Mida tähendab GMO ? GMO ehk geneetiliselt muundatud organism on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Levinumateks geneetiliselt muundatud kultuurideks on soja, mais, puuvill ja raps. Peamiselt kasutatakse geneetiliselt muundatud organisme selleks, et muuta taimi vastuvõtmatuks keemilistele umbrohumürkidele ning kahjuritele. Üks suurimaid skandaale geneetiliselt muundatud toidu alal oli see, kui selgus, et algselt vaid loomasöödana mõeldud "geneetiliselt putukamürgiga rikastatud" mais suunati tootjate poolt sujuvalt ka toiduainetetööstusesse. Tärklise ja fruktoosisiirupi näol on mais aga esindatud praktiliselt igas valmistoidus ! Lisaks on avastatud, et muudetud geenid "rändavad" ja mõjutavad ka lähedal asuvate teiste taimede geene, need protsessid on aga pöördumatud. Nii võib näiteks umbrohumürki taluv geen levida GMO-lt umbrohule tavalise ris...
Kuressaare Ametikool Teenindus osakond Majutusteenindus MT-31 Marju Oja ÄRIPLAAN Juhendaja: Jane Mägi Kuressaare 2008 2 SISUKORD 1. SISUKORD........................................................................................................2 2. KOKKUVÕTE...................................................................................................3 3. TOOTED JA TEENUSED.................................................................................4 4. TURU KIRJELDUS...........................................................................................4 5. KONKURENTS.................................................................................................4-5 6. TURUNDUSPLAAN.........................................................................................6-7 7. ETTEVÕTTE TEGEVUSPLAAN...............................
o Aineosakeste liikumiskiirus erinevatel temperatuuridel o Kuidas erinevad aineosakeste kiiruste jaotused erinevate temperatuuride juures 6. Kas kõigi ainete osakesed liiguvad ühesuguse kiirusega. 7. Aine olekud. Iga oleku iseloomustus, põhilised omadused. (ka amorfne aine) 8. aineosakeste käitumine erinevates olekutes o Aineosakeste asend ja liikumine kristallides (miks nii) o Aineosakeste liikumine vedelikes ja amorfsetes ainetes (kuidas seletada vedeliku omadusi) o Aineosakeste liikumine gaasis.(kuidas seletada gaaside omadusi) 9. Mis on difusioon ja kuidas seda seletada aineosakeste liikumisega 10. Soojuspaisumine (mis see on?) o Kuidas seletada soojuspaisumist aineosakeste liikumisega o Kui palju paisuvad soojenemisel tahkised, vedelikud ja gaasid 11. Kuidas paisuvad soojenemisel enamus ainetest 12. Kuidas paisub soojenemisel vesi 13. Kirjelda tavalise vedeliktermomeetri ehitust.
...................................................................... 7 Kasutatud materjal.................................................................................................................. 8 Sissejuhatus ESTCube-1 on Eesti Tudengisatelliidi projekt. Projekt algas 2008. aasta suvel Tartu Ülikoolis, selle eesmärgiks oli edendada tudengite kosmosetehnoloogiaalaseid teadmisi. Projekt on olnud hindamatu õppevahend teaduse, tehnoloogia, tehnika ja matemaatika ainetes ja andnud tudengitele praktilise kogemuse kosmosetehnoloogia arendamises. Lisaks on projekti kaugemaks eesmärgiks Eesti kosmose- ja kõrgtehnoloogilise tööstuse arendamine, koolitades eksperte ja levitades teadmisi kosmosetehnoloogia vallas. Samuti loodetakse, et satelliidiprojekt omab märkimisväärset rolli avalikkuse harimisel ja inspireerimisel ning toob kosmoseteaduse avalikkusele lähemale. Geograafiliselt laiali hajuvas keskkonnas töötamine oli meeskonnale
1.Valguse olemus (valguse dualism) Optika uurib valguse ja muude elektromagnetkiirguste olemust, tekkimist, levimist, mõju ainetele, kasutamist. Valguse olemuse kohta tekkis 17.saj kaks teooriat: 1)osakeste teooriat rajas Newton, seda asendasid Planck, Einstein. 2)Laineteooriale pani aluse Huygens, edasi arendasid Young, Maxwell. Tänapäeval kujutleme valgust dualistliku nähtusena: Levimisel elektromagnetlainetusena ainetega kokkupuutel osakeste voona. Newton nim. valgusosakesi korpuskulaarideks, tänapäeval valguskvant ehk footoniteks. Jaguneb laine-ja kvantoptikaks. 2.Valguse kiirus On kõige suurem tühjuses ja see on C=300 000km/s. Esimesena püüdis valgusekiirust mõõta Galileo Galilei, kuid ei õnnestunud. Mida väiksem on valguse kiirus keskkonnas, seda optiliselt tihedamaks loetakse keskkonda. 3.Geomeetriline optika (valguskiir) Valguse levimise suuna kujutamiseks on kasutusele võetud valguskiire mõiste. Valguskiirt kujutatakse joon...
Heli levimise kiirus on erinevates ainetes erinev. Tihedamates ainetes on heli levimise kiirus suurem. Õhuta ruumis heli ei levi. Heli levib valgusest aeglasemalt. Heli kiirus sõltub õhu paljudest omadustest, näiteks niiskusest ja rõhust. Uurimused on näidanud, et heli kiirus muutub isegi õhu saastudes. Heli levimise kiirus ehk heli kiirus ei sõltu sagedusest, vaid ainult keskkonnast ja välistingimustest Heli kiirus sõltub ainest, milles heli levib. Sama aine korral ka aine omadustest, näiteks temperatuurist.
Anorgaaniline: Keemiline side-iooniline side NaCl, Sulamistemp- üle 350 o, Keemistemp üle 750o, Lahustuvus a)vees-hea, b)orgaanilistes ainetes halb, süttivus-enamasti ei sütti, Elektrijuhtivus- enamasti juhivad. Orgaaniline: Keemiline side- enamasti kovalentne side CH 4-metaan, Sulamistemp alla 350o, Keemistemp alla 750o, l ahustuvus a)vees- enamasti halb, b) Orga. Ainetes hea, süttivus enamasti süttivad, Elektrijuhtvus- enamasti ei juhi. Isomeeria: On nähtus kus ainetel n ühesugune element koostis ja molekulmass, kuid erinev struktuur ja seetõttu ka erinevad omadused. Valents olek: -C- Neli üksiksidet, -C= 2 üksiksidet 1 kaksik side, =C= 2 kaksikside, -C= 1 üksikside ja 1 kolmikside Valentsolekud:Lämmastik(N): -N-, -N=, N=, Hapnik(O): -O-, O=, Vesinik(H): H- Valents: Näitab mitu kovalentset sidet võib antud aatom moodustada
Osalaeng - iseloomustab elektroni tiheduse nihkumist polaarsel sidemel. Elektronoktett Kui aatomi väliskihis on kaheksa elektroni, siis moodustub elektronoktett. Ioonkristall kristall, mis koosneb vastaslaenguga ioonidest. Molekulaarne aine Molekulidest koosnev aine. Mittemolekulaarne aine Väga suurest hulgast aatomitest või ioonidest, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Molekule nendes ainetes ei esine. Küsimused : Selgitage, miks aatomid ei esine üksikult, vaid ühinevad molekulideks ja kristallideks. Aatomid ei esine üksikult sellepärast, et keemilise sidemete moodustamisel lähevad aatomid üle püsivamasse olekusse, kus nende energia on väiksem. Aatom püüdleb alati põhioleku poole. Selgitage kovalentse sideme teket ja ioonilise sideme teket. Kovalentne side moodustub aatomite vahel ühe või mitme ühise elektronpaari abil.
10) Millised on agregaatolekud ja nimeta neid (5-6)? Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Agregaatolekud: · Tahke · Vedel · Gaasiline · Ülijuht - aine kaotab elektritakistuse. · Plasma - laenguga gaas. · Singulaarsus - selles olekus puudub aatomi tuum, kuna see on lagunenud oma algkoostisosadeks (stringid). 11) Mille poolest erineb tahke aine vedelast ainest ja gaasilisest ainest? Tahketes ainetes on molekulidevahelised sidemed sama tugevad kui vedelikes, kuid vedelikes on osakeste liikumise kiirus nii suur, et sidemed on neil kohe katkemas. Tahketes ainetes sooritavad aine molekulid ja aatomid vaid väikesi võnkumisi kindlate asendite ümber. Gaasides on molekulide liikumise kiirus nii suur, et jõud ei suuda neid enam kinni hoida. Seetõttu saavad molekulid vabalt ruumis liigelda. 12) Mis asi on difusioon? Difusioon - ainete iseeneslik segunemine
1)Kovalentne side-tekib ühiste elektronipaaride moodustamisel aatomite vahel.Molekulorbitaalid tekivad aatomorbitaalide ühinemisel.Mittemolekulaarne aine-koosneb suurest hulgast keemiliste sidemetega ühe- ndatud aatomitest v ioonidest.Molekule ei esine.2)Suurte molekulide korral võivad vesiniksidemed tekkida ka molekulide sees-molekulide erinevates osades asuvate postiivsete osalaenguga vesiniku aatomite ja negatiivse O aatomite vahel.Tekivad peamiselt ainetes,kus vesiniku aatom on kovalentse sidemega seotud tugevalt elek- tronegatiivsete elementide fluori,hapniku v lämmastiku aatomiga.5)A)iooniline,ioonvõreB)metalliline,metallvõre C)kovalentne,molekulvõreD)kovalentne,molekulvõreE)iooniline,ioonvõre.6)A,B,E.7)Molekuli sees olev keemiline side on molekulide vahel asuvast jõust tugevam. 4S
peavad õppima põhi aineid nagu matemaatika, inglise keel ja teadus. Neljateistkümnendal aastal, õpilased saavad õppida vabatahtlikud aineid. Kuueteistkümnendal aastal, õpilased spetsialiseeruvad ja valivad 3 või 4 aineid. Seal ei ole riiklikud õppekava aga enamus ühendriikides põhi ained on kohustuslikud. Õpilased saavad ka valida valikuid või ,,valikaineid". Mõned kõige populaarsemat on etenduskunstid, toiduvalmistamine ja autojuhi haridus. Õpilased teevad teste põhi ainetes alates seitsmendast eluaastast. Kuueteistkümnendal eluaastal, nemad teevad eksami, mida nimetatakse GCSE ´ks (General Certificate of Secondary Education) mitmesugustes ainetes. Kui õpilane jääb kooli, nad võtavad ,,A" või ,,A/S" taseme eksami nende eri ainetes osana ülikooli pääsemise protseduuris. Enamus koolides on eksamid pärast iga kõrgema klassides. Pärast peale 12´t klassi, õpilased teevad eksami et saada keskkooli diplomit.
Probleemilahenduse meetod Probleem : Mul on hinded väga kehvad ja mind ähvardab koolist välja kukkumine. Eesmärk : Mul on kõigis ainetes vähemalt kolmed. EESMÄRGIPUU Jätan õppimiseks Olen vähem arvutis rohkem aega Näpistan hobide arvelt Inno Mul on kõigis Küsin abi Klassikaaslastelt Irja ainetes vähemalt Pereliikmetelt Vanem vend
Juba pikemat aega on e-õpikute kasutuselevõtt olnud populaarne teema. Enamus õpilasi tundub olema nende poolt ja ka paljud õpetajad pooldavad e-õpikute kasutamist, aga on ka neid, kes on selle vastu. Meie koolis pole veel ükski aine selline, kus kasutame ainult e-õpikut, on küll mõned lisamaterjalid ja kordamisülesanded, mille jaoks õpetaja lisab ekooli mõne e-õpiku või veebilehe lingi. Samuti tean koole, kus osades ainetes juba õpitaksegi ainult e-õpikute järgi. Mina ise pooldan nende kasutuselevõttu kõigis ainetes. Esiteks kergendaks see oluliselt õpilaste koolikotti. Näiteks on põhikooli kõrgema astme õpilaste (7.-9. klass) koolikoti lubatud raskus kuni 4.5 kilogrammi ja kuigi ma ise käin gümnaasiumis, siis võin kindlalt väita, et üheksandas klassis oli nädalas paar päeva, kus mu kott kaalus üle 6 kilogrammi. Ei, selle hulka ei kuulunud mu enda isiklikud asjad, olidki vaid
on tingitud metallilistest sidemetest. Molekulaarsed ained koosnevad molekulidest. Molekulide sees on aatomid omavahel seotud kovalentsete sidemete abil. Kui molekulaarne aine on gaasilises olekus, siis tema molekulide vahel vastastiktoime praktiliselt puudub. Mittemolekulaarsed ained koosnevad väga suurest hulgast aatomitest või ioonidest, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega. Tüüpilised mittemolekulaarsed ained on ioonsed ained ja metallid. Tahketes molekulaarsetes ainetes on molekulvõre Tahketes ainetes ja vedelikes seovad molekule suhteliselt nõrgad füüsilised tõmbejõud. Mittemolekulaarsed ained koosnevad suurest hulgast keemiliste sidemetega ühendatud aatomitest või ioonidest. Molekule nendes ei esine. Mittemolekulaarsed ained on metallid, ioonilised ained ja kovalentsed mittemolekulaarsed ained. Ioonsete ainete kristallides on ioonvõre, metallides metallvõre. Kristallvõret , mille keskmetes paiknevad kovalentsete sidemetega seotud aatomid, nim
Kujuta endale ette potis keevat vett, seal toimub veeringe, kus kergem ehk kuum vesi liigub ülespoole ning külmem vesi vajub alla poole. Täpselt niisamuti toimub ka seismiliste lainete puhul. P-Lained e. Pikilained (kehalaine) Osakeste liikumine on liikumissuunaga samasugune, muutub kivimite ruumala, kõige kiiremad lained ~6km/h graniidis, vähem tihedamates ainetes ~13km/h S-Lained e. Ristilained (kehalaine) Osakesed liiguvad lainete liikumissuunaga risti, muutub kivimi kuju ~6- 7km/h, tihedamates ainetes ~3.6km/h ; ainult tahketes ainetes Raylight lained (pinnalaine) Maapind liigub üles-alla vertikaalselt, lainetab Love lained (pinnalaine) Maapind liigub horisontaalsuunas küljelt-küljele e. risti laine leviku
. 4 Selgitage täpiskeemide abil, kuidas tekib kovalentne side H Cl ; N2 ; C2H6 ; H2O ; NH3 ja H2S molekulides, iseloomustage sideme omadusi. .. H.+: Cl : .. .. H : Cl : .. Hs+- Cls- Polaarne üksikside, elektronpaar on nihkunud kloori poole 5. Keemilise sideme tüüpide määramine Milline sidemetüüp esineb järgmistes ainetes Kovalentne Kovalentne Iooniline Metalliline H Mittepolaarne Polaarne side H2O . H2S . pronks . . . CH4 . .
mittepolaarsetes lahustites Iooniline side Vastasmärgiliste laengutega ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis nimetatakse iooniliseks sidemeks. Ioonsed ained ained, milles esineb valdavalt iooniline side. Kristallid Kõvad, Haprad Sulamistemp. Ja keemistemp. Kõrge Sulas olekus ja vesilahuses Hea Elektrijuht Puudub plastilisus Esineb nendes ainetes, mille elektronegatiivsuse erinevus on väga suur (leelised, liitanioone sisaldavad soolad jt.) Vesinikside Vesinikside on täiendav side, mille tugevalt positiivse osalaenguga vesiniku aato saab moodustada negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatomiga. Molekulie vahel esinevad vesiniksidemed põhjustavad ainete sulamis- ja keemistemperatuuride olulist tõusu. Ained, mis moodustavad veega tugevaid vesiniksidemed, lahustuvad vees hästi.
koostisega, kuid täiesti erinevate omadustega. Gay-Lussac saatis probleemi Berzeliusele, kes 1830 avastas, et viinhape ja viinamarihape on samasuguse koostisega C 4 H 6 O 6 , ta andis sellistele ühenditele nimetuse ISOMEERID (sama määr). Wöhler ja Liebig tegid hiljem tihetat koostööd. 1828 sai Wöhler ammooniumtsüanaadi NH 4 OCN kuumutamisel juhuslikult karbamiidi ehk uurea CO(NH 2 ) 2 . See oli 1.orgaanilise aine süntees lähtudes anorgaanilistest ainetest. Org ainetes on C-C ja C-H sidemed. Uureas seda ei olnud, oli segadus org aine mõistega. Uurea süntees oli 1.kivi laviinis kukutamaks vitalismi ideed, kuid see uurea süntees ei kummutanud vitalismi . Tänu CO 2 -le toimub fotosüntees, tekib org aine, CCl 4 loetakse orgaaniliseks lahustiks, kuid on organismidele märgine. Seega lähenemine pole õige org aine mõistele. 1845 sai Wöhleri õpilane Kolbe lähtudes lihtainetest ÄÄDIKHAPPE , mis oli 1.org aine
koostisega, kuid täiesti erinevate omadustega. Gay-Lussac saatis probleemi Berzeliusele, kes 1830 avastas, et viinhape ja viinamarihape on samasuguse koostisega C 4 H 6 O 6 , ta andis sellistele ühenditele nimetuse ISOMEERID (sama määr). Wöhler ja Liebig tegid hiljem tihetat koostööd. 1828 sai Wöhler ammooniumtsüanaadi NH 4 OCN kuumutamisel juhuslikult karbamiidi ehk uurea CO(NH 2 ) 2 . See oli 1.orgaanilise aine süntees lähtudes anorgaanilistest ainetest. Org ainetes on C-C ja C-H sidemed. Uureas seda ei olnud, oli segadus org aine mõistega. Uurea süntees oli 1.kivi laviinis kukutamaks vitalismi ideed, kuid see uurea süntees ei kummutanud vitalismi . Tänu CO 2 -le toimub fotosüntees, tekib org aine, CCl 4 loetakse orgaaniliseks lahustiks, kuid on organismidele märgine. Seega lähenemine pole õige org aine mõistele. 1845 sai Wöhleri õpilane Kolbe lähtudes lihtainetest ÄÄDIKHAPPE , mis oli 1.org aine
suunda/valdkonda, millele soovin enim keskenduda, selle tulemuslikkust analüüsinud ja vastavalt tulemustele talitanud (valiku teinud). Eelmise aastaga võrreldes on õppetulemused langenud ja seda põhjusel, et eelmise kevade seisuga oli minul lõpetamata kaks ainet. Sellest ei muutu küll keskmine hinne, kuid see otseselt mõjutas minu produktiivsust hästi õppida sellel õppeaastal selleks õppeaastaks ettenähtud ainetes. Tagasisidet on olnud kogu kahe aasta jooksul väga keeruline saada. Vähe on olnud ülesandeid, kus oleks saanud pöörduda kaasõpilaste juurde ning kui ka sai, siis üldjuhul oli kõigil teistel endal piisavalt tööd ning ei vaevutud tegelema ka veel kellegi teise tööga. Õppejõud üldjuhul lihtsalt ei vastanud e-kirjadele või tegid seda väga suure ajalise vahega, mistõttu osutus nende lõpuks saabunud tagasiside mingil määral kasutuks. Koolis
täielikult täidetud väliselektronkiht (8 elektroni või teatud juhtudel 2 elektroni). Kuna VIIIA rühma elementidel on väliskihil 8 elektroni, siis on nad keemiliselt väga püsivad (passiivsed). Sellepärast nimetatakse neid väärisgaasideks ega loeta mittemetallide hulka kuuluvaks. Keemilise sideme alaliigid on kovalentne, iooniline ja metalliline side. Molekulidevahelised jõud on vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulatamiseks või aurustamiseks kulutada energiat. Molekulidevahelised jõud on tunduvalt nõrgemad kui keemilised sidemed aatomite vahel molekuli sees või ioonide vahel kristallis. Tahkete ainete omadused sõltuvad kristallvõre tüübist. Ioonvõre- võret moodustavate osakeste (ioonide) vahel on tugev iooniline side, mistõttu ained on tahked ning kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga.
erinevate elementide aatomitest. · Liitained võivad esineda molekulidena. Nii esinevad gaasilises ja vedelas olekus liitained. (HCl, CO2, H2O), · Liitained võivad esineda ka kristallidena NaCl, MgCl2 · Enamus liitaineid on süsinikuühendid. Liitaine valem · Liitaine koostist väljendatakse valemiga. · Elemendi sümboli juures oleva indeks märgib elemendi aatomite arvu molekulis. · Liitainevalem- kristalsetes ainetes näitavad indeksid vastavate elementide aatomit või ioonide suhet kristallis.
laenguga vesiniku aatomist. Positiivne laeng on kogunenud molekuli ühte otsa, negatiivne aga teise Kui dipoolid satuvad mikrolainete mõjuvälja, siis nad pöörduvad, et joonduda elektrivälja suunale Suuna muutusel peavad molekulid pidevalt kiiresti vibreerima Tekitab molekulide üksteise vastu hõõrdumise Molekulide vibreerimisel tekib kuumus Suhkur, rasvad üsna kehvalt - nõrgemini polariseerunud Jää - molekulid on tahketes ainetes kristallstruktuuri sõlmpunktidesse fikseeritud
Teist varianti kasutatakse enamasti sellisel juhul, kui esimest varianti ei ole võimalik kasutada. · Kui areenis on mitu asendusrühma benseenituuma küljes, siis kasutatakse nende nimetamisel ka sõnalisi lühendeid: orto asendusrrühmad 1,2 meta asendusrühmad 1,3(,5) para asendusrühmad 1,4 Leidumine · Areene kasutatkse lahustitena (näiteks benseen, tolueen mürgised vedelikud) · Areene leidub kivisöes, naftas · Füsioloogiliselt aktiivsetes ainetes alkaloidides (näiteks nikotiin, kofeiin) · Aromaatseid tsükleid leidub valkude koostisainetes aminohapetes.
Nii glükoos kui ka tärklis on orgaanilised ained.Taimedes toodetud energiarikkad orgaanilised ained on ka toiduks teisele organismidele. Fotosünteesi käigus eraldub keskonda hapnik. Seda on nii palju,et jätkub hingamiseks nii taimedele endile kui ka teistele organismidele. Fotosüntees toimub rohelistes rohelistes taimeosades. Fotosüntees orgaaniliste ainete moodustumine süsihappegaasi neeldumine hapniku eraldumine energia talletamine orgaanilistes ainetes toimub ainult valguse käes toimub kloroplaste sisaldavates rakkudes
Polüstürool ehk polüstüreen Keemiline olemus Aromaatne termoplastne polümeer, mis koosneb sellisest monomeerist nagu fenüületeen ehk stüreen ning valemina näeb välja selline: (-CH(CH 6H5)-CH2-)n Omadused Head: Kõva; jäik; happe- ja leelisekindel; veekindel; amorfne; läbipaistev; head elektriisolatsiooni omadused Halvad: Rabe; vähene kuumakindlus; lahustub kergesti orgaanilistes ainetes Tootmine Polüstüroole saadakse liitumispolüsatsiooni käigus. Selle protsessi ajal reageerivad omavahel alkeenid, moodustades nii pikki ahelaid. Reageeriv alkeen on protsessis monomeeriks ja saab liitumisplüsatsioonil ahela korduvaks ühikuks. Antud polümeeri puhul on siis korduvaks ühikuks ehk monomeeriks fenüületeen ehk stüreen. Milleks kasutatakse? Arvutite plastdetailide, jäigemate tarbeesemete (näiteks kammid, karbid),
b) Orgaanilistes ühendites Enamasti ei lahustu Enamasti lahustuvad (bensiin, alkohol) süttivus Ei sütti Süttivad Elektrijuhtivus Juhivad Ei juhi Anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete võrdlus 2.) süsiniku aatomi ehitus ja valentsmudelid süsinik paineb 1. Perioodis ja 4A rühmas 6 p+= 6 anorgaanilistes ainetes on süsinik posiiivne, no= 12-6=6 orgaanilises negatiivne. 12 e-= 6 süsiniku valents ALATI 4 süsiniku võrdlus Anorgaanillistes ühendites Orgaanilistes ühendites Oksüdatsiooniaste +2 kuni +4 Valents alati -4 Valents näitab, mitu kovalentset sidet võib antud aatom moodustada. Süsinik orgaanilistes ühendustes on alati nelivalentne.
Hinnete analüüs Esitatud andmestik sisaldab valimit tudengite eksamihinnetest (põhieksamil) ainetes Matemaatika ja statistika (üldaine kõikidel erialadel) ning Andmeanalüüs sotsiaalteadustes (ainult psühholoogia õppekavas, eeldusaineks Matemaatika ja statistika) õppeaastatel 2007/2008 ning 2008/2009 (õppejõud S. Toompalu). Andmestik sisaldab tudengi sugu, õppekeskust, õppevormi, eriala ning hindeid ülalnimetatud õppeainetes. Tutvuge esitatud andmestikuga ning leidke sobivaid analüüsimeetodeid ja töövahendeid kasutades vastused alltoodud küsimustele. 1
Metallid on läbipaistmatud, iseloomuliku läikega, plastsed, suure soojus ja elektrijuhtivusega ained. Omadused sõltuvad aine atomaarsest sktruktuurist ja aatomite ruumilisest paiknemisest. Amorfsetes ainetes on aatomite asetus korrapäratu, kaootiline ; kristallilistes ainetes asuvad aatomid korrapäraselt, kindlal kaugusel üksteisest, moodustades geomeetrilisi kujundeid kristallvõresid. Kõikidel metallidel on tahkes olekus kristalliline ehitus. Metalliside : tüüpiliste metallide aatomeis on üsna vähe valentselektrone 1, 2 või 3. Metallide aatomeis valentselektronid eralduvad aatomeist ja moodustavad elektrongaasi, mis levib kogu kristalli ulatuses. Ioone liidavad sillaks külge tõmbejõud, mis moodustavad nende ja elektrongaasi vahel.
Organismide koostis Anorgaanilised ained- eluta loodusest leiame. Orgaanilised ained- elus loodusest leiame. Rakkudes on kõige enam hapniku, lämmastikku, vesinikku, süsinikku. Anorgaanilistes ainetes on kõige enam vett. Orgaanilistes ainetes on kõige enam valke. 1. Milline tähtsus on vee molekulidel organismide koostises? Vesi osaleb paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides: (Võib esineda nii lähteainete kui ka lõppainete produktide hulgas.) *Vesi täidab rakud erinevaid ülesandeid: ta on heaks lahustiks, osaleb enamikus reaktsioonides, aitab säilitada rakusisest püsivat temperatuuri. Katioonid on positiivselt laetud ioonid. H+, NH+4, K+, Na+, Ca+2, Mg2+, Fe2+, Fe3+.
Kumerläätse omaduseks on valguse koondamine. Nõgusläätse omaduseks on valguse hajutamine. Fookuseks (F) nimetatakse punkti, kuhu koondub kumerläätsele langenud paralleelne valgusvihk. Fookuskaugus (f) on läätse keskpunkti (O) ja läätse fookuse (F) vaheline kaugus. Valguse sirgjooneline levimine Varju piirkonda valgus ei lange. Õhutühjas ruumis ehk vaakumis levib valgus kiirusega 300 000 km/s. Mida väiksem on valguse kiirus ainetes, seda optiliselt tihedamaks loetakse ainet. Keskkonda, kus valguse kiirus ei muutu, nimetatakse optiliselt ühtlaseks keskkonnaks. Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt.
ALKOHOLID JA EETRID MÕISTED: Mitmehüdroksüülne alkohol alkohol, mille molekulis on mitu hüdroksüülrühma. Funktsionaalne rühm kõige kergemini muunduv osa alkoholi molekulis. Alkoksiidioon alkoholi kui happe anioon. Alkoholaat alkoholi sool. Eeter orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R (R-süsinikahel). Alkoholides esinevad vesiniksidemed. Vesiniksidemed esinevad ainetes, kus on N- H või O-H rühmad. Vesinikside on molekulidevaheline side. Vesinikside põhjustab: a) suuremat keemistemperatuuri b) head lahustuvust vees Alkoholide füüsikalised omadused · hüdrofiilsed a) C 1, 2, 3 lahustuvad vees piiramatult (mida väiksem ahel seda paremini lahustub) b) C 4 ~10ml /100ml vees c) dioolid ja trioolid lahustuvad kõik väga hästi (saavad moodustada rohkem vesiniksidemeid.
Tallinna Tehnikagümnaasium E-ained Uurimistöö Edvin Põiklik 8.c Juhendaja: Ene Lehtmest Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................2 1.MIS ON E-AINED?.......................................................................................................................3 1.1. Miks neid kasutatakse?............................................................................................................3 1.2. E-ainete peamised rühmad......................
340 m/s = 340*36 000 = 1224 km/h Lainepikkus: = v/F Laia sagedusliku katteteguri tõttu on väga keerukas elektronakustilistele muunditele suunatoimet ja ühtlasi näitajaid kõikidel sagedustel. Lainenähtustena on helilainetel kõik omadused, mis esinevad laineprotsessidel. 1) Liikumine ehk interferents 2) Paindumine takistuste taha difraktsioon 3) Neeldumine ehk helitugevuse vähenemine materjalides. Suur neeldumine on väikese tihedusega poorsetes ainetes 4) Peegeldumine suure tihedusega materjalidelt 5) Murdumine erineva tihedusega kk-de piirilt Õhuta (vaakumis) ruumis heli ei levi! Levikiirused: Õhk v = 340m/s Vesi v = 1500 m/s Metallid v = 5000 m/s Heli neeldumine materjalides sõltub sagedusest [f]. Madalad f-id neelduvad rohkem. Näo poolt saabuva heli suund on kahe kõrva toimel määratava täpsusega 3-4°. Kukla poolt tulenev heli on määratav väikese täpsusega. Helilaine suuna määramist kahe kõrva abil nim
Tunnus Anorgaaniline ühend Orgaaniline ühend 1. keemiline side Iooniline side Kovalentne side 2. Sulamistemp. Üle 350 kraadi alla 350 kraadi 3. Keemistemp. Üle 750 kraadi alla 750 kraadi 4. Lahustuvus a)vees hästi halvasti b)orgaanilistes ainetes halvasti hästi 5. Süttivus halvasti süttivad 6. Elektrijuhtivus enamasti juhivad enamasti ei juhi Süsiniku aatomi ehitus: Asub II perioodis. IV A rühmas. Prootonite arv 6. Neutronite arv 6. Elektronide arv 6. Elektronskeem: C:+6 l 2)4) Isomeeria mõiste: On nähtus kus ainetel on ühesugune elementkoostis ja molekulaarmass, kuid erinev struktuur ja selle
väliskihi elektronid. MITTEPOLAARNE KOVALENTNE SIDE sama elemendi aatomite vahel, elektronegatiivsused on ühesugused. ?X=0. POLAARNE KOVALENTNE SIDE moodustub erinevate mittemetallide aatomite vahel, elektronegatiivsused erinevad vähe, ühine elektronpaar on elektronegatiivsema poolt. ?X1,7. METALLILINE SIDE moodustavad metalliaatomid metallides, teostub metalliioonide ja neile ühiste elektronide kaudu. VESINIKSIDE esineb sama aine molekulide vahel, esineb ainetes, kus vesinik on vahetult seotud kas hapniku, lämmastiku või fluoriga. LIHTAINE koosneb ainult ühe ja sama elemendi aatomitest. Nt metall, mittemetall. LIITAINE keemiline ühend, koosneb mitmest elemendist. Nt oksiidid, happed, alused, soolad, alkoholid, süsivesinikud. KRISTALL korrapärase struktuuriga tahke keha...
Väävel Kätlin Viilukas Sisukord Omadused Allotroobid Sulfiidid Sulfaadid Kasutusalad Väävel looduses Happevihmad Lõpp Omadused Mittemetall Elektrit mitte juhtiv Keemiline valem S8 4 stabiilset isotoopi Palju allotroopseid vorme Madala sulamistemperatuuriga Kollane (rohekas punakas), rabe, Lahustub mitmetes orgaanilistes ainetes Keemiliselt aktiivne metall Allotroobid Rombiline väävel (a) Peenepulpriline väävliõis S8 rombikujulistest molekulidest. Monokliinne väävel (b) Peenete nõeljate kristallidega allotroop, mis on saadud sulatatud väävli aeglasel jahutamisel. Plastiline väävel (c,d) Mustjaspruun plastiliini taoline aine, mida saadakse väävlimassi kiirel jahutamisel. Sulfiidid Keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on väävel.
Vabanenud energia kasutatakse organismide elutegevuseks Üldiselt sõltub orgaanilise aine toodang kahe vastandliku protsessi: fotosünteesi ja hingamise suhtest. Fotosüntees: • Toimub kloroplaste sisaldavates rakkudes • Orgaaniliste ainete moodustumine • Süsihappegaasi neeldumine Hingamine: • Hapniku eraldumine • Energia talletamine orgaanilistes ainetes • Orgaaniliste ainete lagunemine • Toimub ainult valguse käes • Süsihappegaasi eraldumine • Hapniku neeldumine • Toimub nii valguse käes kui ka pimedas • Energia vabanemine • Toimub kõigis elusates rakkudes
- Tööhügieen - Spordihügieen - Ravihügieen · Hügieeninõuded om asutuses erinevad. · Hügieeninõuete eiramine võib põhjustada paljude inimeste haigestumist. Hügieeni testimine I · Test on mõeldud puhastuse efektiivsuse testimiseks ja jälgimiseks nendel objektidel, kus on võimalik valkainekahjustused. Hügieenitestid II · Üldise bakteriaalse reostuse hindamiseks. · Väljatöötatud nii tahketes kui ka vedelates ainetes leiduvate mikroobide avastamiseks. Hügieenitestid III · Mõõdab mikroobide hulka pinnal. · Testribadega. · Tulemused tabelist. · Vastus kiiresti. Kiirtestid · Testerit liigutatakse pinnal. · Tester asetatakse vedelikku. · Vedeliku värvimuutus näitab mikroobide hulka. · Värviskaala pakendil. Käte kaitse Käte haigestumist ja traumasid põhjustavad: · Nahahaigused. · Allergia. · Keemilised ained. · Valed töövõtted.
Süsivesinikud Ained, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust. Süsinik on kõigis orgaanilistes ühendites 4- valentne. H HH HHH H-C-H H-C-C-H H-C-C-C-H H HH HHH Metaan Etaan Propaan Ch4 Ch3-Ch3 Ch2-Ch2-Ch2 Orgaanilistes ainetes veel võib olla lämastikku, hapnikku, halogeene. Elemendi laeng näitab sidemekriipsude arvu. Isomeerid on ained, millel on sama koostis, aga erinev struktuur. Süsivesinikud võivad olla sirge ahelaga, hargnenud või tsüklilised. Tsüklilised ühendid ei ole isomeerid. Ainult üksiksidemetega on alkaanid Etaan Kaksiksidemega on alkeenid Eteen Kolmiksidemega on alküünid Etüün Saamine ja omadused: C-C4
Reaktsioonivõrrandid Fotosüntees 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O Glükoosi lagundamine - C6H12O6 + 6O2 = 6CO2+ 6H2O 38ATP Mõisted Autotroof organism, kes sünteesib ise anorgaanilistest ainetes orgaanilisi aineid(fotosünteesijad) Heterotroof - organism, kes saab vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Assimilatsioon organismi kõik sünteesimisprotsessid Dissimilatsioon - organismi kõik lagundamisprotsessid Orgaaniliste ainete kasutamine Energia järjekorras 1. Sahhariidid 4kcl 2. Lipiidid 9kcl 3. Valgud(varuained) 4kcl Aeroobne glükolüüs - glükoosi esmane lagundamine hapniku juuresolekul (toimub rakkude tsütoplasmas)
Koolis hakkavad noored õppima erinevaid reaal- ja humanitaaraineid. Need ained aga toetuvad empiirilistele ja aprioorsetele argumentidele. Alustatakse esimest klassist, mis on kõige kergem ja lõpetatakse 9-s, mis on kõige raskem. Edasine haridustee on iga ühel võimalik ise valida: gümnaasium või kutsehariduskeskused jne. Matemaatika, füüsika, keemia need on reaalained, kus toetutakse empiirilistele argumentidele. Nendes ainetes on faktid ja valemid juba kirja pandud ajaloos tuntud tarkade isikute poolt, mida kasutatakse tänapäevalgi. Kuulsamad on Pythagorase ja Eukleidese teoreemid. Keemias on tuntud Mendelejevi tabel. Geograafias ja ajaloos toetutakse samuti empiirilistele argumentidele. Geograafias on statistilised andmed, näiteks kui suur on sündimiste ja suremiste vahe e. iive. Geograafias on ka faktid, näiteks mis aegkonnas tekkisid kivimid. Ajaloos on aga säilinud erinevad kirjalikud
vastasmärgiliste laengute ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis. *Tekib elektronide üleminekul aktiivselt metallilt aktiivsele mittemetallile. *Ioonilise sidemega ained esinevad ioonkristallidena. Aineid, milles esineb valdavalt iooniline side, nimetatakse ioonseteks aineteks. Vesinik side on täiendav side, mille tugevalt positiivse osalaenguga vesiniku aatom saab moodustada negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatomiga. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesiniku aatom on kovalentse sidemega seotud tugevalt elektronegatiivse elemetide fluori, hapniku või lämmastiku aatomiga. *põhjustab ainete sulamis-ja keemistemperatuuride tõusu. *vesiniksideme teke vee molekulide ja lahustuva aine molekulide vahel soodustab lahustumisprotsessi. Metalliline side negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikune tõmbumine. *Vabad elektronid põhjustavad a)elektrijuhtivust b)soojusjuhtivust c)plastilisust
1.1 Puhtad ained ja ainete segud Puhas aine koosneb ainult ühe aine osakesest molekulidest, aatomitest või ioonidest. Puhtal ainel on kindel koostis ja temale iseloomulikud kindlad omadused. Ainete segu koosneb mitme aine osakesest. Segu koostis pole kindel segusse võib lisada rohkem ühte või teist liiki ainet. 1.2 Igal ainel on oma kindlad omadused Aine agregaatolek Tahkes aines asuvad aine osakesed lähestikku, nendevahelised sidemed on üsna tugevad. Paljudes tahketes ainetes asuvad osakesed korrapäraselt, moodustades kristalli. Vedelikus ei ole osakesed omavahel nii tugevasti seotud kui tahkes aines. Osakesed võnguvad tugevamini kui tahkes aines ning muudavad aegajalt oma asukohta. Gaasis- asuvad osakesed hõredalt ega ole üldse üksteisega seotud. Gaasi osakesed liiguvad korrapäratult ringi ja täidavad kogu ruumi, kus nad asuvad. Aine sulamis ning keemistemperatuur Puhtal ainel on oma kindel sulamistemperatuur.
Molekul valem C4H10 Alkaanid on orgaanilised ained, kus süsinik aatomite vahel on üksiksidemed. Alkaanidel on nimetuses lõppliide aan. 1 meta 2 eta 3 propa 4 buta 5 penta Alkaanide esindajad Metaan CH4 - Soogaas, maagaas, kaevandusgaas Kasutatakse majapidamis gaasina Nafta on süsivesinike segu. Naftast toodetakse: bensiini, petrooliumi, kütteõli, diislit Parafiinid on tahked alkaanid, kus süsinike arv on üle 20. Valmistatakse: küünlad, parafiinmähised OA Leidmine orgaanilistes ainetes Iga keemiline side vesinikud vähendab süsinike oksudatsiooni astet ühe ühiku võrra. Iga keemline side: O suurendab ühe ühiku võrra N Halogeeniga (vii A) Alkeenid Alkeenides on süsiniku aatomite vahel kaksik side, nimetuse lõppliide on een Alkeenid põlevad Alkeenide esindajad Eteen CH2= ch2 Värvuseta, nõrga meeldiva lõhnaga, gaasilises olekus Toodetakse: polüetüleeni (kilekotid, kasvuhoone kile), äädikahape, etanool Karuteen Sisaldab 11 kaksiksidet
Tahked ained säilitavad kuju. Kui tahke aine on deformeerimata olekus, on tõmbe- ja tõukejõud tasakaalus, s.t. nende jõudude summa on null. Kristallilistes ainetes soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises oma kindla keskme ümbruses. Vedelikud on voolavad ja võtavad anuma kuju. Vedelike soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise. Vedelike voolavuse põhjustavadki aineosakeste hüpped ühest kohast teise. Gaasid on lenduvad ja neid ei saa hoida lahtises anumas. Gaasilises aines sidemed molekulide vahel puuduvad.
Need on ained millest saan hästi aru ja mida mulle meeldib õppida. 4. Millised on su tugevamad kutseoskused? Miks just need? Minu tugevamateks kutseoskusteks on hotelli numbritoa koristus ja just eriti sel oleva voodi tegemine. Need just selle päraste, et oleme seda väga palju harjutanud ja palju praktiseerinud. 5. Millistes õppeainetes on sul kutsekoolis nõrgemad hinded? Miks just nendes? Nõrgemad hinded on mul matemaatikas, keemias ja füüskias. Nendes ainetes pole ma kunagi eriti hea olnud. On asju millest aru saan ja asju mida ma mitte mingil juhul teha ei oska. 6. Kas ja kuidas see mõjutab sinu praktiliste tööülesannetega toimetulekut praktikal/töökohas? Mitte eriti. Arvutus ülessanded mida praktikas vaja nendega tulen ma toime ja saan aru. 7. Mida sa saaksid ise ära teha, et sinu kutseoskused muutuksid paremaks? Saaksin rohkem õppimisele pühenduda ja rohkem praktiseerida.
Vesinik on kõige kergem gaas Vees väga vähe lahustuv Kergsüttiv Keemilised omadused Suhteliseltväheaktiivne mittemetall Enamikes keemilistes reaktsioonides käitub vesinik redutseerijana, reageerimisel aktiivsete metallidega käitub vesinik oksüdeerujana Molekulaarne vesinik on üsna väheaktiivne Atomaarne vesinik on üsna aktiivne Kus leidub looduses Maal vesiniku eriti ei leidu Vesiniku leidub enamuselt vee koostises, mõnedes mineraalides ja enamustes orgaanilistes ainetes Vesinik moodustab enamuse päikse massist, universumis enam levinud keemiline element Kasutusala Kütuseelementides elektri ja soojuse saamisel Raketikütusena Metanooli ja mootorikütuse tootmisel Metallide keevitamisel keemiatööstuses ammoniaagi sünteesil, soolhappe tootmisel, taimsete õlide ja vedelate rasvade hüdrogeenimisel tahketeks jne Saamine Laboris:Tsingi reageerimisel hapetega Zn + 2HCl= ZnCl2 + H2 Tööstuses: Vee elektrolüüsil 2H2O= 2H2 + O2 Pildid
allikas keskkond (co2 vesi, jms orgaanilised ained mineraalained) oksüdeerumisel Organismid Taimed, vetikad, bakterid, mikroobid Loomad, seened, samblikud bakterid, algloomad Energia Tõhus Vähe tõhus Orgaanilistes ainetes kasutamise sisaldub rohkem tõhusus energiat, hapnikuga oksüdeerumisel vabaneb palju energiat
aastast.Ta tuli linna elame sest tahtis leida endale teenistust ning kuna tallinn oli juba sel aja suurlinn, siis otsustas ta tulla siia.Ta korraldas teatajas kohaliku elu uudiseid ning teatri-jakontserdiarvustusi.teataja oli kuulus leht mille lugejaskond oli suur ning temast sai rahvaliikumise häälekandja.Pärast loomispausi lülitus ta ümber linnaainele-tööliste ja deklaseerunute elupiltidele ning sotsiaalkriitilisele vaatlusviisile.Ta sooritas eksamid kõigis kohustuslikudes ainetes ning täiendas kellepagasit,loodusteadusi,reaalaineid nind erialaaineid nagu rooma õiguse ajalugu ja õiguse filosoofia ajalugu.Ta luges rohkelt välismaist kirjandust peale oma keelepagasti täiendusi.(w.Scott,B.Shaw'd jt).Tammsaare loominguloos täiendavad ülikooliaastad siirdumist sotsiaalkriitiliselt kujutlusviisilt psühholoogilisele impressionismile.Tema üleminekuteos oli Raha-Auk, mis ilmus 1907.aastal ja see oli jutustus.Ta haigestus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
