Entsefaliit Elisabeth Laanemets Doris Remmet 10.B Mis see on? Entsefaliit ehk ajupõletik on ajuaine põletikuline haigus, mida põhjustab kas viiruste otsene tungimine ajju või viirusest põhjustatud ülitundlikkusreaktsioon. Tekkepõhjused Entsefaliiti põhjustab sagedamini ajukoesse levinud viirus, enamasti herpes-, arbo(putukatega levivad viirused)- ning samuti ka leetrite ning mumpsi viirus. Näiteks herpesviirusesse nakatutakse hingamisteede kaudu, viirus tungib tavaliselt kolmiknärvi ganglionisse ning teatud tingimustel aktiveerub ja põhjustab haiguse (nn. huuleohatis), viiruse levimisel gangilonist väljapoole (ajukoesse) võib tekkida entsefaliit. Nakatumine Sümptoomid palavik; peavalu; krambid ning teadvuse häire, mis võib süveneda koomani; kõnehäired;
või veresoone seinast vabanenud aterosklerootilistest naastudest). 2. Ajusisene verevalandus Ajuarteri lõhkemisel tekib ajusisene verejooks, mis kutsub esile ajukahjustuse verevalumi ja seda ümbritseva turse tõttu. Riskiteguriks on sageli kõrge vererõhk. 3. Subarahnoidaalne verevalandus Veresoon lõhkeb kohas, kus juba esineb ajuarteri seina kaasasündinud kotjas väljasopistis ehk aneurüsm. Veri pääseb ajukestade vahele, raskemal juhul surub läbi ka ajukoesse. Tromboos Veresoone topistumine kohapeal mitteadekvaatse verehüübimise tagajärjel tekkinud valendikusisese hüübe ehk trombiga. Iseloomulik on: Virhowi triaad - soone endoteeli kahjustus tekib vaskuliitide ehk soonepõletike (trombarteriit, tromboflebiit) puhul, endokardiidi korral (nii infektsioossed põletikud endotoksiinid kui immunoloogilised põletikud, autoimmunoloogilised põletikud;
kindel immuunsustase. Nimelt on esinenud kahel pesakonnakaaslasel koerte katku vaktsineerimisjärgne tüsistus entsefaliidi näol, mis tekkis tänu kongentiaalsele immundefitsiidile (Fairley jt., 2015). Koerte katk on väga tõsine viiruse poolt põhjustatud haigus. Haiguse kulu muudab raskeks viiruse poolt indutseeritud hematotsefaalbarjääri kahjustus, mis võimaldab nakkusel levida ajukoesse ning põhjustada entsefaliiti. Haigust on võimalik ennetada tuumikvaktsiiniga, mille kordusvaktsineerimisskeemi võiks korraldada vastavalt koera seerumis leitavatele antikehadele. Kindlasti peab arvesse võtma seda, et immuunpuudulikkusega koerad on vaktsineerimisjärgsetele tüsistustele vastuvõtlikud. Kasutatud kirjandus Fairley, RA., Knesl, O., Pesavento, PA., Elias, BC. Post-vaccinal distemper
159. Nimeta ajukestad, nende paiknemine, ülesanded: Pea ja seljaaju on kaetud kolme kestaga, mille vahele jäävad vedelikuga täidetud pilujad ruumid. Kestade ja nende vahel oleva vedeliku ülesandeks on kaitsta ja toestada ajuainet. a) Soonkest - on kohevast sidekoest veresoonterikas õhuke leste. Ta liibub tihedalt pea- ja seljaajule ning tungib ajupinna lõhedesse, vagudesse ja vatsakestesse. Soonkestast lähtuvad veresooned ajukoesse. Ajuvatsakeste seintes moodustab soonkest hatulisi soonpõimikuid, mis moodustavad ajuvedelikku. b) Ämblikvõrkkest - on õhuke veresoonteta leste, mis ei tungi ajuvagudesse ega lõhedesse vaid läheb neist üle. Ämblikuvõrkkesta ja soonkesta vahele jääb subarahnoidaalruum, mis on ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga. c) Kõvakest - on tihedalt kokkukasvanud kolju luudega, tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja
Samas võivad healoomulised kasvajad avaldada survet aju tundlikele piirkondadele ning põhjustada tõsiseid terviseprobleeme (koljusisese rõhu tõus, ajukompressioon, surve naaberkudedele jms). Väga harva võib healoomuline kasvaja muutuda halvaloomuliseks. Pahaloomulised ajukasvajad sisaldavad vähirakke. Pahaloomulised ajukasvajad on tavaliselt tõsisemad ja tihti eluohtlikud. Suure tõenäosusega kasvavad nad kiiresti ja tungivad ümbritsevasse tervesse ajukoesse või avaldavad sellele survet. Väga harva võivad pahaloomulise ajukasvaja rakud sellest irduda ja levida teistesse peaaju osadesse, seljaajusse või isegi teistesse kehaosadesse. Mõnikord ei ulatu pahaloomuline kasvaja tervetesse kudedesse. Kasvaja võib piirduda teatud koekihiga. Seda võivad piirata ka koljuluud või teised struktuurid. Pahaloomulised kasvajad jagunevad omakorda primaarseteks ja sekundaarseteks kasvajateks. 11.1 Riskitegurid Ajukasvajate täpset põhjust ei tea keegi
hospitaliseerimine neurokirurgia osakonda (anglograafia), ravi (operatiivne – aneurüsmi klipseerimine, koilimine), lamamisrežiim, valuvaigistid, rahustid, enne klipseerimist vältida vererõhu äkilist tõusu – korduva ruptuuri oht Tekkepõhjus on eri insuldiliikidel erinev. Kõige sagedasem on ajuinfarkt, see tähendab olukorda, kus insuldi põhjuseks on ahenemine või verehüüve mingis aju toitvas veresoones. Teine võimalus on hemorraagia, see on verejooks ajukoesse veresoone lõhkemisest. Ajuinfarkti kliiniline pilt ja ravi. Ajutüve infarkt – pearinglus, ataksia, okulomotoorsed häired (silmaliigutajad), hemianopsia (vaateväljade häire), motoorne ja sensoorne defitsiit näol, peavalu, oksendamine, düsfaagia (neelamishäire), düsfoonia (häälehäire), teadvusehäire. Insuldi ravi – patsiendi üldseisundi stabiliseerimine ja ravi; spetsiifiline ravi –
IV ajuvatsake- madala kuhikja ruumina piklikaju, silla ja väikeaju vahel - liigutuste kordineerimine, tasakaal ÜL.- ajuvatsakesed täidetud ajuvedelikuga, millel on kaitse- ja toitefunktsioon 158. Nimeta ajukestad, nende paiknemine, ülesanded KOLM KESTA: - soonkest- liibub tihedalt pea- ja seljaajule - tungib ajupinna lõhedesse, vagudesse ja vatsakestesse - lähtuvad veresooned ajukoesse - ül. ajuvedeliku valmistamine - ämblikuvõrkkest- läheb üle ajuvagude ja lõhede, ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga - kõvakest- tihedalt kokkukasvanud kolju luudega - tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi, täidab luuümbrise funktsiooni 159. Ajuvedelik: teke, paiknemine, tähtsus
IV ajuvatsake- madala kuhikja ruumina piklikaju, silla ja väikeaju vahel - liigutuste kordineerimine, tasakaal ÜL.- ajuvatsakesed täidetud ajuvedelikuga, millel on kaitse- ja toitefunktsioon 158. Nimeta ajukestad, nende paiknemine, ülesanded KOLM KESTA: - soonkest- liibub tihedalt pea- ja seljaajule - tungib ajupinna lõhedesse, vagudesse ja vatsakestesse - lähtuvad veresooned ajukoesse - ül. ajuvedeliku valmistamine - ämblikuvõrkkest- läheb üle ajuvagude ja lõhede, ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga - kõvakest- tihedalt kokkukasvanud kolju luudega - tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi, täidab luuümbrise funktsiooni 159. Ajuvedelik: teke, paiknemine, tähtsus
Poliomüeliit 19 Entsefaliit: herpes entsefaliit kiire algus, palavik, peavalu, krambid, teadvushäire, neuroloogiline koldeleid. Herpesviirusesse nakatutakse hingamisteede kaudu, viirus tungib tavaliselt kolmiknärvi ganglionisse ning teatud tingimustelaktiveerub ja põhjustab haiguse (nn. huuleohatis), viiruse levimisel gangilonist väljapoole (ajukoesse) võib tekkida entsefaliit. Avalduvad kliinilised ilmingud tekivad tingituna rakkude kahjustusest ning põletikust. EEG Ravi: atsükloviir. Polomüeliit e lastehalvatus. Enne kui leit vaktsiin oli see kõige sagedasem neuroinfektsioon. Meil see enam ei levi. Poliomüeliit: oraalne suukaudne nakkuskurgumandlitesselümfiteedHEB NSajutüve ja seljaaju motoorsed rakudlõdvad pareesid.
Unimaguna kuivatatud piimmahlast ehk oopiumist valmistatakse morfiini ning sellest omakorda keemiliste protsessi kaudu heroiini. Unimaguna kupras on 0,2-0,5 grammi oopiumit. Oopium sisaldab kuni 40 erinevat alkaloidi, millest tähtsamad on morfiin, kodeiin ja tebaiin. Morfiini sisaldus oopiumis on kuni 21%. Opiaadid nagu psühhostimulaatorid suurendavad dopamiini vabanemist ajus ja jäljendavad endogeensete opioidide (opioid peptiidid) toimet. Veeni süstitud heroiin jõuab ajukoesse 15- 20 sekundiga, kinnitub paljudes ajuosades erinevate närviretseptorite külge. Nende retseptorite aktiveerimine põhjustab ajukoes eufooria peale paaritunnist lõdvestunud, rahulikku olekut. Opiaadid suurendavad neid effekte, mida annavad naturaalsed opioid peptiidid vähendavad valuaistinguid, pupillid ahenevad, hingamine on pidurdatud. Aine mõjul nõrgeneb reageerimine välisärritajatele ja tekib unisus. Süstimisel tekib praktiliselt kohe
Informatsioon ümbritseva maailma kohta on aju erinevate osade vahel ära hajutatud. Näiteks nägemisväljast luuakse ajus üle 30 erineva ,,tõmmise", mis kõik pisut erineval viisil ,,kaardistavad" nägemisvälja ning saadetakse erinevatesse aju piirkondadesse. Inimese silmapõhjas asub närvirakkudest võrk, mis on mitmekihiline ja kus sinna jõudev valgus muundub närviimpulsideks. Mõlematest silmadest jõuab umbes miljon närvikiudu otse ajukoesse. Kiudude vahel olev ruumiline kord jääb samasuguseks kogu aja jooksul, mil see suundub ajukoesse. Silma võrkkestal olevad naaberkohad saadavad oma andmed ajus olevatele naaberkohtadesse ja seetõttu jääb ajusse suundunud silmapõhja asukohtade kaart samasuguseks. Nii inimeste kui ka ahvide ajus on selliseid ruumilisi kaarte vähemalt 40. Ajus olevad nägemisalad töötlevad nägemisorganitest saadud informatsiooni spetsialiseeritult. See tähendab seda, et kindlatele
Informatsioon ümbritseva maailma kohta on aju erinevate osade vahel ära hajutatud. Näiteks nägemisväljast luuakse ajus üle 30 erineva ,,tõmmise", mis kõik pisut erineval viisil ,,kaardistavad" nägemisvälja ning saadetakse erinevatesse aju piirkondadesse. Inimese silmapõhjas asub närvirakkudest võrk, mis on mitmekihiline ja kus sinna jõudev valgus muundub närviimpulsideks. Mõlematest silmadest jõuab umbes miljon närvikiudu otse ajukoesse. Kiudude vahel olev ruumiline kord jääb samasuguseks kogu aja jooksul, mil see suundub ajukoesse. Silma võrkkestal olevad naaberkohad saadavad oma andmed ajus olevatele naaberkohtadesse ja seetõttu jääb ajusse suundunud silmapõhja asukohtade kaart samasuguseks. Nii inimeste kui ka ahvide ajus on selliseid ruumilisi kaarte vähemalt 40. Ajus olevad nägemisalad töötlevad nägemisorganitest saadud informatsiooni spetsialiseeritult. See tähendab seda, et kindlatele
Maailmapilt on ajus erinevate piirkondade vahel ära jaotatud. Seetõttu polegi nii väga oluline, et mis asendisse see maailmapilt ajus lõpuks tekib – me näeme maailma ikkagi sellisena nagu me seda praegu näeme. Näiteks avakosmoses olles pole üldse vahet, et kus on lõuna ja kus on põhi. Inimese silmapõhjas asub närvirakkudest võrk, mis on mitmekihiline ja kus sinna jõudev valgus muundub närviimpulsideks. Mõlematest silmadest jõuab umbes miljon närvikiudu otse ajukoesse. Kiudude vahel olev ruumiline kord jääb samasuguseks kogu aja jooksul, mil see suundub ajukoesse. Silma võrkkestal olevad naaberkohad saadavad oma andmed ajus olevatele naaberkohtadesse ja seetõttu jääb ajusse suundunud silmapõhja asukohtade kaart samasuguseks. Nii inimeste kui ka ahvide ajus on selliseid ruumilisi kaarte vähemalt 40. Umbes 80-150 ms võtab aega virgeseisundis inimesel signaali teadvustamine alates ärritaja mõju algusest meeleelundeile. Seni kaua signaali
annaabi.ee 
