MARIE UNDER 1883-1980 I loominguperiood 1904-1919 Impressionistlik luule IMPRESSIONISM-tähelepanu pööratakse kirjaniku, kunstniku hetkemeeleoludele, tundmustele, muljetele ning nende jäädvustamisele. Luulekogu ,,Sonetid"(1917), "Eelõitseng" (1918), "Sinine puri" (1918). Nakatav eluküllus, looduslüürika, erakordne pildi-ja värviküllus, armastus ja looduslüürika ainuvalitsemine, intiimelamuste edasiandmine, puuduvad ajastu sündmuste käsitlused. "Sinine terrass", "Valge värav" II loominguperiood 1919-1923 Ekspressionislik ajaluule EKSPRESSIONISM-20.sajandi kirjandus ja kunstivool Euroopas. Seadis esikohale inimese ja ühiskonna probleemid, protestiti inimest ahistava poliitilise korra vastu, sõja vastu. Paljudes teostes oli tunda hirmu, ahastust, katastroofi eelaimust. "Verivalla" (1920), "Pärisosa" (1923)
Knossos). Kestvus:600 aastat Koht:kreekas Kiri:lineaarkiri a Losside eripära:kindlustamatta, meenutavad laburünte, väravad avatud 2. Riik ja ühiskond: Polis- linn riik Rahvakoosolek- turuplatsil arutati tähtsamaid otsuseid Kodanikud- mees, vaba, kreeklane, täiskasvanud Aristokraatia- parimate võim peamised valitsemisvormid: demokraatia - rahva võim aristokraatia - aristokraatide valitsemine türannia- ainuvalitsemine Sparta ja Ateena võrdlus. SPARTA ATEENA Lõuna kreeka Kesk kreeka spartiaadid Kodanikud, orjad, metoika 2 päritava võimuga kuningat rahvakoosolek rahvakoosolek Rahvas eFoorid-5 Strateegid aristokraatlik Demokraatlik sõdalased Sport, siseelu, kunst 3. Eluolu ja perekond: Akropol-kaljunukil kindlus
Varane tapeti 30ekr vall O Egipt jätk D ümerkorraldusi, 313 leg ristiusu, keisrir 30ekr-235a too- O muut valits religiooniks. Lasi raj uue võttis nime augustus, tema ajal rahu pealinna konstantinoopoli. per(30ekr-14pkr) ja maj õitseng. Riigi Theodosius suur viim K kes sisemine korrastamine, Au surma järel üh R aga peale surma jag R lõplikult oli ainuvalitsemine omaks võetud. 395a 2 osaks Järgnevad julmad valitsejad nt nero( 64 rooma tulekahju) aga ei toonud riigi nõrgenemist I saj kesk vall sur osa suurbr. Traianuse aja l saav rooma hiigelpunkti: vall daakia ja mesop, võim kindl. Riik- kas nim res publica sest kogu rahv võttis osa riigi valit. Rooma rahva e kodanikkonna mood plebeid ja pratsiidid. Seaduse ees võrdsed.
17. saj kunst üldiseloomustus Kujuneb välja absolutism. 17 sajandit iseloomustavad revolutsioonid, ususõjad, kuningavõim, ainuvalitsemine(absolutism). Paljud riigid muutuvad 17 saj protestantlikuks. 30 aastane sõda. Suurt mõju kultuurielule ja eurooplaste maailmapildile oli teaduse ja filosoofia arengul. Toimus muutus inimese asendi mõistmises maailma keskpunktiks ei olnud enam maakera ja inimene. Euroopa jagunemine kunsti alusel: I Maad, kus absolutism oli seotud katoliku kirikuga. Esikohal olid kiriku huvid. Habsburgide dünastia võimu alused alad(Itaalia, Hispaania ja Austria, Lõuna-
Kuidas on muutunud energiaressursside osatähtsus energiamajanduses? (Joon.lk 66) Agraarajastul kasutati peamiselt inimeste ja tööloomade lihasjõudu, soojusenergia saamiseks puitu. Algav industrialiseerumine tõi kaasa tuulikud ja vesiveskid, kuid suurenes ka energianõudlus, mis viis metsade ulatusliku raideni. Puidu nappus sundis 17 saj. võtma kasutusele kivisöe, mis koos aurumasina leiutamisega pani aluse täiesti uuele energiamajandusele. Kuni 19. saj lõpuni kestis kivisöe ainuvalitsemine, sest siis võeti kasutusele elekter. See võimaldas tootmisprotsesse märgatavalt automatiseerida ning kasutusele võtta täiesti uued tootmistehnoloogiad. Järgmine suursaavutus oli sisepõlemismootor, mis tõi kaasa nafta ulatusliku kasutamise. Nafta veoks uued veondusliigid, mõnevõrra hiljem hakati neid kasutama ka maagaasi puhul. 20. saj õppisime vee- ja tuumaenergia abil elektrienergiat tootma. Viimastel aastakümnetel on hakatud üha enam kasutama alternatiivseid energialiike.
Puidunappus sundis 17.saj. kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks. Kivisöe laialdane kasutamine 17.19saj. Ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele. Sütt leidus vaid mõnel pool, kuid seda sai tarbijateni vedada laevadega või mööda raudteid ning aurumasinaga muuta mehaaniliseks energiaks. Kivisöe vedu oli siiski võrdlemisi kallis ja seetõttu oli tulusam rajada suured ettevõtted söemaardlate lähedusse. Kivisöe ainuvalitsemine energiamajanduses kestis 19.saj lõpuni. Suute muutuse energiamajandusse tõi elektri kasutuselevõtt 19.20.saj. vahetusel, võimaldas energiat transportida ka suure vahemaa taha. Nüüd tasus põletada ka madalama kütteväärtusega kütuseidpruunsütt, põlevkivi ja isegi turvast. Õpiti veejõu abil elektrit tootma, mis pani aluse suurte hüdroelektrijaamade ehitamisele. Elektri ülekandesüsteemide arenedes sai sed avedada tootmiskohast kaugele. See tõi kaasa
17.SAJ KUNSTI ÜLDISELOOMUSTUS Euroopas oli absolutismisajand, valitsesid monarhid. 17 sajandit iseloomustavad revolutsioonid, ususõjad, kuningavõim, ainuvalitsemine(absolutism). Paljud riigid muutuvad 17 saj protestantlikuks. 30 aastane sõda. Kutsutakse ka sõdade sajandiks. Kinnistus piir protestantliku ja katoliku maailma vahel. Suurt mõju kultuurielule ja eurooplaste maailmapildile oli teaduse ja filosoofia arengul. Toimus muutus inimese asendi mõistmises maailma keskpunktiks ei olnud enam maakera ja inimene. Maailm avardus, toimusid suured maadeavastused, mereretked. Euroopa jagunemine kunsti alusel:
Agraarühiskonnas kasutati energia saamiseks vaid inimeste ja tööloomade lihasjõudu. Soojusenergiat saadi puidu, õlgede või kuivatatud loomasõnniku põletamisel. Industriaalajastu alguses hakati ehitama tuulikuid ja vesiveskeid. Tööstuse laienedes kasvas kiiresti nõudlus puidu ja puusöe järele, mis viis metsade halastamatule raiumisele. Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mis pani pärast aurumasina leiutamist aluse iseseisvale energiamajandusele. Kivisöe ainuvalitsemine energiamajanduses kestis 19. sajandi lõpuni. Suureks pöördeks energiamajanduses sai elektri kasutuselevõtt 19. 20. saj. vahetusel. See võimaldas energiat transportida ka suure vahemaa taha. Ühtlasi pandi alus suurte hüdroelektrijaamade ehitamisele. Elektrienergia võimaldas tootmisprotsesse märgatavalt enam automatiseerida ning võtta kasutusele täiesti uued tootmistehnoloogiad. See põhjustas aga energiatarbimise kiire kasvu. Peale sisepõlemismootori leiutamist 20. saj.
(http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm) Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele. Sütt leidus ainult mõnel pool, kuid seda sai tarbijateni vedada laevade ja mööda raudteid. Siiski oli kivisöe vedamine kallis ja seetõttu oli kasulikum rajada suured ettevõtted söemaardlate lähedusse. Kivisöe ainuvalitsemine energiamajanduses kestis 19. sajandi lõpuni. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm) Elektri kasutuselevõtt 19. - 20. sajandi vahetusel võimaldas energiat transportida ka suure vahemaa taha. Õpiti veejõu abil elektrit tootma, mis pani aluse suurte hüdroelektrijaamade ehitamisele. Elektri ülekandesüsteemide areng muutis energia kättesaadavaks kõikidele ja see tõi kaasa energiatarbimise kiire kasvu. (http://www.miksike
(http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm) Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele. Sütt leidus ainult mõnel pool, kuid seda sai tarbijateni vedada laevade ja mööda raudteid. Siiski oli kivisöe vedamine kallis ja seetõttu oli kasulikum rajada suured ettevõtted söemaardlate lähedusse. Kivisöe ainuvalitsemine energiamajanduses kestis 19. sajandi lõpuni. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm) Elektri kasutuselevõtt 19. - 20. sajandi vahetusel võimaldas energiat transportida ka suure 7 vahemaa taha. Õpiti veejõu abil elektrit tootma, mis pani aluse suurte hüdroelektrijaamade ehitamisele. Elektri ülekandesüsteemide areng muutis energia kättesaadavaks kõikidele ja see
rahul. Tabel 3. Tugeva ja nõrga konkurentsiga situatsioonid Tugev konkurents Nõrk konkurents Kliendi ükskõiksus Reguleeritud monopol või vähe asendajaid Palju asendajaid Kõrged ümberlülituskulud Madalad ümberlülituskulud Tugevad lojaalsusedendusprogrammid Kaupade vähene diferentseeritus Tehnoloogia ainuvalitsemine Allikas: Srnivasan. Marketing Research. Fall 1996. Kõrge rahulolematuse peamine või isegi ainupõhjus ei ole sugugi kehv toode või teenus. Tihti on ettevõte ligi meelitanud valed kliendid, kelle vajadusi ei ole võimalik rahuldada. Samuti ei ole firma oma õigete klientide kogemuse puhul rakendanud õigeid heastamismeetmeid. Sageli ei lasta rahuldamatuid valesid kliente ehk nn raskeid juhtumeid firma juurest ära minna. Ja kuna neid üritatakse pidevalt paremini
1) Piirid – Bütsants ei pidanud oluliseks vallutusi. Kui on võimalik mitte sõdida, siis ei sõdi. Mõjupiirkond – õigeusuga seotud, toonane õigeusklik maailm ja muu katoliiklik seal all (Balkani slaavlased, idaslaavlased, Kaukaasia ja stepivööndi rändrahvad) Kirikupead (nt metropoliidid) = kreeklased, võttis kaua aega enne kui esimesed slaavlased või muud said kiriku etteotsa. 2) Valitsemine – Bütsants on monarhia terve rea demokraatia aspektidega. - Ainuvalitsemine: tiitel oli mingil moel päritav, aga ei olnud kindel reegel. Räägitakse küll dünastiatest, aga ise ei suhtunud dünastiatesse absoluutselt (tulid ja läksid). - Demokraatia: Bütsants säilitas päris palju kunagisest Rooma riigist (ka Kreeka linnriikidest): Imperaator oli ennekõike Konstantinoopoli valitseja. Kui imperaator sai troonile (dünastiline järjepidevus nt), siis võis ta kindel olla oma tiitlis alles siis, kui Konstantinoopoli hipodroomil oli rahvas tema heaks kiitnud.
3 aastat varasuhte lõppemisest teadasaamisest, kuid mitte üle 10 aasta varasuhte lõppemisest (PKS 53 lg 5) Varalahusus Spetsiifilist varasuhet ei ole Abielu üldised õiguslikud tagajärjed (sh PKS § 22-23) Lahutuse üldised õiguslikud tagajärjed (sh PKS § 68-69) Vara kuuluvus: Seaduse järgi ainuomand Vara valitsemine: Seaduse järgi ainuvalitsemine Vastutus kolmanda isiku ees: Isiklik, v.a: PKS §18 Varasuhtest tulenevad nõuded: Puuduvad, v.a: Abielu üldised õiguslikud tagajärjed (sh PKS § 22-23) Lahutuse üldised õiguslikud tagajärjed (sh PKS § 68-69) Kokkuvõte ja varasuhete võrdlus Varasuhete üldjooned 21
tema rolli teoses piltlikult nimetada hüpiknukuks. PILET NR.14 1.MARIE UNDERI LOOMINGU ÜLEVAADE. ÜHE LUULETUSE ESITAMINE PEAST. I loominguperiood 1904-1919 Impressionistlik luule IMPRESSIONISM-tähelepanu pööratakse kirjaniku, kunstniku hetkemeeleoludele, tundmustele, muljetele ning nende jäädvustamisele. Luulekogu ,,Sonetid"(1917), "Eelõitseng" (1918), "Sinine puri" (1918). Nakatav eluküllus, looduslüürika, erakordne pildi-ja värviküllus, armastus ja looduslüürika ainuvalitsemine, intiimelamuste edasiandmine, puuduvad ajastu sündmuste käsitlused. "Sinine terrass", "Valge värav" II loominguperiood 1919-1923 Ekspressionislik ajaluule EKSPRESSIONISM-20.sajandi kirjandus ja kunstivool Euroopas. Seadis esikohale inimese ja ühiskonna probleemid, protestiti inimest ahistava poliitilise korra vastu, sõja vastu. Paljudes teostes oli tunda hirmu, ahastust, katastroofi eelaimust. "Verivalla" (1920), "Pärisosa" (1923)
annaabi.ee 
