mälu ja könevöimie kaotus. ,,Eesti Postimees", mida jörgmise aasta jooksul toimetas A.Grenzstein, läks 1881. a löpul V.Justi kötte. Elanud pärast tulemusteta ravikatseid kpmme aastat masendavat varjuelu Tartus oma poja Eugeni perekonnas, suri Jannsen 13. juulil 1890. Ta maeti Tartu Maarja kalmistule, kus talle avaldas viimset austust suur rahvahulk. Jannsen on esinenud köigis kolmes kirjanduse pöhiliigis, köige tulemusrikkamalt ning produktiivsemalt aga proosas. Ainestikult jaguneb Jannseni proosa kaheks suuremaks rümaks . külajuttudeks ja ajaloolisteks juttudeks, mille körval leidub ka väheseid linnaainelisi. ,,Vanemuisele" repertuaari soetamiseks on Jannsen kirjutanud kom vähenöudlikku farssi: ,,Pärmi Jaagu unenögu", ,,Tuhalabida valitsus", ja esitamata jäänud ,,Kihlvedu 5000 rubla pääle".
silindrit, koonust jne.) www.expo-cezanne.com www.ibiblio.org/wm/paint/auth/cezanne Postimpressionistide hulka loetakse ka Henri de Toulouse- Lautrec (1864--1901), kes kujutas ilmekalt elu 19. sajandi lõpu Pariisis, inimesi teatritest ja igasugustest kahtlastest lõbustusasutustest. Tema tööd on selgete sujuvate piirjoontega ning väliselt dekoratiivsed, kuigi inimesed neil on enamasti inetud ja labased. Tihtipeale meenutab Toulouse- Lautrec oma ainestikult Edgar Degas'd, kellega tutvusime impressionismi peatükis. Sama on tal ka mingi sapine joon, milleks põhjust andis ilmselt kunstniku traagiline saatus: ta oli lapsest saadik vigane. Toulouse-Lautreci eriliste teenete hulka kuulub see, et oma teatri- ja kohvikuplakatitega sai ta meieaegse reklaamikunsti rajajaks. http://www.ibiblio.org/wm/paint/auth/toulouselautrec/ Impressionistid olid väljastpoolt saadud muljete maalijad, postimpressionistid seevastu, tegelesid eneseväljendusega.
Kust saadi ainestikku? Mis on hümn, ditüramb (mis sellest välja areneb?), ood ja epiniikion? Nimeta Kreekas toimunud mänge. Kuidas autasustati luuletajaid? Kuidas suhtuti poeeti kui ametisse? Koorimeelika seostus eelkõige rituaalidega, mis ülistasid poliseid või isikuid, kes olid võidukad sõjas või spordivõistlustel, lauluga kaasnes koori liikumine, tants. Arenes välja Spartas, dooria dialekt jäi selle liigiga lahutamatult seotuks. Ainestikku saadi mütoloogiliselt ainestikult ja kultusevormidelt. Hümn - ülistuslaul jumalaile ja sangareile, piduliku sisuga. Ditüramb - flöödiseadega hümn Dionysosele, hiljem arenes sellest välja vanakreeka tragöödia. Ood – millelegi/kellelegi pühendatud lüüriline luuletus, ülistus -või mälestuslaul, sina vormis. Epiniikion – võidulaul spordipidustuste võitjate auks flöödi saatel. Kreekas toimunud mängud: Olümpiamängud Püütiamängud Nemea mängud
tema taotluste mõistmist. Lausa täht-tähelt võtsid tema teoreetilisi arutlusi 20. sajandi kubistid. Postimpressionistide hulka loetakse ka Henri de Toulouse-Lautrec (1864-- 1901), kes kujutas ilmekalt elu 19. sajandi lõpu Pariisis, inimesi teatritest ja igasugustest kahtlastest lõbustusasutustest. Tema tööd on selgete sujuvate piirjoontega ning väliselt dekoratiivsed, kuigi inimesed neil on enamasti inetud ja labased. Tihtipeale meenutab Toulouse-Lautrec oma ainestikult Edgar Degas'd, kellega tutvusime impressionismi peatükis. Sama on tal ka mingi sapine joon, milleks põhjust andis ilmselt kunstniku traagiline saatus: ta oli lapsest saadik vigane. Toulouse-Lautreci eriliste teenete hulka kuulub see, et oma teatri- ja kohvikuplakatitega sai ta meieaegse reklaamikunsti rajajaks. · Kokkuvõte. Kokkuvõtteks võiks ütelda, et ma jäin oma tööga rahule ja ma sain selle kunsti ajastust palju rohkem teada, kui ma ennem teadsin. Mulle meeldis eriti see
Alateadvusest esilekerkivate siseelamuste teadvustamine on Hindrey analüüsi üks moodus. Teine, võib-olla veelgi köitvam moodus on see, mida autor on nimetanud ,,välkvalguseks" inimese hingeelu kõige salajasemate soppide intuitiivne mõistmine, teatavad selgeltnägemise välgatused. Seda moodust on ta kasutanud paljudes novellides, näiteks valikkogu ,,Kaugekõne" ühes jutustuses ,,Välkvalgus", mis esmakordselt ilmus 1931. aasta märtsikuu ,,Loomingus". Ainestikult on tegemist eesti kirjanduses igatahes üliharuldase koloniaalnovelliga, mille aine on ta leidnud oma Kongo-reisilt. Novellis esineb Hindrey poolt korduvalt kasutatud motiiv võõra mehe käest naise õlal. Kuid Hindrey ei piirdu selle provotseeriva motiiviga, vaid üritab tungida sügavale hingeelu keerdkäikudesse. Minajutustajana uurib kirjanik eht-hindreyliku huviga Aafrikast naasval laeval kaasreisijat, fotograaf Ördali ning märkab, et selle viieaastasel pojal on negroidseid jooni
Titus, kes sündis aasta enne Saskia surma. Mõned aastad hiljem ilmus Rembrandti ellu Hendrickje, kellest sai tema lohutus ja uus armastus. Neil sündis ka tütar. Elu lõpul varjutasid kunstniku elu laastavad sündmused: ta pidi matma oma naise ja ka poja. Selle mure ja valu tõttu surigi ta, jättes endast maha suurel hulgal hinnalisi ja hindamatu väärtusega teoseid, mis tõeliselt avastati alles 19. sajandil. Tema tööd on väga mitmekesised nii ainestikult kui teostuselt. Läbi aastate on näha tohutut arengut. Tänu tema väga mitmetele autoportreedele saame hea kujutluse temast endast. Rembrandt on kujutanud ennast väga erinevates situatsioonides ja rollides ning tõetruult. 4. Kasutatud kirjandus 1. Melissa Ricketts, Rembrandt. Tarian Invest OÜ 2006. 2. D.M. Field, Rembrandt. Sinisukk 2007. 3. Maalikunsti ajalugu, renessansist tänapäevani. Koolibri 2006. 42-42 lk 4
oli poeg Titus, kes sündis aasta enne Saskia surma. Mõned aastad hiljem ilmus Rembrandti ellu Hendrickje, kellest sai tema lohutus ja uus armastus. Neil sündis ka tütar. Elu lõpul varjutasid kunstniku elu laastavad sündmused: ta pidi matma oma naise ja ka poja. Selle mure ja valu tõttu surigi ta, jättes endast maha suurel hulgal hinnalisi ja hindamatu väärtusega teoseid, mis tõeliselt avastati alles 19. sajandil. Tema tööd on väga mitmekesised nii ainestikult kui teostuselt. Läbi aastate on näha tohutut arengut. Tänu tema väga mitmetele autoportreedele saame hea kujutluse temast endast. Rembrandt on kujutanud ennast väga erinevates situatsioonides ja rollides ning tõetruult. Tema kuulsamateks töödeks on ,,Dr. Tulpi anatoomiatund", ,,Danae", ,,Öine vahtkond" ja ,,Kadunud poja tagasitulek". Minu arvates oli Rembrandt oma ajastu kuulasim kunstnik, keda maailm teab veel tänapäevalgi tema suurte teoste kaudu.
) 3 5) Henri de Toulouse-Lautrec elu ja looming (§ 5) Postimpressionis, kes kujutas ilmekalt elu 19. sajandi lõpu Pariisis, inimesi teatritest ja igasugustest kahtlastest lõbustusasutustest. Tema tööd on selgete sujuvate piirjoontega ning väliselt dekoratiivsed, kuigi inimesed neil on enamasti inetud ja labased. Tihtipeale meenutab Toulouse-Lautrec oma ainestikult Edgar Degas'd. Sama on tal ka mingi sapine joon, milleks põhjust andis ilmselt kunstniku traagiline saatus: ta oli lapsest saadik vigane. Toulouse- Lautreci eriliste teenete hulka kuulub see, et oma teatri- ja kohvikuplakatitega sai ta meieaegse reklaamikunsti rajajaks. Sümbolism Iseseisev töö 12. kl. õpiku § 1 ja 3 põhjal 1) Millal valitses sümbolism? 1860. ja 1870. aastatel
Pidades värvi kõige tähtsamaks, andis ta vormi edasi värviliste pindadena, nagu kristalli tahkudena. 5) Henri de Toulouse-Lautrec elu ja looming (§ 5) Kes kujutas ilmekalt elu 19. sajandi lõpu Pariisis, inimesi teatritest ja igasugustest kahtlastest lõbustusasutustest. Tema tööd on selgete sujuvate piirjoontega ning väliselt dekoratiivsed, kuigi inimesed neil on enamasti inetud ja labased. Tihtipeale meenutab Toulouse-Lautrec oma ainestikult Edgar Degas'd, kellega tutvusime impressionismi peatükis. Sama on tal ka mingi sapine joon, milleks põhjust andis ilmselt kunstniku traagiline saatus: ta oli lapsest saadik vigane. Toulouse-Lautreci eriliste teenete hulka kuulub see, et oma teatri- ja kohvikuplakatitega sai ta meieaegse reklaamikunsti rajajaks. Sümbolism Iseseisev töö 12. kl. õpiku § 1 ja 3 põhjal 1) Millal valitses sümbolism? 1880-1905
saj (E.Laugaste) Uurimismeetodid: kogumine, kirjapanemine, talletamine, analüüsimine, väljaandmine. Rahvaluule uurimine 19.-20. sajand: 1830-ndail alustas Õpetatud Eesti Selts, mis tegeles rahvaluule kogumise ja uurimuste ning publikatsioonide avaldamisega. F. R. Faehlmann – „Kalevipoja”-teemalised tööd, tegeles rahvaluule uurimisega ÕES. F. R. Kreutzwald – „Kalevipoja” koostamine eesti rahvamuistenditest, muinasjuttude kogum „Eesti rahva ennemuistsed jutud” (mis ainestikult küll eesti, aga stiililt rahvusvahelised motiivid), kogu vanasõnu ja rahvalaule. A. H. Neus – nt arvustas ja uuris eesti regivärsse, kogus rahvalaule, uurimus eesti veehaldjatest, eesti rahvalaulude kogu „Ehstnische Volkslieder” kommentaaride ja saksakeelse tõlkega. F. J. Wiedemann – käsitleb eesti rahvaluule keelt („Grammatik der Ehstnischen Sprache” G. J. Schultz, C. F. W. Russwurm, N. F. Russov, J. B. Holzmayer. J. J. Jannsen – eitav suhtumine regivärssi. Ajaleht jne
enese maksmapanekutahtega. Leo Saalep ühe peategelasena on traagiline karakter, odava kuulsusejanu ja osalt ka enesepettuse ohver. Talle sekundeerib Lilli Ellert satiirilises valguses, kes on väiklane ja auahne ning ei suuda elada kuulsuseta ega tähelepanuta. Neile vastandub Eeva Marland, kes ei usu Leosse kui kunstnikusse, kuid kes armastab meest kui inimest. Vilde tuntuim lavateos on komöödia "Pisuhänd" (1913). Näidend on ainestikult lähedane "Tabamata imele", ka siin on vaatluse all jõukuse- ja kuulsuseiha. Iga peategelane esitab komöödias selgepiiriliselt oma mentaliteedi ja vaimsuse, tuues nii esile kodanliku ühiskonna ideaalid ja väärtushinnangud. Üks värvikamaid peategelasi on ärimees Vestmann, esimese põlvkonna kodanlane, kultuurihuvideta tõusik. Tema tütar Matilde on teose põhiprobleemi kandja, väimees Sander selgrootu karjerist, naise tuhvlialune. Sellesse
-20. saj (E.Laugaste) Uurimismeetodid: kogumine, kirjapanemine, talletamine, analüüsimine, väljaandmine. Rahvaluule uurimine 19.-20. sajand: 1830-ndail alustas Õpetatud Eesti Selts, mis tegeles rahvaluule kogumise ja uurimuste ning publikatsioonide avaldamisega. F. R. Faehlmann ,,Kalevipoja"-teemalised tööd, tegeles rahvaluule uurimisega ÕES. F. R. Kreutzwald ,,Kalevipoja" koostamine eesti rahvamuistenditest, muinasjuttude kogum ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" (mis ainestikult küll eesti, aga stiililt rahvusvahelised motiivid), kogu vanasõnu ja rahvalaule. A. H. Neus nt arvustas ja uuris eesti regivärsse, kogus rahvalaule, uurimus eesti veehaldjatest, eesti rahvalaulude kogu ,,Ehstnische Volkslieder" kommentaaride ja saksakeelse tõlkega. F. J. Wiedemann käsitleb eesti rahvaluule keelt (,,Grammatik der Ehstnischen Sprache" G. J. Schultz, C. F. W. Russwurm, N. F. Russov, J. B. Holzmayer. J. J. Jannsen eitav suhtumine regivärssi. Ajaleht jne. 19
Luciuse nimeline noormees, tahab saada linnuks, aga saab eesliks. Oluline, et originaalsus ei seisne aineses, vaid kuidas ta seda räägib. Ladus väärikas stiil, proosa meenutab tänapäeva kirjandust. Kasutab muinasjutu elemente. Süzee punktid tuttavad. Peetakse romaaniks, aga tegu tegelt romaani eelkäijaga. Mitmes eriloost kokku põimitud. Metoodikalt sarnaneb Dekameroniga. Kui Dekameron annab ülevaate 14.saj Itaaliast siis Apu eesel ainestikult oma ajastu dokument. Kehvas seisus lihtinimene, orjade halvad tingimused, rikaste omavoli, ülevad teemad vahelduvad satiiriliste olukirjeldustega. Läbilõige ajastust. Huvitavaim muinasjutt Amorist ja Psychest, mida jutustab vanaeit röövlite salaurkas. Kuningapaaril on 3 tütart, noorim imekena. Seepärast hakkas Venus teda vihkama. Pidi abielluma koletisega, kes ei lubanud ennast vaadata, aga ükskord salaja ta seda tegi. Mees oli venuse ilus poeg Amor, kes vihasena lahkus P juurest
Mälk asus kujutama Saaremaa rannakülade olustikku, saavutades romaaniga "Õitsev meri" (1935) suure populaarsuse. · Romaani aineala avardamisele aitasid kaasa niisugused kirjanikudki, kelle loomingu põhiosa kuulub lüürikasse. Nii ilmus M. Raualt kunstniku elusaatust käsitlev romaan "Kirves ja kuu" (1935), J. Semperilt probleemirikas "Kivi kivi pääle" (1939). Romaaniga "Väike Illimar" (1937) pöördus tagasi realistliku loomingulaadi juurde F. Tuglas. Ainestikult oli eesti romaan 1930-ndate aastate lõpul mitmekesisem kui kunagi varem. · 1930-ndail aastail tuli proosasse palju uusi autoreid. Neist tähtsaimad on Aadu Hint ja Karl Ristikivi. A. Hindi esikromaan "Pidalitõbi" (1934) oli ainestikult uudne ja kujutamislaadilt kaasahaarav. K. Ristikivi esikromaan "Tuli ja raud" (1938) äratas tähelepanu sugestiivse aineesituse poolest.
A. Mälk asus kujutama Saaremaa rannakülade olustikku, saavutades romaaniga "Õitsev meri" (1935) suure populaarsuse. · Romaani aineala avardamisele aitasid kaasa niisugused kirjanikudki, kelle loomingu põhiosa kuulub lüürikasse. Nii ilmus M. Raualt kunstniku elusaatust käsitlev romaan "Kirves ja kuu" (1935), J. Semperilt probleemirikas "Kivi kivi pääle" (1939). Romaaniga "Väike Illimar" (1937) pöördus tagasi realistliku loomingulaadi juurde F. Tuglas. Ainestikult oli eesti romaan 1930-ndate aastate lõpul mitmekesisem kui kunagi varem. · 1930-ndail aastail tuli proosasse palju uusi autoreid. Neist tähtsaimad on Aadu Hint ja Karl Ristikivi. A. Hindi esikromaan "Pidalitõbi" (1934) oli ainestikult uudne ja kujutamislaadilt kaasahaarav. K. Ristikivi esikromaan "Tuli ja raud" (1938) äratas tähelepanu sugestiivse aineesituse poolest.
annaabi.ee 
