Autonoomse närvisüsteemi osad on ka perifeersed sümpaatilised ja parasümpaatilised närvikiud mis moodustavad arvukaid närvipõimikud arterite ümber, südames, kõhuõõnes ja elundite seintes. Autonoomse närvisüsteemi perifeersed osad paiknevad somaatilisest närvisüsteemist suures osas eraldi ja sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid juhteteid. Aferentsed juhteteed edastavad infot siseelunditest, mingil määral võib info ka aistinguks muutuda, näiteks siseelundivaluks. Autonoomne närvisüsteem jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilised keskused paiknevad tuumadena seljaaju hallaine rinna- ja nimmeosa külgsarvedes ja väljuvad vastava segmendi kõhtmise juure koosseisus. Hüpotalamus koos seljaaju autonoomse närvisüsteemi keskuste, ajutüve ning hüpofüüsiga reguleerib organismi autonoomseid funktsioone.
ühiseid füsioloogilisi transduktsioon) 3. Sensoorne protsesse. Tee oma adaptatsioon vastuse põhjal Protsessi, kus väliskeskkonnast tulev valikvastustega signaal moondub närvisignaaliks, (vähemalt 4 varianti) nimetatakse: eksamiküsimus. a) transduktsiooniks b)sensoorseks kodeerimiseks c)aistinguks d)närviimpulsiks 4. Mis on aistingu ja Taju on psüühiline protsess ja aisting on ÕO4 taju erinevused? Too füsioloogiline protsess. Taju võimaldab L4 kummagi kohta oma ära tunda tervikud, aisting aga terviku näide. detaile. 5. Miks tekivad Tajuvead on taju piiridest tulenevad ÕO4 tajuvead? Kirjeldage valestitõlgendused
· Kõik tuleb läbi kaemuse. · Kausaalsed seosed tulevad läbi kogemuste, mitte loogikast. · Vaba tahe vajab determinismi, muidu tegija ei suuda seostada end vabalt valitud tegevusega. 28) LaMettrie ja Condillaci vaated LaMettrie Inimene tegutseb kui automaat. Oli Ateist. Materialism teeb inimese õnnelikumaks. Intellekti mõjutab aju suurus. Condillac Alustas lõhmast (inimese juures on esmaseks aistinguks lõhn). Seejärel tekib tähelepanu, tundumus(armastusviha), kujutlus, lootused. Võimed arenevad loomulikul teel kaemusest. 29) Kuidas väljendus Spinozal determinism ja vabadus? Vabadus on illusioon ei teata eelnevaid põhjuseid. Kires avaldub inimese olemus, kirg on teadvustatud iha. Vabadus kui tunnetatud paratamatus. Determinist midagi ei juhtu niisama. Vaba tahte eitus. Jumal on loodus, looduses seadused. Inimene on osa loodusest so. allub seadustele. 30) Leibnizi teened?
)- transduktsioon-nina tagaosas retseptorrakkude aktivatsioonimuster. Kehameeltes proksimaalne stiimul- kudede asend (asend, liikumine,vistseraalne aisting, näoväljendused), pea asend (asend, liikumine), naha deformatsioon (puudutus, kõdi, sügelus), naha temperatuur (soe ja külm),koe kahjustus (valu)- transduktsioon Kuidas kulgeb taju protsess nägemises, sh värvide nägemises? Proksimaalne stiimul- valguslaine amplituud (aistinguks heledus), sagedus (värvus),struktuur(küllastatus) transduktsioon (silmapõhja retseptorrakkudes e kolvikestes ja kepikestes asuva valgustundliku pigmendi keemilise struktuuri muutumine valguse kujul). Valguslaine teekond nägemissüsteemis- sarvkest-silmaava-lääts-klaaskeha-võrkkest Närviimpulsid nägemisretseptoreist suunduvad · bipolaarsetesse rakkudesse, · sealt edasi ganglionirakkudesse, kusjuures viimaste aksonid moodustavad
universaalne. • Kollektiivne alateadvus Kollektiivne alateadvus on omane kõikidele indiviididele mingis kultuuris, seal säilitatakse kogemuse algeid. Kollektiivne alateadvus on isiksuse aluspõhi, ta mõjutab kõike õpitavat. C. G. Jung: “Maailma vorm, millesse see sünnib, on temasse juba kaasa sündinud kui tegelik kujutus.” See identifitseerib end tegelikus maailmas konkreetseks aistinguks või ideeks. • Arhetüüp Kollektiivse alateadvuse elemendid on arhetüübid (ürgsed mütoloogilised kujutised, käitumismustrid jm). Arhetüüp on mõtte universaalne vorm (idee), mis sisaldab suure hulga erinevaid emotsioone. Olulisimad arhetüübid: persona (mask), anima ja animus, vari (loomalikud instinktid). • Nende väljendumine kirjanduses Kirjandus (eelkõige kirjanduse meistriteosed) kui arhetüüpide väljendus.
Tolerantsuseks nimetatakse olukorda, kus uimasti esialgsed annused ei tekita enam rahuldustunnet ega kõrvalda võõrutusnähte. Esialgse toime saavutamiseks tuleb annust suurendada. 61. Mis on kognitiivsed protsessid? Aistingut, taju, tähelepanu, mälu ja mõtlemist nimetatakse tunnetuslikeks ehk kognitiivseteks protsessideks. Need on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. 62. Mida nimetatakse aistinguks? Aistinguks nimetatakse ümbritseva maailma üksikomaduste tunnetamist (nt heli kuulmine, värvuse nägemine, puudutuse tundmine, valu). Aistingud jõuavad inimeseni läbi meeleorganite. 63. Millised on erinevad inimese meeled? Inimesel on 5 meelt ja seega ka 5 erinevat tüüpi aistinguid: 1. Nägemine - nägemismeel on meeltest tähtsaim, kuna slle kaudu saame väliskeskkonnast kõige rohkem informatsiooni (kuni 90%). 2
· retseptor ehk perifeerne osa- NÄRVILÕPMED; · juhttee- NÄRVIKIUD; · tsentraalne osa- AJU. Retseptorites tekkinud ärritused kantakse üle peaajusse ja selle tulemusena tekib meil kujutis välismaailmast. Juhttee on moodustunud närvikiududest. Juhttee kaudu kandub retseptoris tekkinud impulss ajukoorde. Analüsaatori tsentraalses, ajukoores paiknevas osas, muutub vastav närviimpulss lihtsamaks psüühiliseks avalduseks- AISTINGUKS. 13. Selgitada: eristuslävi, ärritajalävi, tundlikkuselävi Eristuslävi (aistingulävi)- ärritaja füüsilise intensiivsuse väikseim tajutava erinevuse väärtus. Ärritajalävi- sensoorse ärritaja minimaalväärtus, mis on vajalik aistingu tekkimiseks, aistingu identifitseerimine pole vajalik. Tundlikkuselävi (äratundmislävi)- sensoorse ärritaja minimaalväärtus, mis võimaldab aistingut identifitseerida. 14. Põhimaitsed · magus, · hapu, · soolane,
Võrkkestal tekib vaadeldavast kujutisest küll ümberpööratud kujutis, kuid nägemiskeskuses tõlgendatakse seda õigetpidi.Võrkkestal asuvad valgustundlikud rakud jagunevad kepikesteks (hämaras nägemiseks) ja kolvikesteks (värvuste nägemiseks). Kõige valgustundlikum osa on kollatähn. Pimetähn on valgustundetu. Aistingul on enamasti oma emotsianaalne värving, mis mõjutab psüühilist tegevust (nt. roheline värv rahustab, punane ergutab jne). Aistinguks ei loeta mälus talletunud esemete ja nähtuste omaduste esindamist kujutluses ja fantaasias. MEELELINE JA ABSTRAKTNE TUNNETUS Tegelikkuse tunnetamises eristatakse meelelist ja abstraktset astet. Meelelise tunnetuse moodustavad aistaingud, tajud, kujutlused. Abstraktne e. teoreetiline tunnetuse aste on oma arenenud vormis omane ainult inimestele. AISTINGU NEUROFÜSIOLOOGIA Iga aisting algab mingi eseme või nähtuse mõjumisest meeleorganile. Meeleorganile mõjujat
Omane kõigile indiviididile mingis kultuuris, seal säilitatakse kogemuse algesid Inimene on oma esivanemate ajaloo produkt ja hoidja. Isiksuse aluspõhi on alati arhailine, primitiivne, kaasasündinud ning tõenäoliselt ka universaalne. Kollektiivne alateadvus on isiksuse aluspõhi, ta mõjutab kõike õpitavat. C. G. Jung: "Maailma vorm, millesse see sünnib, on temasse juba kaasa sündinud kui tegelik kujutus." See identifitseerib end tegelikus maailmas konkreetseks aistinguks või ideeks. Kollektiivse alateadvuse elemendid on arhetüübid (ürgsed mütoloogilised kujutised, käitumismustrid jm). Arhetüüp on mõtte universaalne vorm (idee), mis sisaldab suure hulga erinevaid emotsioone. Olulisimad arhetüübid: persona (mask), anima ja animus, vari (loomalikud instinktid) Kirjandus (eelkõige kirjanduse meistriteosed) kui arhetüüpide väljendus. Suur kirjanik loob lugejale juurdepääsu arhetüüpsete kujundite juurde, taaselustab psühhika
Omane kõigile indiviididile mingis kultuuris, seal säilitatakse kogemuse algesid Inimene on oma esivanemate ajaloo produkt ja hoidja. Isiksuse aluspõhi on alati arhailine, primitiivne, kaasasündinud ning tõenäoliselt ka universaalne. Kollektiivne alateadvus on isiksuse aluspõhi, ta mõjutab kõike õpitavat. C. G. Jung: “Maailma vorm, millesse see sünnib, on temasse juba kaasa sündinud kui tegelik kujutus.” See identifitseerib end tegelikus maailmas konkreetseks aistinguks või ideeks. Kollektiivse alateadvuse elemendid on arhetüübid (ürgsed mütoloogilised kujutised, käitumismustrid jm). Arhetüüp on mõtte universaalne vorm (idee), mis sisaldab suure hulga erinevaid emotsioone. Olulisimad arhetüübid: persona (mask), anima ja animus, vari (loomalikud instinktid) Kirjandus (eelkõige kirjanduse meistriteosed) kui arhetüüpide väljendus. Suur kirjanik loob lugejale juurdepääsu arhetüüpsete kujundite juurde, taaselustab psühhika
Mõjutus meeleorganitele võib olla lähtunud väliskeskkonnast (valgus, heli jmt) või organismi sisekeskkonnast nt valu põhjustav siseärritus). Aisting on alusek organismi esmasele orjenteerumisele ümbritsevas ja iseendas. Evolutsiooniliselt on aisting tekkind ärritatavusest ning on arenenud koos närvisüsteemi kujunemisega. Aistingul on oma emotsionaalne värving, mis mõjuab psüühilist tegevust. Nt roheline värv ja teatud roosa toon rahustavad jne. Aistinguks ei loeta mälus talletunud esemete ja nähtuste omaduste esindamist kujutluses ja fantaasias. Ka varasemate kogemuste aktualiseerimine ei ole aisting (kuid mõni aisting võib olla selle aluseks). Meeleline ja abstraktne tunnetus Meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud, kujutlused. Meeleline tunnetus kogumis on aga loomadel ja inimestel erinev. Erinevus: Tunnetuse sisu in mõistab ja esindab oma maailmamudelis ka sotsiaalset elu; tajus
kvaliteedile. Lõpuks annab ajukoor vastavalt saadud info tõlgendusele korraldused motoorseks vastuseks – organism organiseeritakse vastavalt vajadusele ümber ja saadetakse seega vastus reaktsioonina välja. Aistingu tunnetuse aluseks on tsentraalsed protsessid, mis ajus toimuvad. Paljudel juhtudel pole väliseid vastuse märke näha. Paljud ärritajad ei tekita teadmuslikku kogemust – tekib küsimus, kas seda nimetada samuti aistinguks? see on aistingu mehhanismide abil toimub ärritaja vastu võtmine, mida elatakse läbi aga subsenssoorselt ehk mitte-teadlikult. Mõni ärritaja kutsub esile automaatse refleksi. Mõni ärritaja aga tekitab pikaajalisel toimel või selle puudumisel meeleorgani tundlikkuse muutumise. Tegemist on adaptsiooniga. Adaptsiooni bioloogiline mõte on kindlustada nõrkade, kuid eluliselt oluliste ärritajate vastuvõtt, vältida analüsaatorite kahjustusi liigintensiivsetest ärritustest ning
annaabi.ee 
