevus kiireneb 3) Bronhid laienevad 4) Minutiventilatsioon laieneb 5) Veresoontele ajuveresooned laienevad, südame pärgarterid laienevad; siseelundite jm ahenevad 6) Seedeelundite talitlus ja motoorika pidurduvad 7) Paraneb vere hüübivus Ainevahetuslikult intensiivistub glükogenolüüs (glükogeeni lammutamine), glükoosi tase tõuseb, glükoneogenees intensiivitsub, lipolüüs triglütseriidide lammutamine intensiivisub. Glükogoon, kortisool, adrenaliin kontra reservid? Pikaajalisel nälgmisel adrenaliini tootmine väheneb, kortisool suureneb.
- õppenädala koormuse oskuslik jaotus jne. VAIMNE TÖÖ... ...on efektiivne füsioloogiliselt ainult sel juhul, kui ajurakud saavad küllaldaselt hapnikku (ajurakkude hapniku tarbimine moodustab täiskasvanul ja rahuolekus 25 % organismi üldisest O2 tarbimisest. Väikesel lapsel umbes 50 %. ) Intensiivse vaimse töö korral suureneb aju hapniku tarbimine 20-35 % võrra !!! Muutused vereringes on vastupidised lihastöö ajal esinevaga: ajuveresooned täituvad verega, laienevad ja mõnevõrra laienevad ka siseelundite veresooned. Samal ajal aga ahenevad jäsemete perifeersed veresooned. Vaimse pinge suurenemisel kiireneb alati ka südametalitlus ( 90-100 x min) , tõuseb vererõhk (160/100 ), sageneb hingamine, mis muutub ühtlasi pinnapealsemaks ja ebaühtlaseks !!! See omakorda kutsub esile vere puuduliku hapnikuga varustamise. Kaasnevad ka vegetatiivsed häired näiteks liigne higistamine, temperatuuritõus, kõhulahtisus. NB
rütmihäired. Südame rütmi juhtimine toimuks justkui mitmest kohast katkise elektrijuhtmestiku kaudu. kõrge vererõhk ja verevalandus ajju e ajuinsult – vererõhu kõrgenemine tekib sõltumata east, soost, rassist, kehakaalust, suitsetamisest ja sotsiaalolust, kui päevas pruugitud alkoholi koguseks on 2 või rohkem drinki. Kõrge vererõhu ja alkoholi toimele ei pea ajuveresooned vastu, need muutuvad hapraks ja rebenevad ning tekib verejooks ajju. Väikeste verevalanduste teket ei pruugi inimene ise tundagi, kuid ajukoe kahjustused ei parane täielikult ja kui need kuhjuvad, annab see tunda mitmesuguste närvikavahäiretena. Alkoholi tarbimise tagajärjel võib tekkida isheemiatõbi. KESKNÄRVISÜSTEEM Alkoholijoove nõrgendab tähelepanu, mõttetegevust, ja liigutuste koordinatsiooni. Aistingud nõrgenevad
Vaheaju - autonoomse närvisüsteemi ja sisenõresüsteemi regulatsioonikeskus 15. Suuraju sagarad, nende ülesanded. Vastus: Otsmikusagar - kõne, mõtted, tunded Oimusagar - mälu, kuulmine Kiirusagar - puute- ja valutundlikkus Kuklasagar - nägemine 16. Mis kaitseb aju? Vastus: 1) Kolju 2) Ajukoort ümbritseb pehmekest, siis järgneb ämbliku võrkkest ning kõvakest. Võrkkesta ja kõvakesta vahel on ajuvedelik (toestab, on amortisaator) 3) Aju -vere barjäär- ajuveresooned ei lase läbi paljusid kahjulikke ühendeid ja vererakke. 17. Psühhotroopsete ainete mõju kesknärvisüsteemile. Vastus: Alkohol, tubakas, rahustid ja narkootikumid muudavad kesknärvisüsteemi närvirakkudevahelisi ühendusi. Nende talitlus muutub pöördumatult. Isegi sültuvusest jagu saamisel, piisab selle uuesti tekitamiseks vaid ühest korrast. 18. Une tähtsus. Vastus: Küllaldane uni on organismi talitlusele hädavajalik. Kui seda jääb väheseks,
3. teadvustada iseennast, 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad: stress, muremõtted, erinevad hirmud, vihastamine, solvumine, pidev virisemine, alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne. Vaimne töö Intensiivse vaimse töö korral suureneb aju hapniku tarbimine 20-35 % võrra! Muutused vereringes on vastupidised lihastöö ajal esinevaga: ajuveresooned laienevad ja täituvad verega, mõnevõrra laienevad ka siseelundite veresooned, samal ajal aga ahenevad jäsemete perifeersed veresooned Vaimse pinge suurenemisel kiireneb alati ka südametalitlus ( 90-100 lööki minutis), vererõhk tõuseb (160/100 ), sageneb hingamine, mis muutub ühtlasi pinnapealsemaks ja ebaühtlaseks! Vaimne väsimus Vaimne väsimus kujuneb 5-7 tundi pärast töö algust. Kindlasti sõltub see
kokkutõmmete ulatus väheneb. Veresooned saavad ainult sümpaatilist innervatsiooni. Veresooned omakorda on piklikus ajus paikneva vasomotoorse keskuse kontrolli all (vaso- veresoon). Seinte pidevat pinget kontrollitakse seeda pikliku aju kaudu. Piklikust ajust omakorda lähevad närviimpulsid sümpaatilistesse NS-idesse rinnasegmentidesse. Sümpaatilise NS-i mõju stimuleeriv, mis tähendab, et siseelundite veresooned ja nahaveresooned ahenevad. Skeletilihaste ja ajuveresooned saavad sümpaatikuse erutusel rohkem verd, need laienevad. Skeletilihased saavad laienevat mõju beeta-adenoretseptorite kaudu. Humoraalne regulatsioon Toimub veres ringlevate ainete kaudu. Nendeks suuremalt jaolt hormoonid, aga vähemal määral ka mineraalainete ioonid (nt Ca, K). Ca ioonid stimuleerivad südame tööd, K ioonid aeglustavad südame tööd. Normaalselt peaksid need ioonid olema tasakaalus.
südame kokkutõmbeid, selle tagajärjel tekivad ettearvamatud ja kontrollimatud rütmihäired. Südame rütmi juhtimine toimuks justkui mitmest kohast katkise elektrijuhtmestiku kaudu; · kõrge vererõhk ja verevalandus ajju e aju-insult vererõhu kõrgenemine tekib sõltumata east, soost, rassist, kehakaalust, suitsetamisest ja sotsiaalolust, kui päevas pruugitud alkoholi koguseks on 2 või rohkem drinki. Kõrge vererõhu ja alkoholi toimele ei pea ajuveresooned vastu, need muutuvad hapraks ja rebenevad ning tekib verejooks ajju. Väikeste verevalanduste teket ei pruugi inimene ise tundagi, kuid ajukoe kahjustused ei parane täielikult ja kui need kuhjuvad, annab see tunda mitmesuguste närvikavahäiretena (Alkohol minu kehas, 22.12.2010) 3.3.4 Aju Alkoholi mõju jätab ajurakkudesse jälgi, mis kord-korralt süvenevad. On ju joobes inimese
beetaadrenoretseporiteks; alfaretseptorid on tundlikumad noradrenaliinile, beetaretseptorid aga adrenaliinile; alfa1, alfa2, beeta1, beeta2, beeta3 Erutust stimuleerib emotsionaalne ja füüsiline pinge Sümpaatilise NS toimed ja erutuse efektid organismis: Mõju veresoontele pole kõigile veresoontele ühesugune; naha ja limaskestade veresooned ning siseelundite veresooned ahenevad sümpaatilise erutuse korral, skeletilihaste ja ajuveresooned ning pärgarterid (?) aga laienevad; peenise ja kliitori veresooned ahenevad, peenise puhul takistab see erektsiooni, aga soodustab ejakulatsiooni Naha ja karvapüstitajalihased kontraktsioon, karvad tõusevad püsti Silmaava ehk pupill laieneb Stimuleerib südametegevust rütm kiireneb, kokkutõmmete ulatus ja tugevus suureneb, erutuse juhtivus südamest paraneb Kiireneb vere hüübimine
tekitab janu 4) vabastab ADH (antidiureetline hormoon) Neerupealiste säsi · selle hormoon on adrenaliin. Selle produktsioon ja väljutus suureneb emotsionaalse ja füüsilise pinge korral. Sümpaatiline närvisüsteem. Adrenaliin avaldab toimed: 1) südame tegevus kiireneb ja kokkutõmmete ulatus suureneb. Südame pärgarterid adrenaliini toimel laienevad, mille tõttu paraneb südamelihase enda verevarustus. 2) laienevad südamelihaste veresooned ja ka osad ajuveresooned. Naha veresooned aga ahenevad 3) hingamine kiireneb ja bronhid laienevad. Seetõttu suureneb kopsude ventilatsioon ja organismi hapnikuga varustatus. 4) intensiivistub liponüüs ja vabade rasvhapete sisaldus veres. See võimaldab organismil saada lpiididest täiendavat energiat. Suureneb ka glükogenolüüs ja valkude kasutamine glükogeneesi teel energia saamiseks. Valgud muudetakse aminohapeteks ja maksas saab etapi kaupa nendest lõpuks glükoos.
Epilepsia korral esinevad suureamplituudilised lained ja ka ogad. 7 13. Vegetatiivse närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid. Sümpaatilise närvisüsteemi toimed efektorelunditele (vt. tabel sympefektid) Veresoontele on kahesugune toime: osa laienevad, osad ahenevad. Ahenemist vahendab tavaliselt alfa1 adrenoretseptor, aga laienemist Beeta2 . Ahenevad naha ja limaskestade arterid, samal ajal skeletilihaste ja ajuveresooned laienevad. Koronaarveresooned varustavad südant verega. Koronaarveresoontel on mõlemad - nii alfa kui beeta adrenoretseptorid, seetõttu võivad koronaarveresooned nii aheneda kui laieneda, eriti füüsilistes tingimustes vabaneb alati neerupealisest säsist adrenaliini. Lõpolüüs kasutatakse täiendava energia saamiseks. Rasvkoe rakkude lammutamine täiendava energia saamise eesmärgil. Sümpaatilise ns mõju domineerib kusepõie täitumise faasis
kokkutõmbeid, selle tagajärjel tekivad ettearvamatud ja kontrollimatud rütmihäired. Südame rütmi juhtimine toimuks justkui mitmest kohast katkise elektrijuhtmestiku kaudu. · kõrge vererõhk ja verevalandus ajju e ajuinsult vererõhu kõrgenemine tekib sõltumata east, soost, rassist, kehakaalust, suitsetamisest ja sotsiaalolust, kui päevas pruugitud alkoholi koguseks on 2 või rohkem drinki. Kõrge vererõhu ja alkoholi toimele ei pea ajuveresooned vastu, need muutuvad hapraks ja rebenevad ning tekib verejooks ajju. Väikeste verevalanduste teket ei pruugi inimene ise tundagi, kuid ajukoe kahjustused ei parane täielikult ja kui need kuhjuvad, annab see tunda mitmesuguste närvikavahäiretena. · Alkoholi tarbimise tagajärjel võib tekkida isheemiatõbi. KESKNÄRVISÜSTEEM Alkoholijoove nõrgendab tähelepanu, mõttetegevust, ja liigutuste koordinatsiooni. Aistingud nõrgenevad.
ja kontrollimatud rütmihäired. Südame rütmi juhtimine toimuks justkui mitmest kohast katkise elektrijuhtmestiku kaudu; kõrge vererõhk ja verevalandus ajju e aju-insult vererõhu kõrgenemine tekib sõltumata east, soost, rassist, kehakaalust, suitsetamisest ja sotsiaalolust, kui päevas pruugitud alkoholi koguseks on 2 või rohkem drinki. Kõrge vererõhu ja alkoholi toimele ei pea ajuveresooned vastu, need muutuvad hapraks ja rebenevad ning tekib verejooks ajju. Väikeste verevalanduste teket ei pruugi inimene ise tundagi, kuid ajukoe kahjustused ei parane täielikult ja kui need kuhjuvad, annab see tunda mitmesuguste närvikavahäiretena. Aju Alkoholi mõju jätab ajurakkudesse jälgi, mis kord-korralt süvenevad. On ju joobes inimese käitumise veidrused ja joomise järgne pahurus tingitud ajurakkude häiritud tööst
Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest ja seda nimetatakse vaimseks väsimuseks. Vaimset tervist näitab ka pingetaluvus (ehk kuidas keegi erinevaid õppimise, töö või suhete pingeid talub ). Intensiivse vaimse töö korral suureneb aju hapniku tarbimine 20-35 % võrra! Muutused vereringes on vastupidised lihastöö ajal esinevaga: ajuveresooned laienevad ja täituvad verega, mõnevõrra laienevad ka siseelundite veresooned, samal ajal aga ahenevad jäsemete perifeersed veresooned Vaimne töö Vaimse pinge suurenemisel kiireneb alati ka südametalitlus ( 90-100 lööki minutis), vererõhk tõuseb (160/100 ), sageneb hingamine, mis muutub ühtlasi pinnapealsemaks ja ebaühtlaseks! See omakorda kutsub esile vere puuduliku hapnikuga varustamise. Kaasnevad ka
Piirväärt koosneb üksteisepeal paiknevatest moodustistest. Ns aktiivsus suureneb emotsionaalse ja füüsilise pinge korral. Vegetatiivse närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid Sümpaatilise närvisüsteemi toimed efektorelunditele (vt. tabel sympefektid) Veresoontele on kahesugune toime: osa laienevad, osad ahenevad. Ahenemist vahendab tavaliselt alfa1 adrenoretseptor, aga laienemist Beeta2 . Ahenevad naha ja limaskestade arterid, samal ajal skeletilihaste ja ajuveresooned laienevad. Koronaarveresooned varustavad südant verega. Koronaarveresoontel on mõlemad - nii alfa kui beeta adrenoretseptorid, seetõttu võivad koronaarveresooned nii aheneda kui laieneda, eriti füüsilistes tingimustes vabaneb alati neerupealisest säsist adrenaliini. Lõpolüüs kasutatakse täiendava energia saamiseks. Rasvkoe rakkude lammutamine täiendava energia saamise eesmärgil. Sümpaatilise ns mõju domineerib kusepõie täitumise faasis. Nii kaua kuni põis täitub,
annaabi.ee 
