segunemine. Tahab rõhutada, et miski ei kao ega lõpe täiesti, vaid kõik kordub. Vabaskulptuur: kujutava kunsti õitseaeg nn klassikaline periood Guptade dünastia ajal 4.-7. saj. Tähtsaim motiiv hinduistlikud jumalad. N: Tantsiva Siva pronkskuju tal oli tihti rohkem kui kaks kätt. Loodud kijudel seoseid hellenismiga: rahulik, leebe ja ülev ilme. N: Mediteeriv Buddha. Maalikunst: hästi arenenud. N: Suur bodhistava. Seinamaal Ajanta templis 7. saj. Kuulsad Ajanta kaljutempli seinamaalid. Miniatuurmaal: lineaarne käsitlus, voolav, kaunis, veidi stiliseeritud joon, kirkad värvid. Stseenid muinasjuttudest ja rahvaeepostest. N: Leskkuninganna 18. saj.
Indias on aga arhitektuur ja skulptuur sulanud nii omapäraseks tervikuks. Maa lodeosas mõjutasid skulptuuri Gandharo koolkonna kunstnikud, kelle loomingus on ühinenud Kreeka ja budistliku kunsti elemendid. Gandharo skulptuuris kujunesid kanoohilised antropomorfsed mediteeriva Buddha kujud. Mathura koolkonda iseloomustavad tugevate rindade ja kitsa ninaga naisfiguurid. Uus tõus India kunstis toimus Guptade riigi ajal, kuhu kuuluvad suurejooneliste freskodega Ajanta kaljutemplid. Templid ise meenutavad rohkem monumente. Õhtumaa sakraalehitistes on seinte ülesandeks enamasti olnud ruumi moodustamine. India pühadekodade seinad aga näivad koosnevat mitte loogilistest ehitusdetailidest, vaid skulptuuride massist. Tühja, vaba pinda ei leidu peaaeguüldse. Suure, tervikliku ruumi mõju pääseb valitsema ainult kaljutemplites, kus on kasutatud looduslikke koopiaid. Tuntumaid varasemaid siva templeid on Kailasarotha koobastempel Elloros ja Elephanta
Architecture of India Sten Ütsmüts 11D 2011 Topics Cave Architecture Indo-Islamic Architecture Colonial Architecture Modern Architecture Cave Architecture History goes back to 300 BC; Places of worship and residence; Built by generations of Buddhist, Hindu, and Jain monks Ajanta (200 BC to 650 AD) Ellora (600 and 1000 AD ) Kailasa Temple Ajanta caves http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/c3/Ajanta_ Ellora caves http://www.sacred-destinations.com/india/ellora-caves-photos/view-cc-shok.jpg Kailasa Temple Represents Mt. Kailasa, home of god Shiva; Largest monolithic structure in the world; 200 000 tons of removed rocks; 2x the area of Parthenon and 1,5 times higher; 7000 labourers; 150 years. Kailasa Temple Indo-Islamic Architecture Muslims in medieval time
Maalikunst Vana-India maalikunst pärineb kaugest antiikajast. Arvatakse, et selle varaseim algusaeg ulatub kolmandasse aastatuhandesse eKr ning eksisteerib tänapäevani. India kunsti iseärasus on üleküllane ehtimine, silmatorkavalt kirevad värvid ning mõningatel juhtudel ka sürrealistlik inimeste kujutamine. Kunstile on omased ka spiraalid, kurvid ning read. Tuntud maalideks Vana-India kunstis on Ajanta muraalid ning Ellora, kirjutistest Buda käsikirjad ning ka miniatuursed teosed Suurmogulien ja Kangra koolidest. India maali teooria näeb ette, et maale tuleb ohtralt kasutada siseruumides, mida inimesed läbivad ning elu tõlgendus toimub läbi kunsti. Ajapikku on austus India kunsti traditsioonide vastu säilinud, kuid modernne kunst on seda mõjutanud. Kuna India on rangelt traditsiooniline ning kultuurne, mõjutavad usk ning poliitika kunsti palju
Kr said Buddha kujud tavaliseks. 1.-2. sajandil Grandharas loodud kujud loovad seoseid hellenismiga. Sellest kujunesid välja ka mediteerivad Buddha kujud. India kujutatava kunsti õitseaeg oli Guptade dünastia ajal (4.-7. saj p.Kr.). Hilisemal ajal sulas hinduism kokku budismiga. Sellest ajast on kuulsaimaks templiks Khajurahos, mis oli kunagi ühe võimsaima valitsejadünastia pealinn, aga mis hiljem dzunglisse kasvas. Peale skulptuuride olid Indias hästi arenenud ka maalikunst. Kuulsad on Ajanta kaljutemplite seinamaalid. Suure ja huvitava osa neist moodustasid seinamaalid, mille üldmulje oli muinasjutulik. (nimi) (klass/kool)
Tähelepanu ei pöörata iga elusolendi individuaalsusele, vaid näidatakse igaühe kuulumist mingisse liiki, rolli või kasti. Vabaskulptuuride tähtsamateks motiivideks on hinduistlikud jumalad ja Buddha. Skulptuuri peeti väga tähtsaks ja seda võib pidada tähtsaimaks kunstiliigiks. Indias oli kõige rohkem erinevaid usundeid. (Näited: Tantsiva Siva pronkskujud, templite reljeefid, Buddha kujud) Maalikunst: Maalikunst oli hästi arenenud. Kuulsad on Ajanta kaljutemplite seinamaalid. Suure osa moodustavad maalikunstis aga miniatuurmaalid. Pearõhk on asetatud voolavale, kaunile, veidi stiliseeritud joonele ning kirgastele värvidele. Pildid kujutavad enamjaolt stseene muinasjuttudest ja rahvaeepostest.
Temaatikas tähtsal lihtsad motiivid. Graafika. kohal igapäevane elu, naised, taimed, loomad, maastikud, teatristseenid, kuulsad näitlejad. 9. Maalikunsti näited Ajanta kaljutemplite Wang E. Vaade kaugusesse, Jaapani kaubalaeba puugravüür, seinamaalingud emand Wen-Chi tagasitulek, Samuraid värvilisel puugavüüril, Minimoto Yorimoto portree, Kitagawa Utamaro ,,Kolm
Anatoomias ei peeta proportsioonidest kinni - esineb mitme pea ja paljude jäsemetega, samuti inimesest ja loomadest kombineeritud olendeid. Materjaliks on põhiliselt kivi, ümarplastikas ka vask ja pronks. Reljeef: vastab kõige paremini kunsti jutustavale laadile, lubab esitada tegelasterohkeid tseene. Vabaskulptuur: Tähtsamad motiivid on hinduistlikud jumalad ja Buddha. Maalikunst: seinamaalingud kaljukoobastes (Ajanta kaljutemplid) Miniatuurmaalid - puhtlineaarne käsitlusviis, kirkad värvid, tüüpiliselt muinasjutulikud. Vormi ja valguse-varju kujutamisele rõhku ei panda. Tarbekunst: metallesemed, kaaluvihad, pisiskulptuurid, keraamika - vähe kaunistusi, otstarbeka vormiga. Hiina Arhitektuur on rajatud enamasti keerukale palkkonstruktsioonile. iseloomulik on katusevorm ja mitmekorruselised katused (materjaliks glasuuritud savist katusekivid).
Kõige keerukam ja fantaasiaküllasem on hinduismi mütoloogia. Templid ise - peamised vana kunsti mälestusmärgid - meenutavad rohkem monumente kui ehitisi meie mõistes. India skulptuur. Erinevalt egiptuse skultuurist ei ole see staatiline, vaid seda iseloomustavad dünaamilisus, mänglevus ning liigutuste ja zestide äärmine mitmekesisus. India skulptuur, valitsevaks vormiks on reljeef. Maalikunst. Peale skulptuur, oli Indias hästi arenenud ka maalikunst. Kuulsad on Ajanta kaljutemplite seinamaalid oma meela iluga. HIINA KUNST Arhitektuur. Hiina arhitektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Ehitiste üheks iseloomulikuks elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk, mida käsutatakse sammasteks, taladeks, piitadeks. Iseloomulik on ka hiina ehitiste eriline katusevorm ja armastus mitmekorruseliste katuste vastu, mille materjaliks on kasutatud glasuuritud savist katusekive. Kõige olulisemad kiviehitised olid müürid
VanaIndia maalikunst pärineb kaugest antiikajast. Arvatakse, et selle varaseim algusaeg ulatub kolmandasse aastatuhandesse eKr ning eksisteerib tänapäevani. India kunsti iseärasus on üleküllane ehtimine, silmatorkavalt kirevad värvid ning mõningatel juhtudel ka sürrealistlik inimeste kujutamine. Kunstile on omased ka spiraalid, kurvid ning read. Tuntud maalideks VanaIndia kunstis on Ajanta muraalid ning Ellora, kirjutistest Buda käsikirjad ning ka miniatuursed teosed Suurmogulien ja Kangra koolidest. India maali teooria näeb ette, et maale tuleb ohtralt kasutada siseruumides, mida inimesed läbivad ning elu tõlgendus toimub läbi kunsti. Ajapikku on austus India kunsti traditsioonide vastu säilinud, kuid modernne kunst on seda mõjutanud. Kuna India on rangelt
puust hirmuäratava välimusega, maskitaolise miimikaga valvurite figuurid. Näiteks sobib siia hästi Buddha kujud. Maalikunst Indias on väga hästi arenenud. Suur ja tähtis osa oli miniatuurmaalidel pearõhk oli asetatud kaunile, voolavale, veidi stiliseeritud joonele ja kirgastele värvidele. Üldmulje nendest maalidest on veidi muinasjutulik. Piltidel on kujutatud suuremalt jaolt stseene muinasjuttudest ja rahvaeepostest. India maalikunsti väga ilus näide oleks Ajanta kaljutemplite seinamaalingud. Hiina maalikunsti erinevalt Indiast temaatikaks oli inimene, loomad ja maastik. Songi dünastia ajal maastikumaal üks peaaladest, jooned olid hajusad, õhu-ja värviperspektiiv. Hiina maalikunsti peamisteks vormideks olid tusi-ja akvarell-maal paberil või siidil. Kasutati ka rullformaat. Chani koolkonna mungad Hiinas rõhutasid oma maalides lihtsust, kujundasid budismi tõdesi, lihtsad motiivid. Hiina kuulsamateks näideteks olid Wang E. Vaade kaugusesse ja
Kujutatud on igapäevaseid stseene aastatuhandete tagant -- küttimine, tantsimine, hobuse ja elevandiga sõitjad, võitlevad loomad, mee korjamine, keha kaunistused, maskeerimine ja tavalised nö kodumajapidamise stseenid. Loomadest on kujutatud piisoneid, tiigreid, lõvisid, metssigu, elevante, antiloope, koeri, sisalike, krokodille jne. Loomi on kujutatud looduslähedaselt, kuid ometi stiliseeritult. Kujutatud on ka religiooseid sümboleid. Kuulsad on Ajanta kaljutemplite seinamaalid oma meela iluga. Tarbeesemed Induse linnades leidus arvukalt mitmesuguseid käsitööliste kodasid, kus valmistati kõikvõimalike esemeid nii igapäevaseks kui ka spetsiaalseks kasutamiseks või kaubavahetuseks. Savinõusid tehti ilmselt igas asulas, sest neid vajati igapäevaselt, samuti kivist tööriistu. Peenemate kaunistustega savinõusid meisterdati aga linna töökodades.
esinevad inimesed mitme pea ja paljude jäsemetega, samuti inimestest ja loomadest kombineeritud olendid. Materjaliks on põhiliselt kivi, kuid on ka iidsetest aegadest kasutatud vaske ja pronksi. India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef. India kunst tahab rõhutada, et miski ei kao ega lõpe täiesti, vaid kõik kordub. India kujutava kunsti suurim õitseaeg oli Guptade dünastia ajal (4.-7. Sajand p.Kr.) Peale skulptuuri oli Indias hästi arenenud ka maalikunst. Kuulsad on Ajanta kaljutemplite seinamaalid oma meela iluga. Hiina kunst Hiina kunsti arengust on palju selgem ülevaade kui India omast, sest hiinlased ise hakkasid juba väga ammu oma kunsti arengut jälgima ja ajaloolisi ülestähendusi tegema. Hiina arhidektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Ehitiste üheks iseloomulikuks elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk, mida kasutatakse sammasteks, taladeks, piitadeks
mere. Palmid ääristavad kogu India poolsaare rannikut Mambaist kuni Gangese deltani. India maastikut kaunistavad ka inimkäte loodud arhitektuuriaarded, mis annavad tunnistust arvukatest seda maad rikastanud religioonidest ja tsivilisatsioonidest. Neid monumente kaitseb ja taastab nüüd, pärast sajandipikkust hüljatust India Arheoloogiaamet. Vaatamisväärsusi on lõputult: Hindu gopura väravatornid lõunas, Varanasi templid Benareses, Ajanta ning Ellora koobastemplid jne. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. Pealinn on Delhi kus on elanikke 14 miljonit. India on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal. India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% mooduatavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. Linnade
Olles vastupidavad lubjale, kasutati neid anorgaanilisi muldpigmente buon´is (või tõelises) freskomaalis, mis on kõige kestvam seinamaalinguviis. Pigmendid, segunedes täielikult märja krohvipinnaga, muutuvad seinapinna lahutamatuks osaks. Kuna antiiksest Kreekast pole säilinud ühtki buon freskot, võib ajaloolise tähtsusega näidiseid näha väljakaevatud 1. sajandi Pompeji villades, varasemates Hiina Liao-yangi hauakambrites Manzuurias ja 6. sajandil maalitud Ajanta koobastes Indias. Mõned kaunimatest buon freskodest valmistasid renessansiajastul ltaalias Michelangelo ja Rafael, vastavalt Roomas Vatikani Sixtuse kabelis ja stanzades. Lisaks neile ülivärvikatele näidistele on muldpigmendid olnud kergelt kättesaadavaks ja suhteliselt odavaks vahendiks mitmesugustele vee ja õli alusel valmistatud värvide koloreerimisel. Seda tüüpi värve kasutatakse tavaliste majade krohvist ja puidust välis-ja sisepindade katmiseks.
ja pronksi. · Skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef. · Vabaskulptuuride tähtsamateks motiivideks on hinduistlikud jumalad ja Buddha. · Gandharas loodud kujudel on seoseid hellenismiga. Neil on rahulik, leebe ja ülev ilme. See andis eeskuju ka hiina ja jaapani skulptuurile. · Arhitektuuri ja skulptuuri suurteosed on Boroduri tempel Jaava saarel Indoneesias ja Angkor Vat Kambodzas. · Ka maalikunst on hästi arenenud. Kuulsad Ajanta kaljutemplite seinamaalid on meela iluga. · Miniatuurmaalid moodustavad ülimalt huvitava ja suure osa. Neid isel puhtlineaarne käsitluslaad. Hiina kunst · 4-dal aastatuhandel eKr on kujunenud keraamika ja 2-l aastatuhandel eKr arhitektuurivormid. · Arhitektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Ehitiste isel elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk. Eriline on ka
kastivälised puutumatud PAARIAD Abiellumine kastivaheselt oli keelatud. 6. saj eKr vältel tekivad veel kaks vägevat religiooni BUDISM ja DZAINISM. DZAINISVile pani aluse MAHAVIRA igal elusolendil igavene hing ja ajaline keha. BUDISMI rajaja oli prints SIDDHARTA GAUTAMA , hiljem sai tuntuks BUDDHA e. Kirgastununa. Alguses kujutati teda esemena. Kloostrites olid oma aja suurimad raamatukogud ja esimesed ülikoolid. Matemaatikud leiutasid praeguse numbrisüsteemi. AJANTA KOOPAD Vana-India võimas kultuuripärand koobaspühamud 2.saj eKr. VANA-KREEKA LOODUS Balkani ps lõunaots. Mandri-Kreeka ja Egeuse saared. Mägisus! eri piirkondade ühendus põhiliselt meritsi kreeklased head meresõitjad. Kreekas oli palju sõltumatuid linnriike e POLISeid. Linnade ühtsus oli kultuuriline keel, kombed > usk, poliitika Klassikalise ajajärgu ajal kaks võimukeskust: Peloponnesose liit ja Ateena Mereliit
Fifth level Borobuduri tempel: reljeefid meditatsioonist. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kuulsad on Ajanta kaljutemplite seinamaalid Indiast. Paremal Suur bothisatva, 7. saj. Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level
Kehad painduvad, proportsioonidest kinni ei peeta. Inimesed mitme pea ja paljude jäsemetega, ka inimestest-loomadest kombineeritud olendid. Materjal kivi, vahest vask ja pronks. Valitsevaks vormiks reljeef: jutustavat laadi tegelasterohked stseenid, ei rõhutata erinevusi inimese, looma ega jumala vahel, muinasjutu, legendi ja ajaloo segunemine. Tahab rõhutada, et miski ei kao ega lõpe täiesti, vaid kõik kordub. Maalikunst: hästi arenenud. N: Suur bodhistava. Seinamaal Ajanta templis 7. saj. Kuulsad Ajanta kaljutempli seinamaalid. 4 aastatuhandel e.m.a Hiina arhitektuur on põhiliselt puuarhitektuur, See on rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk. Neid kasutati sammaset taladeks. Iseoomulik on hiina ehitiste katusevorm ja armastus mitmekorruselise katuse vastu, mille materjalik on kasutatud glasuuritud telliseid. Ehitisi kaunistatakse ohtralt värvilise
annaabi.ee 
