50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2022-02-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
0 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
natalikoin
Õppematerjali autor
1 MÄLU Tuntud Kanada-eestlasest teadlane, mälu-uurija Endel Tulving on öelnud: ,,Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut ... Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad." Igapäevaelus ilmutab mälu ennast väga erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mid
hulgal kui eelmised põlvkonnad (näiteks erinevad ajaloo- ja suursündmused, katastroofid jms. (Näiteks 9-11) Mälu saab nagu enne nimetatud suurtes piirides jaotada lühi- ja pikaajaliseks. Keskmiselt suudab inimene meelde jätta pikast nimede või arvude loetelust 7- 9 . Pikaajalisse mällu talletub üldjuhul kogu informatsioon ja selle maht on lõpmatu. Iseasi on see kui hästi on inimene suuteline seda oma ajust kätte saama. Käesoleva kirjutise raames läbi viidud testi tulemustest tegi autor järeldusi ühes eelnevas peatükis, keskendudes põhiliselt koolinoori puudutavatele aspektidele. Allpool asuvaga soovib autor kokku võtta oma arutlused, tähelepanekud ning järeldused peale esimest pisut tõsisemat kokkupuudet selle pealtnäha lihtsa, ometigi nii keerulise mõistega, nagu seda on mälu: 1. Sõltumata isiku vanusest või soost on igapäevane vastu võetava info maht liialt suur,
Allik, J. (2002). Endel Tulving ja mälu – E.Tulving,Mälu(lk. 9-31). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus ENDEL TULVING JA MÄLU Elulugu Teadvuse juurest aju juurde Episoodiline mälu Mälu uurimise algus Praiming HERA Kronesteesia Kolmkümmend aastat hiljem Sellest raamatust Tõlkest Viited Mälu uurimise algus Nii nagu varemgi teaduses on juhtunud, sai ka mälu järjekindel uurimine oma alguse ühest üsna juhuslikust sündmusest, seekord ühes Pariisi antikvariaadis. Preisi prints Waldemar oli palganud oma lastele prantsuse keele koduõpetaja, kes seal raamatuid uurides märkas riiulil ühte, mis kohe ta tähelepanu köitis ning mille ta endale soetas. Selle saksakeelse raamatu autoriks oli Gustav Theodor Fechner ja raamat ise kandis pealkirja "Psü
Rakvere Reaalgümnaasium Silver Reinsaar 10.RL klass ÕPPIMINE JA MÄLU psühholoogia referaat Juhendaja: Eda Peinar Rakvere 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 ÕPPIMINE..................................................................................................................4 1.1 Harjumine..............................................................................................................4 1.2 Tingimine.............................................................................................................. 5 1.2.1 Klassikaline tingimine......................................................................................5 1.2.2 Operantne tingimine.........................................................................................6 1.3 Vaatlu
Mälu on (organismi) võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni, ehk ka võime kasutada kogemusi. Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul. *****slaid MÄLU Igapäevaelus ilmutab mälu ennast väga erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mida te tegite eelmise reede õhtul või mida kavatsesite teha homme pärast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala või koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ühes meetris, kuidas lõhnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on Lennart Meri või Erki Nool, samuti oskused näivad olevat küllalt erineva päritolu ja loomuga, kuid nõuavad kõik ühel või teisel viisil mälu kasutamist. Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi. Kui küsida, kas mälu on üks või on neid mitu, siis teadlaste uuringud on näidanud, et on olemas mitu mälusüsteemi, mi
närvid. Närvisüsteem koosneb närvirakkudest ehk neuronitest. Närvirakkude kogumeid nimetatakse tuumadeks. Ajus eristuvad silmnähtavad närvirakkude kogumid, mis moodustavad hallaine. Seal, kus on rohkem närvirakkude pikki jätkeid, paistab ajukude heledam, sellepärast nimetatakse neid piirkondi valgeaineks. Viimasel ajal on aju uurimine väga palju edasi arenenud. Aju uuritakse masinatega, nagu EEG, mis mõõdab elektrilisi impulsse, ja CAT, mis loob ajust röntgenkiirte abiga kolmemõõtmelise pildi. Aju jagatakse eri piirkondadeks: Piklikaju reguleerib hingamist, südame löögisagedust, neelamisrefleksi. Väikeaju koosneb kahest poolkerast, mida ühendab ajusild. Läbi ajusilla toimub info vahetamine kahe ajupoolkera vahel. Keskaju kogub infot nägemis- ja kuulmismeelte kaudu, hoiab püsivat kehatemperatuuri. Seal toimuvad veel valu tajumine ja orienteerumisrefleks. Vaheaju, talamus+hüpotalamus
Lisa 1 Eesti psühholooge Psühholoogia alused Talis Bachmann, Rait Maruste kirjastus ilo, 2003 EESTI PSÜHHOLOOGE Eestikeelset psühholoogiaraamatut on mõtet kirjutada vaid siis, kui on selle lugejaid. Nimekirjas on neid, kes lõpetanud TÜ ja siirdunud teadusesse ja neid, kes õppinud mujal, olles Eestist emigreerunud. Kõiki eestlasi, kes on teinud psühholoogias uurimistööd, pole siin tutvustatud. Siin on need doktorid-professorid, keda ühendab aastatepikkune kuulumine rahvusvahelisse psühholoogiasse, nende kindel panus psühholoogiasse, iseseisvus teadusloomingus, uurimistöös saadud uutel teadusfaktidel põhinevad teoreetilised konseptsioonid, rahvusvaheliselt tähelepanu äratanud tööde mitmekes
Kadrioru Saksa Gümnaasium Õppimine ja mälu Referaat Malle Lattik 10B Tallinn 2010 Õppimine Õppimine seisneb selles, et aju saab teavet, mida meelde jätta. Teavet saab aju meelte kaudu. Seejuures ei kasutata kõiki meeli võrdses mahus. Erinevatel inimestel on ülekaalus erinevad meeled ja seetõttu saab eristada erinevaid mälutüüpe ja neist tulenevalt ka õpistiile. Õppimine haarab inimtegevuse väga laia valdkonda. Erinevad inimesed õpivad elu erinevatel etappidel üsna erineval viisil ja erinevatel eesmärkidel. Tähtis on teada, et inim-ja loomalapse õppimine algab esimestest elupäevadest. Selle aluseks on looduse poolt kaasa antud enesearenduse instinkt, mis paneb meid hu
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid