tööprotsessiga masinatel, mis väljastavad toodangut pideva vooluna Ta=3600*S*v (3600*materjalivoolu ristlõikepindala*materjali voolu liikumiskiirus) 3) pideva tööprotsessiga masinatel, mis väljastavad toodangut pidevalt portsjonite kaupa Ta=3600*V1*v/s (3600*ühe portsjoni maht*materjali voolu liikumiskiirus/portsjonite vahekaugus) 14. Masina ekspluatatsiooniline tootlikkus. Masina tegelik tootlikkus arvestades kõikvõimalikke ajakadusid masina kasutamisel Te=Tt*Ke (tehniline tootlikkus*koefitsient, mis arvestab kõikvõimalikke ajakadusid masina tegelikus tööprotsessis) 15. Masina tehniline tootlikkus. Masina max võimalik tootlikkus, mis saavutatakse masina pideval töötamisel kasutades kaasaegseid tehnoloogilisi võtteid ja töö organiseerimist, kõrge kvalifikatsiooniga masinisti, reaalsetes töötingimustes reaalse materjaliga ilma masinale tehnilisi
e. ,,põrandaaluste" töötajate ridadesse 12. Kõige madalama elukestva õppe %-ga rahvas EL-s on: a. Bulgaaria b. Taani c. Island d. Rumeenia 13. Elanikkonna faktortuludena ei käsitleta: a. saadud pangaintresse b. renditulu c. tulu ettevõtlusest d. töötasu e. pension 14. Vahetusesisesed ajakaod moodustasid baasaastal 10% tööajafondist. Organisatsiooniliste uuenduste tulemusena õnnestus ajakadusid vähendada tasemele 5% ajafondist. Töö tootlikkus võiks suureneda a. 6,5% b. 4,5% c. 5,5% d. 7,5% 15. Gini koefitsiendi lähenemine 1-le näitab Töö-ökonoomika arvestustest a. tulude ebavõrdsuse vähenemine b. tulude ebavõrdsuse suurenemine c. elanikkonna jõukamate gruppide arvu suurenemine d. ühiskonna heaolu suurenemine e. vaeste elanikkonnagruppide arvu suurenemine 16
Inimese võimet tekitada oma tegevusega tulu tähistatakse mõistega: a. Inimkapital b. Töövõime c. töine kapital d. tööpotentsiaal 32. Kui ettevõtjate tulud suurenevad, siis töö nõudluse kõver nihkub a. jääb muutumatuks b. vasakule üles c. paremale alla d. paremale üles e. alla vasakule 33. Vahetusesisesed ajakaod moodustasid baasaastal 10% tööajafondist. Organisatsiooniliste uuenduste tulemusena õnnestus ajakadusid vähendada tasemele 5% ajafondist. Töö tootlikkus võiks suureneda a. 6,5% b. 4,5% c. 5,5% d. 7,5% 34. Töö mobiilsuse faktoriteks, mida saab mõjutada tööandja on a. majanduslik situatsioon regioonis b. perekondlikud olud c. töö- ja olmetingimused d. rahulolu töösuhetega kollektiivis 35. Elanikkonna käsutatavad tulud see on: a. Teatud perioodil saadud (arvestetud) rahasumma b
maksed e. Rahaliste tulude summa suhe olemasolevasse elannikkonda Tagasiside Õige vastus on: Nominaalsed tulud, millest on maha arvestatud elanike kohustuslikud ja vabatahtlikud maksed. Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Vahetusesisesed ajakaod moodustasid baasaastal 10% tööajafondist. Organisatsiooniliste uuenduste tulemusena õnnestus ajakadusid vähendada tasemele 5% ajafondist. Töö tootlikkus võiks suureneda Vali üks: a. 7,5% b. 6,5% c. 5,5% d. 4,5% Tagasiside Õige vastus on: 5,5%. Küsimus 4 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Kõige madalama elukestva õppe %ga rahvas ELs on: Vali üks: a. Bulgaaria b. Island c. Rumeenia d. Taani Tagasiside Õige vastus on: Rumeenia. Küsimus 5 Õige 1,00 punkti 1,00st
Protsess Marve Koppel Ärikoolituse osakond Suhetel põhinev koostöö · Suhtlemine on eesmärk omaette. Oluliseks saab suhete säilitamine ja tulemuseks on kompromissidel põhinevad otsused, millega keegi täielikult rahul pole. Töötajad arutlevad peamiselt selle üle, mida teised tegema peavad, sest see kahjustab kõige vähem omavahelisi suhteid. · Selline koostöö toob kaasa: · hägused ja ebaselged otsused; palju ajakadusid; meeskonnaliikmete rahulolematuse · Omsa olemuselt on selline koostöö lühiajaline ning üldjuhul ebasiiras, kuna inimeste tegelikud huvid jäävad tahaplaanile. Marve Koppel Ärikoolituse osakond Eesmärkidel põhinev koostöö · Suhtlemine on vahendiks eesmärkidest rääkimisel ja nende saavutamiseni jõudmisel · Eesmärgile keskendudes püütakse leida probleemidele parimad võimalikud lahendused ning jagatakse
Tööala märgistamine erinevate värvidega – kus on algus- ja lõpp punkt Loo lihtne ja „turvaline“ protsess, milles on lihtne tuvastada kõrvalekaldeid ning vigu. 5) Töö normeerimine (loeng 4) Töö normeerimine: Standardaeg on töö sooritamiseks kuluv aeg, mida kvalifitseeritud töötaja täidab teatud kindlal töökohal määratletud jõudlusega. Jõudluse määratlemisel võetakse arvesse töö iseloomu, töötaja võimeid, tööks vajalikke ajakadusid ja töötingimusi. Töö aeg + lisa aeg = standard aeg. Töö normeerimise alused: Määrake ülesanne, mida tuleb uurida; Jaota ülesanne konkreetseteks etappideks; Otsusta, mitu korda mõõta etappide sooritust; Soorituse aegade analüüsimine. Arvutamine: Standardaeg = arvutuslik aeg/1-lubatud ajakadude kordaja. Töö normeerimise etapid: standardaeg= operatsiooni sooritamise aeg+lisaaeg. Ülesanne1: variant 1
Tööaja mõõtmine - erinevate tehnikate rakendamine selleks et määrata aeg mille jooksul kvalifitseeritud töötaja on võimeline sooritama tööd vastavalt etteantud eesmärkidele. Standardaeg on töö sooritamiseks kuluv aeg, mida kvalifitseeritud töötaja täidab teatud kindlal töökohtal määratletud jõudlusega. Jõudluse määratlemisel võetakse arvesse töö iseloomu, töötaja võimeid, tööks vajalikke ajakadusid ja töötingimusi. Kvalifitseeritud töötaja on töötaja, kellel on antud vajalikud oskused, haridus ja teadmised , et täita ettenähtud tööülesannet selleks etteantud määral ning tagades õige kvaliteedi, tööohutuse. Töö standardid annavad: Töö valmistamise aja Personali vajaduse Tööaja ja kulude suhte Meeskonna suuruse ja töö tasakaalu Täpse tellimuse täitmise tähtaja Tootmisplaani /ajakava
valemiga: Tt = Ta x KT, milles:Ta -- arvutuslik tootlikkus; KT -- tehnilisele tootlikkusele ülemineku tegur, mis arvestab tegelikke töötingimusi, masinisti kvalifikatsiooni, masina tehnilist täiuslikkust, töödeldava materjali omadusi ja vältimatuid tööseisakuid, mis tingitud masina töö tehnoloogiast, juhtimisvõtetest või töö organiseerimisest. 3. Ekspluatatsiooniline tootlikkus -- masina tegelik tootlikkus, arvestades kõikvõimalikke ajakadusid masina kasutamisel. Arvutatakse lähtudes tehnilisest tootlikkusest järgmise seosega: Te = Tt x Ke , milles:Tt --tehniline tootlikkus; Ke --koefitsient, mis arvestab kõikvõimalikke ajakadusid masina tegelikus tööprotsessis. Masina tegelikus tööprotsessis esinevad ja tootlikkuse arvutamisel arvestatavad tööaja kaod: 1 --tehnilis- konstruktiivsed; 2 --masina tööprotsessi tehnoloogiast tingitud; 3 --teostatavate tööde organiseerimisest põhjustatud; 4 --meteoroloogilistest
mis maksimaalselt arvestavad konkreetse protsessori riistvara iseärasusi; 12. RISC-arhitektuur toetab riistvaralisel tasemel kõrgkeelsete programmide töötlust. Aeganõudvate operatsioonide täitmise kiirendamiseks on nende ohje viidud tarkvaraliselt tasemelt riistvaralisele. 13. Kompileerimisel saadavate objektprogrammide maht RISC-arhitektuuri korral on tavaliselt mõnevõrra suurem, kui CISC-arhitektuuriga protsessoreil; 14. Katkestuste töötlusel võib esineda ajakadusid. RISC-arhitektuuri on optimeeritud arvestusega, et katkestus-orienteeritud tegumeid tuleb töödelda harva. 15. Kui CISC-arhitektuuriga protsessorid arenevad makroparallelismi suunas, st. jõudluse tõstmiseks ühendatakse mitu identset protsessorit ühtseks süsteemiks, siis 32. RISC- ja CISC-arhitektuuride võrdlus. 33. Arvutite mälu-, sagedus- ja võimsusmüüri olemus. Nõuded infotöötluse süsteemide jõudlusele kasvavad pidevalt. Klassikalised
tööohutuse. Vajalikud analüüsimeetodid: protsessi kaart, tegevuste kaart, operatsiooni kaart. 14. Töö normeerimise alused, põhimõtted, mõisted, kuidas arvutada normaega – Töö normeerimine: Standardaeg on töö sooritamiseks kuluv aeg, mida kvalifitseeritud töötaja täidab teatud kindlal töökohal määratletud jõudlusega. Jõudluse määratlemisel võetakse arvesse töö iseloomu, töötaja võimeid, tööks vajalikke ajakadusid ja töötingimusi. Töö aeg + lisa aeg = standard aeg. Töö normeerimise alused: Määrake ülesanne, mida tuleb uurida; Jaota ülesanne konkreetseteks etappideks; Otsusta, mitu korda mõõta etappide sooritust; Soorituse aegade analüüsimine. Arvutamine: Arvutuslik aeg=keskmine tööaegxtöö intensiivsuse kordaja; Standardaeg = arvutuslik aeg/1-lubatud ajakadude kordaja. Keskmine tööaeg – vaatlusandmed, mis oluliselt erinevad, jätame arvestusest välja.
informatsiooniga on eriline koht vahemäludel, eriti esmataseme (L1-taseme) kiibisisestel vahemäludel; 11. Informatsiooni ettevalmistamisel rakendatakse efektiivseid optimeerivaid kompilaatoreid. 12. RISC-arhitektuur toetab riistvaralisel tasemel kõrgkeelsete programmide töötlust. 13. Kompileerimisel saadavate objektprogrammide maht RISC-arhitektuuri korral on tavaliselt mõnevõrra suurem, kui CISC-arhitektuuriga protsessoreil; 14. Katkestuste töötlusel võib esineda ajakadusid. 15. Kui CISC-arhitektuuriga protsessorid arenevad makroparallelismi suunas. 32. RISC- ja CISC-arhitektuuride võrdlus. 33. Arvutite mälu-, sagedus- ja võimsusmüüri olemus. Mälumüür – programmide töötluskiirust piirab infoliikluse kiirus protsessori ja mälusüsteemi vahel. Sagedusmüür – klassikalistes protsessorites on rakendanud järjest suurema astmete arvuga käsukonveiereid, et saavutada järjest kõrgemat infotöötluse kiirust
Teoreetiline tootlikkus masina tootlikkus maksimaalsete parameetrite alusel ilma ajakadudeta. Tehniline tootlikkus masina tootlikkus, mis saavutatakse masina reaalsel kasutamisel,testimisel (pideval töötamisel). Ekspluatatsiooniline tootlikkus masina reaalne tootlikkus töödel, kus on arvestatud kõiki ajakulusid. 33-Nimetage ISO ja SAE poolt soovitatavad tootlikkuse kategooriad. (pole vastust) 34-Millest tingitud ajakadusid tuleks arvestada masina tegeliku tootlikkuse arvutamisel? Tehnilised-konstruktiivsed ajakaod Masina tööprotsessi tehnoloogiast tingitud ajakaod Töö organiseerimatusest tulenevad ajakaod Meteoroloogilistest tingimustest sõltuvad ajakaod Ettenägematud ajakaod 35-Milline on maksimaalne üldtunnustatud efektiivne tööaeg tunnis? Reeglina mitte üle 55 minuti tunnis. Kuid buldooseritel, skreeperitel jms on 50 minutit tunnis.
maailma, nil, et kõik tarneketis osalejad kuuluvad ühe korporatsiooni alla. (kaevandused, alltarnijad, koostetehased, transpordi ja turustusfirmad jne.). Tänapäeval kasutatakse tarneahela kontseptsiooni ka horisontaalse integratsiooni puhul (supply chain partnerships, strategic allianses). Areng on seotud outsourcing ja downsizing kontseptsioonide laialdase kasutamisega. Samuti aeg: tarneahelai osalised saavad alles süs makstud kui kaup on jõudnud lõppkliendini -- tihedam koostöö aitab ajakadusid kauba lükumisel lõpptarbijani vähendada. Samuti laovarude vähendamine läbi tihedama koostöö jne. Artikkel: Arvestussüsteem aitab vähendada firma kulusid Erkki Erilaid, Postimees, 31.01.2001 Peamiselt suurettevõtetele möeldud toimingupõhine kuluarvestus aitab firmal senisest täpsemalt mõõta iga tootega kaasnevaid kulusid ja seeläbi plaanida edukamalt nii tootmist kui müüki. Toimingupõhine kuluarvestussüsteem ABC (activity based costing) eraldab kulud tegelike
annaabi.ee 
