Põhja-Eestis kujunes püsiv koolivõrk alles 1870. aastatel. 1828. aastal rajati Tartusse elementaarkooliõpetajate seminar. Valgas tegutses Cimze juhtumisel nii eestlastele, kui ka lätlastele mõeldud saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar. 19. sajandi keskel mindi üle kohustuslikule koolisundlusele. EESTIKEELNE KIRJASÕNA 19. sajandil oli peamiseks kirjanduseks ilmalik kirjandus, mida levitati peamiselt kalendrites. Esimese eestikeelse ajalehena hakkas ilmuma Tarto maa rahwa Näddali-Leht. Otto Wilhelm Masingu toimetamisel ilmus lühemat aega (1821- 1823, 1825) Marahwa Näddali-Leht ning Friedrich Reinhold Kreutzwald andis mõnda aega hiljem välja ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal see leida on" (1848-1849). Püsivale eesti keelsele kirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jansen, kelle teoimetuses hakkas 1857. aastal ilmuma Perno Postimees. 19. sajandil teisel poolel soodustas kirjakeele levikut ühtse kirjakeele võidulepääs. 1843
Esimese maailmasõja aegne Viin kujunes intelligentsi vaimseks keskuseks. J.L. Morenogi oli seotud omaaegsete kirjanduslike ja filosoofiliste ringkondadega, toimetas kirjanduslikku ja filosoofilist ajakirja Daimon. 1921. aasta aprillis asutas ta Spontaansuse Teatri (Das Stegreiftheater) ja seda seostataksegi psühhodraama kui meetodi loomise ja rakendamisega. Spontaansuse Teatrisse kuulus grupp professionaalseid näitlejaid, kes etendasid elava ajalehena kas päevakajalisi sündmusi, isiklikke juhtumisi või mängisid lugusid, mida keegi publiku hulgast rääkis. Töötades oma loodud teatri trupiga, kujunesid J.L. Morenol selgemad arusaamised inimese keerulisest olemusest ning võimalustest siluda teravaid nurki, mida on iga inimese iseloomus. Nii näiteks kehastas trupi kõige säravam naisnäitleja ilusaid, naiselikke ja õrnu tegelaskujusid. Kui ta abiellus ühe trupiliikmega, selgus, et kodus oli ta tujukas ja agressiivne. J
gümnaasium Tartus. Hariduselu korraldati põhjalikult ümber venestamisajal alates 1880.aastatel. Õppekeeleks sai vene keel. Vallakoolides jäi emakeelseks vaid ususõpetus. 1893.aastal muudeti venekeelseks Tartu Ülikool. 19.sajandi lõpul tekkisid esimesed kutsekoolid - merekoolid. Eestikeelne kirjasõna 19.sajandil muutus peamiseks kirjavaraks ilmalik kirjandus. Jätkuvalt olid populaarsed kalendrid. Esimese eestikeelse ajalehena ilmus 1806.aastal "Tarto maa rahwa Näddalileht", mis peagi võimude poolt suleti. 1821-23 ja 1825 ilmus O.W.Masingu poolt välja antud "Marahwa Näddalileht". 1840.aastatel ilmus F.R.Kreutzwaldi toimetatud ajakiri "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". 19.sajandi jtukirjanduses olid populaarsemad seiklusjutud ja halemeelse sisuga lektüür. 19.sajandil pääses võidule ühtne kirjakeel. E.Ahrens koostas põhjaeesti murde alusel uue eesti keele grammatika.
* teorent 1849 Liivimaa * teorendi asemel raharent 1856 Eestimaa * talud müüdi päriseks talupojale Hariduselu : 1802 Taasavati Tartu ülikool. Sajandi algul asutati kubermangulinnadesse gümnaasiumid ja maakonnalinnadesse kreisikoolid. Talurahva haridustee algas vallakoolist , sellele järgnes kihelkonnakool 1806 Hakkas Tartus esimese eestikeelse ajalehena ilmuma ``Tartu maa rahwa Näddali-leht'' Eesti soost haritlaskonna põhituumiku moodustasid rahvakoolide õpetajad , kellel oli hiljem rahvuslikus liikumises suur tähtsus. 2. Venemaa 19. sajandi I poolel. Venemaa keisrid koos valitsuaaja ja tegevuse kirjeldusega. Haridusreformi sisu, uued koolitüübid. Detsembri-ülestõus: aeg, teostajad, põhjused, ajend, tagajärjed. Slavofiilid ja läänlased.
· 1802 ilmus Johann Christop Petri tuntuim töö ,,Eestimaa ja eestlased", mis analüüsis eestlaste majanduslikku ja õiguslikku olukorda · 1804 - Liivimaa talurahvaseadus; Eestimaa talurahvaseaduse täiendamine: fikseeritakse talupoegade koormised ja neile antakse piiratud omandiõigus vallasvarale. Liivimaal viiakse koormised vastavusse talu kandevõimega, seatakse sisse vakuraamatud; luuakse vallakohtud. · 1806 - esimese eestikeelse ajalehena ilmus "Tarto maa rahwa NäddaliLeht"; suleti peagi tsensori korraldusel. 4
Sajandi keskpaiku õpetati vallakoolmeistreid juba viies seminaris. Valgas tegutses saksakeelne kihelkonnakooliõpetajate seminar, mis oli mõeldud nii eestlastele kui lätlastele. 19. sajandi keskel hakati üle minema kohustuslikule koolisundusele. 12. Eesti keelne kirjasõna. Ed. Ahrensi grammatika. 19. saj. I poolel muutus eestikeelses kirjasõnas valitsevaks ilmalik kirjandus. Selle peamisteks levitajateks olid kalendrid. Esimese eestikeelse (tartumurdelise) ajalehena hakkas 1806. a ilmuma Tarto maa rahva Näddali-Leht. Masingu toimetamisel ilmus Maarahva Näddala-Leht ning Fr. R. Kreutzwald andis välja ajakirja „Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on“. Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jannsen, kui 1857 hakkas Pärnus ilmuma Perno Postimees. Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu 19. saj. II poolel. Kirjakeele
Eri raamatuna ilmus 1887,,Töömehe tütar". Peateglane on juba usutava karakteriga, seepärast, et ta on tahtenõrk, s.t. eluline, reaaliline. 1887. a. lõpust kuni järgmise aasta maini toimetas Vilde mitteametlikult ,,Postimeest" (ilmus esimese eesti ajalehena 3x nädalas), mis oli üks kõige vastutusrikkamaid töid tema elus. 1888. aasta lõpuni elas Vilde Tartus. Valmis jutustus ,,Rõugearmid". 1889. aasta alguses (2526) oli Vilde mõned kuud Linnateatris näitlejaõpilaseks, kuid edutult. Maisjuunis asus Vilde Karjaülas, kus valmis ,,Mustad leegid" (kriitika jõukama kihi eetiliste väärtuste pihta, muidu kerge pönevusromaan, sihipärase ideelise suunitluseta) Suhteliselt realistlik
Pärast ,,Virulase" juurest lahkumist saatis Vilde oma uudisloomingu avaldamiseks Karl August Hermanni ,,Postimehele", kus ilmusid ,,Kaks sõrme", ,,Kuhu päike ei paista", mõned lühijutud, följetonide sari ,,Ühe päevavarga kepijoonistused" jms. Eri raamatutena jõudis lugejateni ,,Töömehe tütar" (1887. aastal). Sama aasta sügisel asus Vilde Tartusse, kavatsusega saada ajalehe toimetajaks ning väljaandjaks. Küsimuses oli Tartu ajalehe ,,Postimees" omandamine, mis esimese Eesti ajalehena hakkas ilmuma kolm korda nädalas. Väljaandja Karl August Hermanni ja Eduard Vilde vahel sõlmiti vastav leping, kuid kontrollija J. Truusmann andis Vilde kohta eitava iseloomustuse, mistõttu Trükiasjade Peavalitsuselt ei saadud nõusolekut. Kuni aga asjaajamine valitsusasutuste vahel käimas oli, toimetas Eduard Vilde tegelikult ,,Postimeest" viis kuud, 1887. aasta lõpust kuni järgmise aasta maini. Need kuud oli tema ajakirjanduslikus tegevuses kõige vastutusrikkamad. Vildel
Esimesena kehtestati see Pilistvere kohelkonnad, 1870.-1880.aastatel juurdus see nõue üle Eesti. Tulemuseks 1880.aastateks peaaegu täielik lugemis- ja vähemalt 30%-40%-ne kirjutamisoskus maarahva seas. 12. Eesti keelne kirjasõna. Ed. Ahrensi grammatika. 19.sajandi esimesel poolel muutus eestikeelses kirjasõnas valitsevaks ilmalik kirjandus. Ilmaliku kirjanduse peamisteks levitajateks olid kalendrid, mida sajandi keskel ilmus juba kümmekond. Esimese ajalehena hakkas 1806.aasta kevadel ilmuma Tarto maa rahwa Näddali- Leht; aasta lõpuks see sulgeti. O.W.Masingu toimetamisel ilmus lühikest aega Marahwa Näddala-Leht ja Fr.R.Kreutzwald andis mõni aeg hiljem välja ajakirja „Ma-ilm ja mõnda, mis seal see leida on“. Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse aga J.V.Jannsen, kelle toimetamisel hakkas 1857.aastal ilmuma Perno Postimees, mis sajandi lõpul ilmus üle 20 eestikeelse väljaandena.
Kui nad said teada,et neid on petetud üritasid nad taas usku vahetada, kuid võimud olid selle vastu. Valitsus nägi õigeusu levitamises võimalust äärealad venestada ja Balti erikord lõpetada. Üheks tähtsamaks Baltimaade vaimuelu keskuseks kujunes 1802.aastal taasavatud Tartu ülikool. Kubermangulinnadesse rajati gümnaasiumid ja maakonnalinnadesse kreiskoolid. Talurahva haridustee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool. 1806.aastal hakkas Tartus esimese eestikeelse ajalehena ilmuma „Tarto maa rahwa Näddali-Leht“. Haritlased asutasid ka mitmeid teaduslikke seltse. 8.klass Uusaeg ll osa 34.peatükk Rahvuslik ärkamine Eestis Talurahvas valis valla volikogu ja maetimehed.Valla eesotsas seisis vallavanem, kes pidi jälgima, et seadusi täidetaks ja vallas valitseks kord. Vallavanemal oli õigus määrata rahatrahv või üleastunu arestikambrisse toimetada
1802 Eesti talurahvaseadus: regulatiiv "Iggaüks...", mis tähistab agraarsuhete reformimise algust Balti kubermangudes 1802 taasavatakse 1710 aastal kinni pandud Tartu Ülikool 1804 Liivimaa talurahvaseadus; Eestimaa talurahvaseaduse täiendamine: fikseeritakse talupoegade koormised ja neile antakse piiratud omandiõigus vallasvarale. Liivimaal viiakse koormised vastavusse talu kandevõimega, seatakse sisse vakuraamatud; luuakse vallakohtud 1806 esimese eestikeelse ajalehena ilmus "Tarto maa rahwa NäddaliLeht"; suleti peagi tsensori korraldusel 23. mai 1816 Pärisorjuse kaotamine Eestis 26 märts 1819 Pärisorjuse kaotamine Liivimaal 1821-1823; 1825 Otto Wilhelm Masing annab välja "Marahwa NäddalaLehte" 1838 Tartus asutatakse Õpetatud Eesti Selts (Gelehrnte Estnische Gesellschaft) 1845 usuvahetusliikumine (massiline üleminek Vene õigeusku) 1849 Liivimaa uus talurahvaseadus avab tee raharendile ning talude päriseksostmiseks 1856 Uus talurahvaseadus Eestimaal
Nii rajati selle juurde joonistuskool, mille õppeprogramm andis head eeldused edasiõppimiseks Euroopas. Eestikeelne kirjasõna Omakeelset kirjasõna iseloomustas ilmaliku kirjanduse võidulepääs. Varem olid ilmaliku kirjanduse levitajaks kalendrid. XIX sajandi keskel ilmus neid eesti keeles juba kümmekond. Esimese eestikeelse ajalehena ilmus 1806. aastal "Tarto maa rahwa NäddaliLeht". Lühemat aega anti välja ajalehti "Marahwa NäddalaLeht" ning "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jannsen, kelle toimetamisel hakkas 1857. aastal Pärnus ilmuma nädalaleht "Perno Postimees". Eestikeelse jutukirjanduse seas muutus populaarseks Fr. R. Kreutzwaldi tõlgitud "Wagga Jenowewa".
Ka teistsugused eesmärgid. Esimeseks baltisaksa ajakirjanduse näiteks 1859. aastal Riia liberaalide asutatud kuukiri on Baltische Monatschrift. Hiljem seotud hoopis Tallinnaga. Lisaks hakkab tulema ka lehti, esialgu nädalalehti, õige pea minnakse ka päevalehe-formaadi juurde. 1860. aastal asutatakse Tallinnas ajaleht Revalsche Zeitung. Seda annavad välja kaks meest: W. Greifenhagen ja Friedrich Nikolai Russow. Seda on iseloomustatud väga liberaalse ajalehena, mis võtab julguse ka kritiseerida kohalikke olusid. RZ on ka üks talupojasõbralikumaid ajalehti.1862. aastal on selle veergudel üleskutse, et Baltimaades võiks olla kõikide seisuste esindus ja kaasa saaksid rääkida siinse piirkonna tegemistes ja reformimisel. Siia tegid kaastööd ka mitmed toonased ühiskonna arvamusliidrid. Üheks selliseks oodatud kaastööde autoriks oli ka Kreutzwald, kes oma lugusid ka sinna saatis. Kreutzwald saatis oma lugusid tegelikult mitmele poole
ja toimetuse uue koosseisuga kiiresti tööle panna: Tartust kutsuti Hans Rebane ja Karl August Hindrey, varsti tuli juurde ka Mihkel Aitsam. Vanast seltskonnast jäänud Jakob Mändmets tegi kriitilistel aegadel mitme eest tööd. Lehe erapooletut ilmet ei olnud muutnud juhtkirjades ja kommentaarides ilmnenud sümpaatiailmingud ühe või teise erakonna suhtes, kuid paar korda tuli maksta selle eest kõrget hinda. 1921 hakkas "Päevaleht" Eesti esimese ajalehena ilmuma seitse korda nädalas ja varahommikul. Luiga paistis 1920. aastatel silma viljaka juhtkirjanikuna, näidates meisterlikkust nii sisu kui ajakirjandusliku vormi valdamises. Valitsuste tegevuse hindamisel pidas Luiga oluliseks olemasoleva ühiskonnakorra kindlustamist. Valitsusvastase opositsiooniga liitus "Päevaleht" avalikult ühel korral, nimelt kui Jaan Tõnissoni juhitud valitsus kehtestas 1933 ajakirjandusele paariks kuuks eeltsensuuri.
annaabi.ee 
