________________ (allkiri) Tallinn 2010 Töö iseloomustus Juhuhälvete pôhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole vôimalik ennustada, küll aga hinnata. Töö eesmärk Käesolevas töös vaatleme olukorda, kus môôdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed môôtmisel on pôhjustatud môôtmisprotsessist. Töövahendid Generaator G6-27, ajaintervallide mõõtja RC3-07-002 Töö käik Ajaintervallide käsitsi mõõtmine Katsetaja môôdab generaatori impulsi pikkust jälgides valgusdioodi ning vajutab nupule valguse süttides ja kustudes. Ajaintervalli kahe vajutuse vahel môôdetakse sagedusmôôturiga. Katse nr. ti |ti - tk| (ti - tk)2 Katse nr. ti |ti - tk| (ti - tk)2 2,344 5,494336 128,544 16523,56
Aruanne üliõpilane ANNELI KALDAMÄE 991476 LAP-41 aruanne esitatud aruanne kaitstud Töö iseloomustus Juhuhälvete pôhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole vôimalik ennustada, küll aga hinnata. Töö eesmärk Käesolevas töös vaatleme olukorda, kus môôdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed môôtmisel on pôhjustatud môôtmisprotsessist. Töövahendid Generaator G6-27, ajaintervallide mõõtja RC3-07-002 Töö käik Ajaintervallide käsitsi mõõtmine Katsetaja môôdab generaatori impulsi pikkust jälgides valgusdioodi ning vajutab nupule valguse süttides ja kustudes. Ajaintervalli kahe vajutuse vahel môôdetakse sagedusmôôturiga. Katse nr. ti |ti - tk| (ti - tk)2 Katse nr. ti |ti - tk| (ti - tk)2 1 1735 308,42 95122,896 26 2058 14,58 212,5764
___________________ (allkiri) Tallinn 2010 Töö iseloomustus Juhuhälvete pôhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole vôimalik ennustada, küll aga hinnata. Töö eesmärk Käesolevas töös vaatleme olukorda, kus môôdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed môôtmisel on pôhjustatud môôtmisprotsessist. Töövahendid Generaator G6-27, ajaintervallide mõõtja RC3-07-002 Töö käik Ajaintervallide käsitsi mõõtmine Katsetaja môôdab generaatori impulsi pikkust jälgides valgusdioodi ning vajutab nupule valguse süttides ja kustudes. Ajaintervalli kahe vajutuse vahel môôdetakse sagedusmôôturiga. t0= 2493ms Katse nr. ti |ti - tk| (ti - tk)2 Katse nr. ti |ti - tk| (ti - tk)2 1 2536 43 1849 26 2268 -225 50625
Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Juhuhälvete põhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole võimalik ennustada, küll aga hinnata. Töö eesmärk Käesolevas töös vaatame olukorda, kus mõõdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed mõõtmisel on põhjustatud mõõtmisprotsessist. Töö käik Ajaintervallide käsitsi mõõtmine: Katsetaja mõõdab generaatori impulsi pikkust jälgides valgusdioodi ning vajutab nupule valguse süttides ja valguse kustudes. Ajaintervalli kahe vajutuse vahel mõõdetakse sagedusmõõturiga. Tekkiva mõõtevea põhjustab katsetaja. 1100 1050 1000 950 900 850 800 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 22 24 27 28 30 32 34 36 38 40 42 44 46 48 50
104493IAPB Töö nr 4 nimetusega JUHUHÄLBED Aruanne aines ISS0050 Mõõtmine Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Juhuhälvete põhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole võimalik ennustada, küll aga hinnata. Töö eesmärk Käesolevas töös vaatame olukorda, kus mõõdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed mõõtmisel on põhjustatud mõõtmisprotsessist. Töö käik Ajaintervallide käsitsi mõõtmine: Katsetaja mõõdab generaatori impulsi pikkust jälgides valgusdioodi ning vajutab nupule valguse süttides ja valguse kustudes. Ajaintervalli kahe vajutuse vahel mõõdetakse sagedusmõõturiga. Tekkiva mõõtevea põhjustab katsetaja. 1. Esitan mõõtetulemused ti tabelina ja graafikuna. Katse ti(ms) Katse ti(ms) Katse ti(ms) Katse ti(ms) Katse ti(ms)
(allkiri) Töö üldine iseloomustus: juhuhälvete põhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole võimalik ennustada, küll aga hinnata. Töö eesmärk: Käesolevas töös vaatleme olukorda, kus mõõdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed mõõtmisel on põhjustatud mõõtmisprotsessist. Nelinurkpinge Katsetaja Käivitusahel Ajaintervallide Generaator mõõtja Mõõtetulemused: Sagedus 0,2 Hz Ajavahemiku täpne väärtus t=2412ms nr ti to ti-to (ti-to)2 nr ti to ti-to (ti-to)2 1 2481 2412 69 4761 26 2579 2412 167 27889 2 2547 2412 135 18225 27 2472 2412 60 3600
Labor 4: juhuhälbed Juhendaja: Rein Jõers Dotsent Üldine iseloomustus Juhuhälvete pôhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole vôimalik ennustada, küll aga hinnata. Töö eesmärk Käesolevas töös vaatleme olukorda, kus môôdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed môôtmisel on pôhjustatud môôtmisprotsessist. TÖÖ KÄIK Ajaintervallide käsitsi môôtmine Vaatleme täpsete ajavahemike käsitsi môôtmisi ning määrame sellistel môôtmistel tekkiva mõõtevea. Seega vaatleme mõõtevigu, millised tekivad seoses inimese osavôtuga môôtmisprotsessist. Katsetaja (1) mõõdab generaatori impulsi pikkust t0 jälgides valgusdioodi ning vajutab nupule b valguse süttides ja valguse kustudes. Ajaintervalli kahe vajutuse vahel mõõdetakse sagedusmõõturiga (näit ti). Tekkiva mõõtevea ti-t0 põhjustab katsetaja.
olulised veel valgusallikate kaugus teineteisest, valgussähvatuse kestus, valgusallika suurus ja vaataja subjektiivne kogemus ehk nö treenitus. Mis puudutab pausi kestust kahe stiimuli vahel, siis tuleb märkida, et optimaalseks pikkuseks loetakse vahemikku 30 millisekundist kuni 300 millisekundini, kusjuures 30 ms 60 ms korral tajutakse liikumist mittesujuvana. Kuigi paus 0 s tähendab tegelikku liikumist, on 0 sekundile lähenemisel - ülilühikeste ajaintervallide juures (alla 30 ms) - liikumise avastamine häiritud sarnaselt 300 ms-st kauem kestva pausiga kahe stiimuli vahel (Graham, 1965). Esilekutsutud ehk indutseeritud liikumine - kui vaadata liikumatut objekti liikuval taustal jääb mulje, et taustal olev objekt liigub Indutseeritud liikumine, mida on uuritud põhjalikult Karl Duncker`i (1938) poolt, tekib olukorras, kus üks reaalne liikumine põhjustab teise mittereaalse liikumise. Uuringud on
a2, b2 = 29 9 AO + 760 29 29 Saadud joonte lõikumine on toodud joonisel nr. 1. Huvipakkuv lõikumiskoht on aga täpsemalt toodud joonisel nr. 2. SINU JOONTE LÕIKEPUNKT EI PRUUGI OLLA ESIMESES VEERANDIS ja üsna tõenäoliselt asubki hoopis teises kohas (teistsugustel koordinaatidel), seega ära kopeeri neid pilte. 5 Selline ajaintervallide mõõtmine nõuab suurt täpsust. Juhul kui täpsus on näiteks = ±1µs tähendab see seda, et mõlemad kõverad võivad kõikuda c* = 3*108*(±1*10-6) = ±300 m ja asukoha määramine pole üldse täpne. Ülesanne nr. 2. Kommentaar: Muretse Matlab kui tahtmist on proovida saada samasugust joonist. Antud: Leida: fs = 60 MHz signaali ja häire segu kuju? fn = 70 MHz parasiitamplituudmodulatsiooni
kasvamisel halvenema. Kulumist põhjustavad psühholoogiline vastuseis, tüdimus, huvilangus. Kulumise vastu aitavad esitussageduse „hõrendamine.“ Uinunud efekt – võimalus, et ebausaldatava või ebameeldivaid elamusi tekitanud saate sisendav mõju võib aja möödudes suureneda. Afekti erinev ülekanne ajas – emotsionaalsed reaktsioonid, mis tekivad reklaami suhtes, kanduvad margile või tootele vahetult üle lühikese aja möödumisel reklaami esitamisisest; pikkade ajaintervallide möödumisel kutsuvad aga nii meeldivad kui ka selgelt ebameeldivaid reklaamteated esile positiivseid muutusi hoiakutes margi või toote suhtes, võrreldes neutraalse hoiakutasemega. Emotsionaalselt ekstreemsetele seisunditele viinud reklaami sisu mäletatakse kauem kui neutraalse reklaami sisu. Tulvingu konseptsioon reklaamipsühholoogias: Reklaamteadetes sisalduva info omandamisel on protseduurimäluga suhteliselt vähe tegemist. Põhiline on episoodiline ja semantiline mälu.
Kui soovitakse vaadelda kõiki hommikutunde, tuleks kaardistamine läbi viia nt kl 8.00 esmaspäeval, kl 9.00 kolmapäeval, kl 10.00 teisipäeval jne. Koha-keskseid vaatlusi saab üsna hõlpsalt teha üsna suure ala kohta. Üldiselt pannakse kirja, mida inimesed tegid siis, kui uurija neid esmakordselt vaatles. Mida nad seejärel teevad, seda ei vaadelda. Nõnda koguneb seeria käitumuslikke kaarte erinevate Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 22 ajaintervallide kohta läbi päeva. Üksikuid kaart võib hiljem kombineerida kokkuvõtlikuks kaardiks, millel näidatakse koha kasutamistihedust teatud ajaperioodil. Indiviidi-kesksed kaardid Indiviidi-kesksed kaardid on väga kasulikud mõistmaks, kuidas ja kus veedavad inimesed oma aega. 1. Määratleda valim ja saavutada katseisikute koostöö. Väljast tuleva vaatleja puhul peavad vaadeldavad aktsepteerima seda, et neile järgnetakse. Selleks
2. Kommunikatsiooni süsteemi ülesanded kombineerib andmejadasid nii, et eraldab igale andmejadale või tööjaamast teise. E-posti protokollid kuuluvad TCP/IP Sünkroniseerimine. Vigade avastamine ja parandamine – erineva ajaintervalli. Selle puhul edastatakse fikseeritud protokollistiku koosseisu ning kõige populaarsem protokoll kasutatakse selleks, et kindlaks teha ega sõnum pole teekonna ajaintervallide järjestust mitu korda üle üheainsa sidekanali. sõnumite saatmiseks on SMTP ja lugemiseks POP3. SMTP e ajal muutunud. Infovoogude juhtimine – et vastuvõtjat ära ei CDMA e koodijaotusega hulgipöördus – multipleksimine, kus lihtne meiliedastusprotokoll – ette nähtud serverivaheliseks ummistataks
kahest ajamuutujast t ja to. 2) (d/dt)X(t)=(d/dt)(t,t0)X(t0); (d/dt)(t,to)X(t0)=A(t)(t,to)X(to); (d/dt)(t,to)=A(t)(t,to). Olekusiirdemaatriks peab rahuldama süsteemi homogeenset olekuvõrrandit (2.1).3) Teisi olekusiirdefunktsiooni olulisi omadusi: (to,to)=E(uhikmaatriks); (t2,t0)=(t2,t1)*(t1,t0); -1(t2,t1)=(t1,t2) Igale süsteemile süsteemimaatriksiga A(t) vastab üheselt määratud olekusiirde-maatriksite hulk, määratuna kõikvõimalike ajaintervallide ulatuses. Seega võrrand (2.2) sisaldab süsteemi üheselt määrava maatriksfunktsiooni (t,to). 2. Statsionaarse süsteemi homogeense võrrandi lahendamine. Statsionaarse süsteemi põhitunnuseks on kõigi tema parameetrite konstantsus ajas. Seetõttu võime säärase süsteemi analüüsil mistahes ajahetke võtta ajaskaala nullhetkeks. Tulemusena (t) osutub ühe ajamuutuja funktsiooniks, kuid rahuldab siiski eelmisi tingimusi. (d/dt)(t)=A(t); (t1+t2)=(t1)(t2); (O)=E; -1(t)=(-t)
Selleks aga on vaja süsteem, mis koosneb: 1. paralleelsest, üksteist sageduslikus mõttes külg-küljega katvast ribafiltrist. 2. Sellisel juhul spektraalanalüüs kiireneb ning analüüsi aeg on määratud siirdeprotsessidega ühes filtris so (2...3) filter ekv. 4.2.3.Digitaalsed kvadratuurfiltrid 4.2.3.1. Reaalsignaali filter- Reaalsignaali töötleva kvadratuurfiltri digitaallahendus on toodud joonis 4.2.4.a: ·Sisendprotsessi usis hetkväärtused diskretiseeritakse võrdsete ajaintervallide tr (r = 0, 1, 2, 3, ...) tagant ja kvanteeritakse ADM poolt. ·Saadud digitaalsed lugemid zsis(r) korrutatakse sinusoidaalse ja kosinusoidaalse tugisignaalide lugemitega. Teisiti öelduna, korrutatakse digitaalse sagedussüntesaatori (DSS) poolt formeeritud kompleksse tugisignaali exp(-j 0tr)=cos0tr-jsin 0tr lugemitega. ·Korrutiste tulemused summeeritakse kogumisperioodi Tkogumisaeg=NTdiskreetimine. B. 4.2.3.2. Komplekssignaali filter- Komplekssignaali töötlusel (joonis 4.2.4.b): 1
Kirjeldused. (Slaididelt paragrahv 3, slaidid 1-4, 10) Pidevad infoallika väljundiks on näiteks elektrilised signaalid, mil juhtudel ajas muutub pinge ja vool ehk tegemist on juhusliku ajas muutuva protsessiga. Sellise pideva signaali kirjeldamiseks kasutatakse väljavõtteid signaalist. Olgu x väljavõtte juhuslik väärtus, millel on tõenäosustiheduse jaokstusseadus w(x). Tõenäosus, et x satub ajaintervalli x on w(x)* x. Signaali väärtusi võetakse pidevast signaalist teatud ajaintervallide järel: diskreertimise ajaintervall peab olema 1/(2Fx), kus Fx on elektrilise signaali spektrilaius. Võib järeldada, et pidevat signaali ei saa esitada lõpmatult täpselt. Täpselt võib kirjeldada vaid üht signaali väljavõtet. Pideva signaali entroopia: 2 x H X = F x T x ln 2 1 e Fk on signaali spektri laius Tx on signaali pikkus e2 on esitamistäpsus
2) (d/dt)X(t)=(d/dt)Ф(t,t0)X(t0); (d/dt)Ф(t,to)X(t0)=A(t)Ф(t,to)X(to); (d/dt)Ф(t,to)=A(t)Ф(t,to). Olekusiirdemaatriks peab rahuldama süsteemi homogeenset olekuvõrrandit (2.1). 3) Teisi olekusiirdefunktsiooni olulisi omadusi: Ф(to,to)=E(uhikmaatriks); Ф(t2,t0)=Ф(t2,t1)*Ф(t1,t0); Ф-1(t2,t1)=Ф(t1,t2) Igale süsteemile süsteemimaatriksiga A(t) vastab üheselt määratud olekusiirde-maatriksite hulk, määratuna kõikvõimalike ajaintervallide ulatuses. Seega võrrand (2.2) sisaldab süsteemi üheselt määrava maatriksfunktsiooni Ф(t,to). Vaba- ja sundliikumine- Vabaliikumine sõltub algolekust, kusjuures selle arvutamisel võib lähtuda tingimusest U(t)=0, millest tuleneb ka komponendi levinud nimetus nullsisendi komponent. Sundliikumine komponent väljendab sõltuvust sisendsignaalist U(t) ja seejuures võib eeldada nullist algolekut, millest ka nimetus nulloleku komponent. Sisuliselt kajastab
TÄITMISJOONISED ) · EHITUSKORRALDUSE PROJEKTEERIMINE. TEHNOLOOGILISED KAARDID. EHITUSPLATSI PLAANID. VÕRKGRAAFIKUD. VOOLUDIAGRAMMID (TSÜKLOGRAMMID) 74 6.6. JUHTIMISSÜSTEEM JUHTIMISOBJEKTILE SUUNATUD FAASILISED JUHTIMISFUNKTSIOONID (KUID LAHUS JUHTIMISOBJEKTIDEST) MOODUSTAVAD ÜLESANNETE KOGUMI ÜLESANNETE REGULAAESUS AJAINTERVALLIDE KAUPA. SÜNKROONSUS JOONIS 6.1 E H I T I S E D ( 3.1 ) 3.1.1 3.1.2 3.1.3 3.1.4 3.1.5 E1 E E E E ( 3.3 ) AJA AJAINTERVAL
2) (d/dt)X(t)=(d/dt)F(t,t0)X(t0) (d/dt)F(t,t0)X(t0)=A(t)F(t,t0)X(t0) (d/dt)Ф(t,to)=A(t)Ф(t,to). Olekusiirdemaatriks peab rahuldama süsteemi homogeenset olekuvõrrandit. 3) Teisi olekusiirdefunktsiooni olulisi omadusi: F(t0,t0)=E (ühikmaatriks) F(t2,t0)=F(t2,t1)*F(t1,t0) F-1(t2,t1)=F(t1,t2) Igale süsteemile süsteemimaatriksiga A(t) vastab üheselt määratud olekusiirde-maatriksite hulk, määratuna kõikvõimalike ajaintervallide ulatuses. Seega võrrand X(t)=F(t,t0)X(t0) sisaldab süsteemi üheselt määrava maatriksfunktsiooni F(t,t0). Statsionaarse süsteemi homogeense võrrandi lahendamine. Statsionaarse süsteemi põhitunnuseks on kõigi tema parameetrite konstantsus ajas. Seetõttu võime säärase süsteemi analüüsil mistahes ajahetke võtta ajaskaala nullhetkeks. Tulemusena F(t) osutub ühe ajamuutuja funktsiooniks, kuid rahuldab siiski eelmisi tingimusi. (d/dt)F(t)=A(t) F(t1+t2)=F(t1)F(t2) F(0)=E F-1(t)=F(-t)
ajutiselt hoida ja neid ühes või teises suunas edastada. Lülitused konstrueeritakse mitmekanalilistena (l ... n), kusjuures igal kanalil on oma funktsionaalelement, milles toimub tegelik andmevahetus välisseadmetega ning mis on viimastega välissiini kaudu otseselt ühendatud. Levinumad andmevahetuse funktsionaal- elemendid on järgmised: 1) rööpvärat andmevahetuseks rööpkoodis; 2) jadavärat andmevahetuseks järjestikkoodis; 3) otsemällupöördumise e DMA-kontroller; 4) taimer ajaintervallide genereerimiseks ja 5) klaviatuurikontroller. 2.3.2. Rööpvärat Rööpvärati lihtsustatud struktuuriskeem on joonisel 2.31. Selle põhiosadeks on sisend- ja väljundpuhvrid (registrid). Mõlemad on sisendite poolel varustatud lukkudega (latch); väljunditel on kolm võimalikku olekut. Värat ühendatakse välisseadmega välissiini kaudu, milles on harilikult kaheksa juhet. Teiselt poolt on puhvrid ühendatud sisemiste
aferentsed ja eferentsed kiud saavad erutuse erinevatelt struktuuridelt: esimesed retseptoritelt, teised närvirakkudelt. Sünapsiks nim. morfoloogilist struktuuri, kus toimub erutuse ülekanne närvikiu lõpmetelt lihasnäärme- või teistele närvirakkudele. Erutuse edasiandmine sünapsis toimub spetsiaalse keemilise vahendaja osavõtul mediaatorile (enamikus sünapsides on mediaatoriks atsetüülkoliin). Kui erutus jõuab närvirakuni lühikeste ajaintervallide järel korduvalt või tuleb mööda paljusid kiude korraga, võib selle tagajärjel aktiviseeruda suur hulk sünaptilisi plaate. Mediaatori eritumine kasvab ning postsünaptiline erutuspotentsiaal suureneb, kutsudes läviväärtuse saavutamisel närvirakus esile erutuse. Tekib närviraku erutuspotentsiaal ja erutus kandub refleksikaare ühelt neuronilt teisele. Pidurdus talitlusliku seisundi pärssumine või lakkamine. · Spets sünapsid, mis sisaldavad pidurdust esile
Sagedusmultiplekser võtab vastu sisendsignaale igalt individuaalselt lõppkasutajalt ning genereerib igaühe jaoks erineva sageduse. Tulemuseks on suure ribalaiusega liitsignaal, mis sisaldab kõigi lõppkasutajate andmeid. Kaabli teises otsas eraldatakse signaalid demultiplekseriga ning marsruuditakse lõppkasutajale. ==> TDM e aegmultipleksimine kombineerib andmejadasid nii, et eraldab igale andmejadale erineva ajaintervalli. Selle puhul edastatakse fikseeritud ajaintervallide järjestust mitu korda üle üheainsa sidekanali. ==> CDMA e koodijaotusega hulgipöördus multipleksimine, kus hulk saatjaid kasutab samaaegseks signaalide saatmiseks ühele vastuvõtjale üle ühe ja sama sageduskanali mingit spektrilaotuse varianti selliselt, et signaalidevaheline interferents puudub või on minimaalne. Selle kõrval kasutatakse ka TDM'i ja FDM'i. 10. AJALISED VIITED VÕRKUDES Ajalised viited on seotud andmete töötlemisega, järjekordadega, liini saatmisega ja
Sagedusmultiplekser võtab vastu sisendsignaale igalt individuaalselt lõppkasutajalt ning genereerib igaühe jaoks erineva sageduse. Tulemuseks on suure ribalaiusega liitsignaal, mis sisaldab kõigi lõppkasutajate andmeid. Kaabli teises otsas eraldatakse signaalid demultiplekseriga ning marsruuditakse lõppkasutajale. ==> TDM e aegmultipleksimine – kombineerib andmejadasid nii, et eraldab igale andmejadale erineva ajaintervalli. Selle puhul edastatakse fikseeritud ajaintervallide järjestust mitu korda üle üheainsa sidekanali. ==> CDMA e koodijaotusega hulgipöördus – multipleksimine, kus hulk saatjaid kasutab samaaegseks signaalide saatmiseks ühele vastuvõtjale üle ühe ja sama sageduskanali mingit spektrilaotuse varianti selliselt, et signaalidevaheline interferents puudub või on minimaalne. Selle kõrval kasutatakse ka TDM’i ja FDM’i. 10. AJALISED VIITED VÕRKUDES Ajalised viited on seotud andmete töötlemisega, järjekordadega, liini saatmisega
eraldi sagedusriba eraldamine. Sagedusmux võtab vastu sisendsignaale individuaalsetelt lõppkasutajatelt ja genereerib kõigile oma sageduse. Tulemuseks on laia ribalaiusega liitsignaal, mis sisaldab kõigi lõppkasutajate andmeid. Kaabli teises otsas eraldatakse signaalid demux-iga ja marsruuditakse lõppkasutajale. TDM e aegmultipleksimine - Andmejadasid kombineeritakse nii, et eraldatakse igale andmejadale erinev ajaintervall. Selle puhul edastatakse fikseeritud ajaintervallide järjestust mitu korda üle üheainsa side kanali. Kui on arvuti kord “rääkida”, kellel pole enam midagi edastada, siis ta ongi enda ajavahemikus vait. Andmeid saab edastada vaid sellel kindlal ajaintervallil, nii on tagatud et ei hakata teineteisest “üle rääkima”. CDMA e koodijaotusega hulgipöördus - Kasutajal on kogu kanalile juurdepääs, igale signaalile määratakse kood ja sellega tehakse eri signaalidelt vahet. Signaal “venitatakse” üle ribalaiuse
annaabi.ee 
