Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Aine ja ehitus ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tõukejõud, osakestest, browni, soojus, aineosakesed1.Mis on tahkis? Tahkiseks nim. Tahket ainet mis on deformeerimata olekus. 2.Kes olid ,,atomistid"? Atomistid olid esimesed antiikfilosoofid, kes teadlikult rõhutasid tühjuse olemasolu. 3.Mida arvasid atomistid maailma koosnemisest? 4.Millest koosnevad ained? Ained koosnevad osakestest ja need osakesed mõjutava üksteist. 5.Millised jõud eksisteerivad aineosakeste vahel? Aineosakeste vahel eksisteerivad tõmbejõud ja tõukejõud. 6.Miks tahkised koospüsivad? Tahkised püsivad koos sest tõmbe-ja tõukejõud on tasakaalus. 7.Kui suured on aineosakesed? Aineosakesed on väga väiksed. 8.Kui tahkist venitada (tõmbe deformatsioon), siis millised aineosakeste vahelised jõud takistavad seda teostada? Aineosakesed eemalduvad teineteisest ja tõmbejõud saab tõukejõust suuremaks. 9.Kui tahkist kokkusuruda(surve deformatsioon), siis millised aineosakeste vahelised jõud takistavad seda teostada?
Soojusliikumine ehk kaootiline liikumine ehk aineosakeste korrapäratu liikumine. Temperatuuri suurenemisel väheneb aeglaselt liikuvate osakeste arv. Suureneb osakeste kiiruste keskväärtus. Diffusioon on aine või energia ülekandumine ühest piirkonnast teise piirkonda. Toimub kõigis agregaatolekutega keskkondades. Ainete iseeneslik segunemine. Taimed saavad kasvamiseks vajalikke ained diffusiooniga. Tahke aine (tahkis) on deformeerimata olekus, tõmbe- ja tõukejõud tasakaalus (osakeste kaugus), säilitab kuju. Aineosakesed on korrapäraselt, tugevalt seotud, soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises kindla keskme ümber. Kristallilised ained (metallid, jää, soolad). Kindel ruumala ja kuju. Vedelik on aine, mis on meie keskkonna oludes vedel. Esemeid valmistada ei saa, voolavad (aineosakeste hüpped) ega säilita kuju, anumas olev vedelik on keha, aineosakesed hõredalt, korrapäratult, soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises
FÜÜSIKA soojusõpetus 1 ) aine ehitus Kehad koosnevad ainetest, ainete segudest. Ained koosnevad aatomitest või molekulidest üliväikesed osakesed, mida silmaga ei näe. Osakeste vahel on tõmbe- ja tõukejõud. Deformeerimata olekus tahkise tõmbe- ja tõukejõud on tasakaalus ( tõmbejõud + tõukejõud = 0 ). Tõmbe- ja tõukejõu suurus sõltub osakeste kaugusest ( kui keha venitada, siis tõmbejõud on tõukejõust suurem, osakesed eemalduvad üksteisest , tekib jõud, mis takistab aineosakeste eemaldumist). Tõuke- ja tõmbejõudu modelleerimiseks kasutatakse vedru abil ühendatud kerasid. Deformeerimata olekus ei mõju väljaspoolt jõudusid. Kui kerasid kokku suruda, siis tekib vedrus tõukejõud (püüab kerasid laiali lükata). Kui kerasid üksteisest eemaldada, siis tekib
AINE EHITUS. AINEOSAKESE TASE Juba väga ammu on inimesed otsinud maailma algaineid. Arvati, et kõik maailmas on tekkinud veest ja muutub jälle veeks, et maailma algaineteks on neil elementi: maa, vesi, tuli ja õhk. Atomistid. Ligikaudu 2 500 aastat tagasi tekkis VanaKreekas õpetlaste koolkond, keda hakati kutsuma atomistideks. Atomistid arvasid, et maailm koosneb arvutust hulgast nähtamatutest, jagamatutest ja üliväikestest osakestest. Nad nimetasid neid osakesi "aatomiteks", mis kreeka keeles tähendab jagamatut. "Aatomid" on kuju, suuruse ja massi poolest väga mitmekesised: neid on krobelisi, siledaid, ümmargusi, kandilisi, mõned on konksukestega. "Aatomid" liiguvad tühjuses, põrkuvad omavahel kokku, haakuvad üksteisega, lähevad lahku. "Aatomite" kombinatsioonidest moodustub kogu looduse mitmekesisus.
Tahked ained säilitavad kuju. Kui tahke aine on deformeerimata olekus, on tõmbe- ja tõukejõud tasakaalus, s.t. nende jõudude summa on null. Kristallilistes ainetes soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises oma kindla keskme ümbruses. Vedelikud on voolavad ja võtavad anuma kuju. Vedelike soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise. Vedelike voolavuse põhjustavadki aineosakeste hüpped ühest kohast teise. Gaasid on lenduvad ja neid ei saa hoida lahtises anumas. Gaasilises aines sidemed molekulide vahel puuduvad.
Soojusõpetus on f. osa milles uuritakse soojus nähtusi. Lähtuvalt aine ehitusest. Kõik ained koosnevad osakestest: Väikesed(Molekul,Aatom) Aine ehituse põhi seisukohad: -Kui tahkis on deformeerimata, on tõmbe/tõukejõud tasakaalus ja summa 0. -Molekulide vahel esineb tõmbe ja tõukejõud. Tahket keha on raske lõhkuda. (Tahke keha(katkised tükid) kokku ei jää, sest molekulid jäävad konaruste tõttu kaugele) -Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist. .10m-10. Õlitilk veepinnal V=s*h=h=d=V/S Difusioon- ainete segunemine molekulide soojus liikumise tulemusena. Browni liikumine tolmuterakese liikumine, mikroskoobi vaateväljas, molekulide põrgetel. Gaasis tav. temperatuuridel molekulide sojliik kiiruse suurusjärk on 500 m/s Üksiku molekuli liikumis kiirust on praktiliselt võimatu määrata. Aine Gaas Vedelik Tahke
1.Aine ehituse 3 põhiseisukohta *Aine koosneb osakestest *osad mõjutavad ükstest tõmbe ja tõukejõududega *osad on lakkamatus korrapäratus e. kaootilises liikumises (osade vahel on palju vaba ruumi) 2. Soojusliikumine aine osade korrapäratu liikumine, mida kõrgem on temperatuur, seda kiirem on liikumine. 3. Browni liikumine on see, kui aineosakesed on korrapäratus lakkamatus korrapäratus e. kaootilises liikumises 4.Browni liikumine näitab, et aineosakeste liikumine on korrapäratu, ega lakka kunagi. 5.Tahkis kehal on kindle kuju ja ruumala, kuna aineosakesed paiknevad korrapäraselt kristallvõre tippudes. Soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises tasakaaluasendi ümber.Tahkete kehade joonmõõtmete muut on võrdeline temperatuuri muuduga. Vedelik omab kindlat ruumala, võtavad anuma kuju, kuhu nad pannakse, puudub
tundmisest? Soojusliikumiseks nimetatakse aineosakeste korrapäratut ehk kaootilist liikumist ja need ei lakka kunagi liikumast. Nende liikumine toimub kõikjal näiteks õhus liiguvad lämmastiku, hapiku, süsihappegaasi molekulid, argooni aatomid; veekogus liiguvad vee molekulid, mitmesuguste lahustunud ainete ioonid; tahketes kehades võnguvad molekulid või aatomid. Aineosakeste liikumise kiiruse ja aine temperatuuri vahel esineb seos: mida kiiremini liiguvad aineosakesed seda kõrgem on aine temperatuur. Kristalliliste ainete soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises oma tasakaalu-asendi ümber. Mida suurem on võnkliikumise intensiivsus, seda kõrgem on aine temperatuur. Soojusliikumine vedelikus seisneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise. Temperatuuri tõstmisel saabub tahkes kehas paratamatult hetk, kui ägenenud soojusliikumine suudab osakesed kristallvõrest välja rebida.
KORDAMISKÜSIMUSED FÜÜSIKA 9. klass 1. Aineehituse mudeli põhiväited! Aine koosneb osakestest, mille vahel on vaba ruumi. Suurus 10-10m. Osakeste vahel on vastastikmõju (tõmbe- ja tõukejõud) Osakesed on pidevas korrapäratus liikumises (soojusliikumine). Aine temperatuur sõltub osakeste keskmisest kiirusest. 2. Soojusliikumine, selle seos temperatuuriga! SOOJUSLIIKUMISEKS nimetatakse aineosakeste pidevat korrapäratut ehk kaootilist liikumist. Aineosakeste liikumise kiiruse ja aine temperatuuri vahel esineb seos: mida kiiremini
100 grammilisele kehale mõjub raskusjõud 1N. Jõudu mõõdetakse dünamomeetriga. Taevakeha külgetõmbejõudu nimetatakse raskusjõuks (g). Tegur g näitab, kui suur raskusjõud mõljub antud kohas keha igale kilogrammile. Kõlgetõmbejõud ei ole iseloomulik vaid taevakehadele, teoreetiliselt on igal kehal oma raskusjõud. Laetud kehade vahel mõjuvat jõudu nimetatakse elektriliseks jõuks. Eletriline jõud võib olla tõmbejõud või tõukejõud. Elektrilaengutel on ka kas liiki: positiivne ja negatiivne laeng. Eri laengutega kehad tõmbuvad ja sama laenguga kehad tõukuvad. Midagi tõstes ,,võitled" sa maa külgetõmbejõu vastu, mis tõttu kulub selleks energiat. Maal on külgetõmbejõud 9,9 N, kuid me ümardame selle 10. VALEMID JA TÄHISED: F= jõud g= raskusjõud F=m×g g (Maa) = 10 N 5) TAHKIS, VEDELIK, GAAS
1.Aine agregaatolekud Tahkis - Aineosakesed paiknevad tihedalt ja korrapäraselt - Aineosakeste soojusliikumine seisneb nende võnkumises ümber oma tasakaaluasendi Gaas - Gaasiline aine on voolav ja täidab kogu anuma, kuhu seda panna - Aineosakesed on väga nõrgalt omavahel seotud, paiknevad üksteisest kaugel - Temperatuuri tõustes hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma Vedelik - Voolav, täidab kogu anuma millesse asetada - Aineosakesed on nõrgalt seotud, liiguvad vabalt - Temperatuuri tõustes hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma - Amorfne aine - voolav tahkis (või, klaas, pigi, hambapasta) Plasma - Iooniseeritud gaas - Tekib gaasi kuumutamisel (päike, äike, laser) Temperatuur e soojus - aineosakeste liikumisenergia Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist.
· Kineetiline energia energia mida omavad liikuvad kehad · Potentsiaalne energia vastastikumõjus olevate kehade energia · Mehaaniline energia potentsiaalne energia + kineetiline energia · Lainevõnkumise levimine ruumis · Siseenergiamoodustub aineosakeste kineetilisest energiast ja osakeste sidemete potentsiaalsest energiast. · Sulamine sulamiseks on tarvis anda ainele energiat, aine neelab energiat. · Tahkumine aineosakesed asetuvad selliselt, et nende sidemed on võimalikult tugevad ja seejuures vabaneb energia. · Soojusjuhtivus kui energia kandub aineosakeselt aineosakesele · Soojuskiirgus kui energia kandub valgusega · Konvektsioon kui energia kandub vee või õhu liikumse kaudu · Soojushulk ühelt kehale teisele kandunud energiat mõõdetakse soojushulgaga 8.klass · Valgusallikas valgust kiirgav keha. Liigitatakse soojuslikeks ja külmadeks
Aine ehituse 3 põhiseisukohta 1. Aine koosneb osadest. 2. Aineosad on pidevas korrapäratus e kaootilises liikumises. 3. Osad mõjutavad üksteist tõmbe- ja tõukejõududega. Soojusliikumine? Kuidas seotus temp.? Aineosade liikumist nim. soojusliikumiseks, sest mida kõrgem on temperatuur seda kiiremini on osade liikumine Tahke keha 1. Kindel kuju ja ruumala, mida on raske muuta. 2. Aineosad paiknevad kindlalt kristallvõrede tippudes. 3. Aineosade vahel valitseb suured tõmbe- ja tõukejõud, mis ei lase neil kohalt liikuda. 4. Soojusliikumine seisneb osade võnkumises, tasakaalu asendi ümber. Vedelik 1. Puudub kindel kuju, võtab anuma kuju. Kindel ruumala. 2. Nende paiknemine on korrapäratu, tõmbe- ja tõukejõud väikesed. 3. On võimelised lahkuma oma kohalt. 4. Soojusliikumine seisneb osade võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise. 5. Amorfsed kehad paistavad tahkete kehadena, ehituselt on vedelikud Gaas 1
Kui suur oleks sama suurenduse korral oleks juuksekarv? Kui pikk oleks inimene? 7. Miks kokkusurutud peeglite korral on tunda kohesioonijõud, aga kokkusurutud paberilehtede vahel pole? Märgadel tekib pindpinevusjõud, mis ei lase esemeid lahti rebida. Paberid on krobelised ja kokkupuute osakesi on palju vähem. 8. Painutage joonlauda. Joonistage painutatud joonlaud külgvaates. Näidake joonisel millises joonlaua osas on aineosakesed püsiva tasakaalu olekus, millises eemaldatud olekus, millises kokkusurutud olekus? Kas püsiva tasakaalu olek asub joonlaua keskel või on keskkohast nihutatud? VT vihikusse 9. Võib võtta kaks pliipulka, puhastada nende üks ots pliioksiidist ja puhtad pinnad suruda tugevasti teineteise vastu. Pliipulgad jäävad kokku. Miks jäävad pliipulgad kokku? Viime klaaspulgad nii lähedale, et osakeste vahel on tõmbejõud. 10. Mis on molekuli mõjuraadius?
Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist. Aineosakeste liikumine on korrapäratu (osake võib liikuda mistahes suunas ja iga osake ise kiirusega) ega lakka kunagi. Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. Ainet tahkes olekus nimetatakse tahikiseks. Vedelikes paiknevad aineosakesed veidi hõredamalt kui tahkistes. Vedelike soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise. Kõik gaasid on voolavad, kuid erinevalt vedelikest puudub neil kindel ruumala. Difusiooniks nimetatakse ainete iseeneslikku segunemist soojusliikumise tõttu. Soendushulgaks nimetatakse keha siseenergia hulka, mis kandub
mool. Avogadro arv on kontstant, mille väärtus on 6,02*1023 mol-1. Avogadro arvu tähis on Na. Molekulmass on keha massi ja selle osakeste arvu jagatis. m0=m/M=m/vNa=M/Na. Molaarmass on ühe mooli antud aine mass. Molaarmassi tähis on M ning ühik [kg/mol]-kilogrammi mooli kohta. Aineosakeste kontsentratsioon näitab aineosakeste hulka teatud ruumalaga aines. Kontsentratsiooni tähis on n. n=N/V. Nr 20. Molekulaarkineetilise teooria põhialused ja nende tõestamine (difusioon, Browni liikumine). Molekulaarkineetiline teooria uurib aine ehitust ja omadusi, lähtudes kujutlusest, et kõik kehad koosnevad aatomitest ja molekulidest. Kolm põhialust: 1) aine koosneb osakestest- aatomitest ja molekulidest; 2) need osakesed liiguvad kaootiliselt; 3) osakesed mõjutavad üksteist. Keha aatomite ja molekulide liikumine allub mehaanika seadustele. Sellepärast saab mehaanika seadusi kasutada kehade omaduste kindlakstegemisel.
· 30p kontrolltööd, mis on kohustuslikud. Need võib asendada jooksvate vabatahtlike töödega (kuni 5 ühe kt asemel) Mul võib ju õnne olla intuitsiooniga, kuid ma usun, et harjutamine on väga tähtis asi. David Selby(näitleja) 9I füüsika (2) 7.september 2012 Tahkis ehk tahke keha või tahke aine, deformatsioon ehk kuju muutmine, molekulid ja aatomid ehk aineosakesed, maht ehk ruumala, kontraktsioon ehk kokkutõmbumine, kaootiline ehk korrapäratu, Browni liikumine, hetkkiirus ja keskmine kiirus, temperatuur, molekuli mass, amü. Loe läbi tekstid lk.7-12 1. Mis on tahkis? 2. Mida tähendab sõna deformeerima? ....deformatsioon? 3. Millise sõnaga võiks üldistada sõnu aatom ja molekul? 4. Millised jõud mõjuvad deformeerimata tahkes kehas selle osakeste vahel? 5. Milline jõududest muutub suuremaks, kui tahket keha venitada?...kokku suruda?
Füüsika 10. klassile _____________________________________________________________________ Molekulaarfüüsika - ja termodünaamika alused Ettevalmistus kontrolltööks 1. Missugustel väidetel põhineb molekulaarkineetiline teooria? · Aine koosneb molekulidest · Osakesed on pidevas liikumises · Osakestele mõjuvad tõmbe- või tõukejõud 2. Mis on soojusliikumine? Molekulide, aatomite ja elektronide korrapäratut liikumist nimetatakse soojusliikumiseks. 3. Miks muutub molekulide kineetiline energia? Molekulide omavahelistel põrgetel annavad suurema energiaga molekulid osa energiast ära väiksema energiaga molekulidele. 4. Mida nimetatakse Browni liikumiseks? Browni liikumine on nähtus, mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste korrapäratut liikumist. 5
Põlemine on keemiline protsess, aga kütuse põlemine Q= k·m põlemisel eraldub soojust. Sulamine on tahke aine muutumine sulamine Q=Λm vedelikuks. Sulamisel soojus neeldub. Tahkumine on vedela aine muutumine tahkumine Q=Λm tahkeks. Tahkumisel soojus eraldub. Aurustumine on soojusnähtus, kui vedelik aurustumine Q= Lm muutub gaasiks. Aurustumisel energia
Molekulaarfüüsika alused · Molekulaarfüüsika põhialused: 1) Kõik ained koosnevad osakestest. 2) Oakesed on pidevas korrapäratus liikumises. 3) Osakeste vahel mõjuvad väikestel kaugustel nii tõmbe- kui ka tõukejõud. · Soojusliikumine aineosakeste pidev korrapäratu liikumine, mille iseloom sõltub aine agregaatolekust. · Ainehulk () 1 mool on ainehulk, milles on Avogadro arv (NA = 6, 02 · 1023 1/mol) molekule. · Molaarmass () 1 mooli antud aine mass (kg/mol). · Molekulmass (m0) ühe molekuli mass. m0 = M / NA. · Ideaalne gaas gaas, mille molekulide mõõtmeid pole vaja arvestada ja mille
· Keha kuju muutumist nimetatakse deformatsiooniks. · Defarmatsioon on elastne , kui keha esialgne kuju taastab ja plastiline,kui ei taastu · Elastset keha saab venitada,kokku suruda ja väänata. · Elastsusjõudu saab mõõta dünamomeetriga. · Dümamomeetri abil võrreldakse mõõdetavat jõudu dünamomeetri vedrus tekkiva elastsusjõuga, verdus tekkiv elastsusjõud võrdub kehale mõjuva raskusjõuga. · Kui keha kokku surutakse, siis aineosakesed lähenevad üksteisele, tekib osakestevaheline tõukejõud. · Keha venitamisel aineosakesed kaugenevad üksteisest, tekib aineosakeste vaheline tõmbejõud. · Elastsusjõud moodustub osakestevahelistest jõududest. · Elektrilaenguga osakeste vahel ja laetud kehade vahel mõjuvaid jõude nim. elektronmagnetjõududeks · Elastsusjõu tekkepõhjuste mõistmiseks piisab, kui teame järgmist: 1
molekulaarliikumises ehk soojusliikumises. · Molekuli massi suurusjärk: 10-23kg; Molekuli läbimõõt: 10-10m. Kõige lihtsama ehitusega aine on gaas. · Gaaside molekulaarkineetilise teooria kolm põhieeldust: 1) Gaas koosneb molekulidest (osakestest) 2) Molekulid on pidevas kaootilises liikumises 3) Molekulide vahel on vastastikmõju 1 Makrokäsitlus vaadeldakse gaasi kui tervikut. Suurusi, mis ei eelda aine koosnemist osakestest, nimetatakse makroparameetriteks: (m, p, V, T, , t.) p, V, T olekuparameetrid, mis määravad gaasi oleku. Kui üks parameeter muutub, peavad ka teised muutuma. Olek ei tähenda mitte vedel, gaasiline, tahke, vaid p, V, T kindlaid väärtusi. Olulisem praktiliste ülesannete lahendamise juures. 2 Mikrokäsitlus eeldab aine koosnemist osakestest. Mikroparameetrid ei ole vahetult mõõdetavad vaid määratakse makroparameetrite kaudu. Mikroparameetrid on: mo, v, n,
pehmemaks kuni hakkavad soolama. Amorfsed ained sarnanevad välimused tihti tahkistega, järelikult on neid raske eristada. Amorfsed ained võivad löögi mõjul kergesti kildudeks puruneda. Siledale alusele asetatuna võib pika aja möödumisel märgata, et amorfne keha on hakanud pisitasa laiali valguma. Amorfsed ained on näiteks mesilasvaha, pigi, merevaik, kampol. 5. Ülekandenähtused Selle tõttu, et kõigis agregaatolekutes aineosakesed mõjutavad üksteist ja liiguvad korrapäratult, erinevad järgmised nähtused: difusioon, soojusjuhtivus, sisehõõrdumine. ÜLEKANDENÄHTU MILLES VÄLJENDUB? S Difusioon Ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Soojusjuhtivus Soojuse levik keskkonnas kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonda. Sisehõõre Keskkonnas (vedelikus ja gaasis) liikuvate kehale mõjuv
ülisuuri molekule. Need osakesed liiguvad pidevalt ja korrapäratult. Tõestus: Nähtus difusioon- ainete iseeneselik segunemine. gaasid - kiire nt. lõhnaõlid, atsetoon, bensiin, eeter, piiritus jne vedelik - suhteliselt aeglane nt. värvi tilk vees, suhkru lahustumine vees jne. Tahke - praktiliselt puudub. Osakesed mõjutavad teineteist jõuga Tõestus: enamus kehi on raske kokku suruda ja venitada. Osakestel "meeldib" olla teineteisest kindlatel kaugustel. Kui nad lähenevad tekib tõukejõud ja kui kaugenevad tekib tõmbejõud (nagu vedru). Tahke Molekulid asuvad korrapäraselt, nad võnguvad, nende vahel on tugevad tõmbe ja tõuke jõud, nad asuvad lähestikku. Vedel Molekulid asuvad korrapäratult, aga lähestikku, liikumis kiirused on väikesed, tõukejõud on suured, tõmbejõud puudub. Gaas Molekulid asetsevad korrapäratult, teineteisest väga kaugel, kiirused on tohutultsuured, tõmbejõud ja tõukejõud puuduvad.
OPTIKA Valgusallikas valgust kiirgav keha. Valguse levimine valguse kandumine ruumi. VALGUS LEVIB SIRGJOONELISELT. Hajuv valgusvihk - teineteisest eemalduvad valguskiired Paralleelne valgusvihk paralleelsed valguskiired Koonduv valgusvihk teineteisele lähenevad valguskiired Langemisnurk on nurk langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja peegelpinna ristsirge vahel . VÕRDSED Kumerpeegel hajutab valgust. Nõguspeegel koondab valgust (koondumispunkti nimetatakse peegli fookuseks). Hajus valgus valgus, millel puudub kindel suund. Hajus peegeldumine valguse peegeldumine, mille tulemusena valgus levib kõikvõimalikes suundades. Mida tumedam on keha pind, seda rohke valgust kehas neeldub ja vähem peegeldub. Nägemiseks on vaja valgust. Silmapõhjas on valgustundlikud rakud, nendes valgus neeldub. Rakkudes aine laguneb ning selle tulemusena tekib rakkudes erutus, mis kandub ajju. Seda tajume valgusena. Vari piirkond, kuh
Ainehulk üks mool on ainehulk, milles molekulide või aatomite arv võrdub 0,012 kg süsimiku aatomite arvuga Avogadro arv 1 mool sisaldab 6,02*1023 osakest Molekulmass on ühe molekuli mass. Molaarmass M vastava aine ühe mooli mass Konsentratsioon n osakseste arv ruumalas N = NA m = M N n= V 25. Molekulaarkineetilise teooria põhialused ja nende tõestamine (difusioon, Browni liikumine). Molekulaarkineetiline teooria seletab soojusnähtusi makrokehades ja nende kehade siseehitust, lähtudes kujutlusest, et kõik kehad koosnevad kaootiliselt liikuvatest osakestest. Ülesandeks siduda üksikaatomite või -molekulide käitumise seaduspärasused makrokehade omadusi iseloomustavate suurustega Põhiväited: Aine koosneb osakestest Osakesed on soojusliikumises Osakesed mõjutavad üksteist
Füüsika Ained koosnevad osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist. Aineosakeste vahelised mõjud on tõmbumine või tõukumine. Aineosakeste vastasmõju tõestab keha purunemine Tahkes aines osakesed võnguvad õrnalt ja paiknevad tihedalt. Vedelas aines osakesed liiguvad paigast ja nad ei ole tihedalt. Gaasilises aines osakesed liiguvad korrapäratult. Mida soojem või kuumem on temperatuur, seda kiiremini osakesed liiguvad. Soojuspaisumiseks nimetatakse seda kui aine soojenedes paisuma hakkab.
Molekuli massi suurusjärk: 10-23kg; Molekuli läbimõõt: 10-10m. Kõige lihtsama ehitusega aine on gaas. Gaaside molekulaarkineetilise teooria kolm põhieeldust: 1) Gaas koosneb molekulidest (osakestest) 2) Molekulid on pidevas kaootilises liikumises 3) Molekulide vahel on vastastikmõju Makrokäsitlus – vaadeldakse gaasi kui tervikut. Suurusi, mis ei eelda aine koosnemist osakestest, nimetatakse makroparameetriteks: (m, p, V, T, , t.) p, V, T – olekuparameetrid, mis määravad gaasi oleku. Kui üks parameeter muutub, peavad ka teised muutuma. Olek ei tähenda mitte vedel, gaasiline, tahke, vaid p, V, T kindlaid väärtusi. Olulisem praktiliste ülesannete lahendamise juures. Mikrokäsitlus – eeldab aine koosnemist osakestest. Mikroparameetrid ei ole vahetult mõõdetavad vaid määratakse makroparameetrite kaudu
Molekuli massi suurusjärk: 10-23kg; Molekuli läbimõõt: 10-10m. Kõige lihtsama ehitusega aine on gaas. Gaaside molekulaarkineetilise teooria kolm põhieeldust: 1) Gaas koosneb molekulidest (osakestest) 2) Molekulid on pidevas kaootilises liikumises 3) Molekulide vahel on vastastikmõju Makrokäsitlus vaadeldakse gaasi kui tervikut. Suurusi, mis ei eelda aine koosnemist osakestest, nimetatakse makroparameetriteks: (m, p, V, T, , t.) p, V, T olekuparameetrid, mis määravad gaasi oleku. Kui üks parameeter muutub, peavad ka teised muutuma. Olek ei tähenda mitte vedel, gaasiline, tahke, vaid p, V, T kindlaid väärtusi. Olulisem praktiliste ülesannete lahendamise juures. Mikrokäsitlus eeldab aine koosnemist osakestest. Mikroparameetrid ei ole vahetult mõõdetavad vaid määratakse makroparameetrite kaudu
S. esineb kõikjal: gaasides kulgemisena, vedelikes võnkumise ja ülehüpetena ning tahketes ainetes võnkumisena. Mida kõrgem on aine temperatuur, seda suurem on s-e kiirus. See liikumine lõppeks vaid siis, kui saavutataks absoluutne nulltemperatuur 0 K (kelvin) ehk -273,15°C. Üldiselt liiguvad väiksemad osakesed kiiremini. Molekulide soojusliikumise kiirus mõõdeti esmakordselt 1920 (Otto Stern). Molekulide jaotus kiiruste järgi vastab nn Maxwelli jaotusele. IV Browni liikumine Browni liikumine on aineosakeste (nn Browni osakeste) liikumine gaasis ja vedelikus, mida põhjustavad gaasi/vedeliku molekulide põrked vastu aineosakesi. Browni osakesed on suuremad kui molekulid (d ~ 10-6 m), pms tahked ainekübemed, nt suitsu ja tahma osakesed, eosed, tolm, ka vedeliku peened piisad. Soojusliikumine koos Browni liikumisega põhjustavad ainete difusiooni ehk ainete iseeneslikku segunemist. Nt lõhnade levik, ainete tungimine läbi poorsete materjalide.
Näiteks rongi trajektooriks on raudtee. Trajektoori pikkus keha asukohast lõppasukohani on teepikkus. Teepikkust mõõdetakse piki trajektoori keha liikumise asukohast lõppasukohani. Näiteks Tallinnast Tartu poole sõitva rongi algasukohaks on Tallinna jaam, lõppasukohaks Tartu jaam. Aineosakeste liikumist nimetatakse soojusliikumiseks. Sellise mõiste kasutusele võtmise tingis asjaolu, et aineosakeste liikumise kiirus on seotud keha temperatuuriga. Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda soojem on keha. Pikkuse mõõtmine Milleks on vaja mõõta? Esemetel (näiteks raamat) on erinevad omadused õhuke või paks, väike või suur, ilus või huvitav. Kõik need on raamatu omadused. Mõnda neist omadustest saab iseloomustada sõnadega. Matemaatikud ütlevad, et sellised omadused saab seada vastavusse arvudega. Omaduste arvuliseks väljendamiseks kasutatakse mõõtmist. Mõõtmine on mõõdetava keha võrdlemine mõõtühikuga. Pikkuse mõõtühik on 1 meeter.
ulatuses. Aineosakese mudeliks nimetatakse kujutlust aineosakesest. Aine ehituse mudeliks nimetatakse kujutlust aineosakeste paiknemisest ja liikumisest aines. Tahke aine säilitab oma kuju tugevate sidemete tõttu. Tahkes aines ei saa osakesed peaaegu üldse liikuda, nad saavad ainult võnkuda. Vedelikud saavad voolata, sest osakeste vahel on üksikud tühikud. Aineosakeste vahelised sidemed on nõrgemad. Gaasid täidavad kogu anuma või ruumi, sest gaasis pole aineosakesed omavahel soetud. Soojenemisel aine paisub, sest keha soojenemisel suureneb aineosakeste liikumise kiirus. Jahtumisel aga aine tõmbub kokku ja selle ruumala väheneb. Vedeliktermomeetri töö põhineb soojuspaisumisel. Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. Rõhk näitab keha pinnaühikule mõjuvat jõudu. Gaasi rõhk sõltub ruumalaühikus olevate aineosakeste arvust ja temperatuurist. Õhurõhk on rõhk, mida õhk kehadele avaldab. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga.
KORDAMISKÜSIMUSED II 1. Kuidas on seotud aineosakeste liikumine ja temperatuur? Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on temperatuur. 2. Mis juhtub aineosakeste kiirusega aine soojendamisel? Aine soojendamisel hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma. 3. Mis juhtub vee molekulidega, kui jääle, mille temperatuur on 0 ºC anda energiat? Kristallstruktuur laguneb.(molekulide keskmine kineetiline energia jääb sama suureks). 4. Visandage graafik, mis näitab veele üleantud soojushulga ja vee temperatuuri seost. Vesi on jääna, algtemperatuur 10 ºC. Vt VIHIKUST! 5. Mis on keha siseenergia? Kõikide aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summa. 6
annaabi.ee 
