need ,kes müüvad ennast raha eest? Minu arvates ei ole olemas hinda, kui niisugust mida saab käia välja iga asja eest siin maailmas. Kui hakata väärtustama oma ligimesi ja sõpru, siis nende jaoks arvatavasti ei ole tähtis raha, vaid on tähtis sinu sisemine väärtus mis kaasneb meie kõigiga, kes ei ole omakasu püüdlikud ja pahatahtlikud. Seal juures ei oleks meie maailm täiuslik kui ei oleks korruptsiooni ja inimesi kes müüvad ennast tühiste summade eest. Maailm on täis ahneid inimesi, kes mõtlevad ainult rahast ja sellest, et raha teeb nende elu kergeks ja täisväärtuslikuks. Tegelikult see nii ei ole! Kujutage ette elu ilma armastuse ja teiste inimeste sisemiste väärtusteta, kui kõik inimesed oleks tuimad kui kalad ja nad ei tunnetaks ka teie väärtusi, nad ei oleks teie sõbrad, abikaasad ja tuttavad. Mis saaks teist? Vastus on lihtne: te ei oleks see kes te olete! Maailm on ehitatud kindlatele alustaladele milleks on sõprus ja armastus
Headus ja kurjus Meie praeguses ühiskonnas valtiseb nii headust kui ka kurjust, kuigi vahel tundub et kurjem pool kaalub hea poole üles. Põhjuseid on palju aga üks on kindlasti see et maailmas on palju kurje, ahneid, ülbeid, isekaid, ebaviisakaid ja lihtsalt julmu inimesi, kelle eesmärgiks tundub olevat hea ühiskonna hävitamine. Vahel ju võibki tunduda et reaalne elu on ka nagu muinasjutt, aga ainult selle erinevusega et siin ei pruugi headuse ja kurjuse võitluses alati hea pool võita. Samas inimesed kes eiole need nö pimeda poole inimesed, nemad ju võivad muuta seda kõike. Head inimesed võivad: abistada hädasolijaid, proovida veenda kurja või nö halba
(uskus, et ta tütred armastavad teda) ja ka heasüdamlikus (armastus tütarde ja Eugene vastu). Oma surivoodil mõistis Goriot oma viga ja talle sai selgeks, et tema tütred teda tegelikult ei armasta. Eugene De Rastignac oli vaene aristokraat, kes tuli Pariisi sooviga, et kaugele jõuda. Seal kohtus ta Pariisi õukonna koorekihiga ja sai ka valusaid õppetunde. Õppimise jättis Eugene seljataha, et oma aeg ja raha keskenduda õukonna glamuurile. Ta pelgas neid ahneid, petlikuid inimesi, aga et oma unistused täide viia tuli tal muutuda üheks neist. Isa Goriot tõi Eugene maa peale tagasi ning pani nooraristokraadi oma väärtuseid ümber hindama. Eugene iseloomustas ambitsioonikus (tahe saada kellekski), heasüdamlikus (Isa Goriot-le tundis kaasa ja ka enda perele) ning veel oli ta manupuleeriv (Eugene manipuleeris mitme daamiga korraga). Peale vanamehe surma vandus Eugene ta eest kätte maksta ning oli valmis Pariisi õukonda ennast pühendama.
Rasignac saab seltskonnaelus kõvaks käpaks ja hakkab mängima õnnemänge. Algul tal isegi veab kuid õnn pöördub ja ta jääb võlgadesse. Ta maksab ka isa Gorioti matuste eest ja on üks, kes ka matustel viibib. Sellest teost võib oletada, et ta on hea mees. 5. Kirjutage loetud teose põhjal põhjendatud oma arvamus. Teos enamjaolt meeldis mulle. Sisu oli väga realistlik ja kirjeldas hästi seda ajastut, kus tegevus toimus. Sel ajal oli palju ahneid ja ainult endast lugupidavaid inimesi, sest tollane ühiskond keerles peamiselt ainult raha ja enda hiilguse ümber, kõige tähtsam oli kuuluda seltskonda ja et sinna kuuluda, oldi valmis kõigeks. Põhiline oli abiellumine raha ja nime pärast, armukeste omamine oli normaalne nähtus ja kedagi ei häirinud, kui naised oma armukesi ülal pidasid. Sõpru omasid need, kellel oli raha. Paljud inimesed olid võltsid, et saada seda, mida nad tahavad
3. Üleriigiline raamatukogude rajamine ; Louvre'is hakati säilitama kultuuri(maalid, skulptuuri jne.) ; Loodi rahvusarhiiv, millega pandi alus Euroopa kaasaegsela arhiivindusele ; kasutusele võeti meeter mõõdustik kümnend süsteemi alusel ; barbaarsus ; poliitika. 4. Revolutsioonil oli ka negatiivseid tagajärgi: barbaarselt hakti lõhkuma vanu kultuuripärandeid. 5. Vaenlased kujutasid neid, kui ahneid ja pahatahtlike iimesi, kellel oli suur soov saad teiste riikide varandus ning kes hävitasi kõike, mis meenutas vanu aegu. Ise kujutasid nad ennast ideaalsetna, kes olid maailmavabastajad. 6. Kõik inimesed oli üksteiste ees võrdsete õigustega.
Üks esimesi tuntumaid näidendeid oli ,,Götz von Berlichingen" - aluseks võetud 16. sajandi talurahvasõja sündmused. Toob vaatajani/lugejani palju erinevaid tegevuspaiku (al. Rüütlilossidega, lõp. Mustlaslaagritega) samuti tegelaskujud (keisrist kerjuseni). See aeg oli sama, mis Shakespeare ajalookroonikate vahel. (puudus ühtne keskvõim, iga vürstiriik tahtis ise olla kõige tähtsam). Kui sõditakse omavahel nõrgestab see riiki tervikuna. Eelkõige kritiseerib Goethe ahneid ja enesekeskseid feodaale. ,,Götz von Berlichingen" Götz on saanud hüüdnime Raudkäsi, sest 1. sõjas kaotatud käe asemel on nüüd raudprotees ja 2. tugev ja enesekindel juht. Talurahvas palub Götzi oma juhiks sõjas, kuid ta ei suuda ette kujutada, et see muutub vaid laamendamiseks (algavad vargused ja rüüstamised). See häirib Götzi. Ülestõus surutakse maha ja Götz sureb haiglas haavadesse. Goethe suhtumine on lugupidav. Götzi puhul on tegu reaalselt elanud inimesega.
alla, proovides lennata. See muidugi ei õnnestunud ja ta saab surma. Pärast surma kutsub poeg Helenat surnuteriiki kaas, et ema kaitseks teda seal ja nii lähebki. Helena sureb ja liitub pojaga surnuteriigis. Faust on selle peale loomulikult nördinud. Nüüd suundub sündmustik tagasi keisririiki, kus on alanud sõda keisririigi vastu vasallriikide vahel. Mefistofeles ja Faust lähevad keisrile appi, kusjuures kasutades kuradi surnud luukeresid ja ahneid julmureid, kelle nimed olid Kahma-kust-saad, jaole- ruttu, Hoia-mis-käes. Kui kõikidest abijõududest ei paistnud midagi kasu olevat ja keisriväed olid juba alla vandumas, saatis Mefistofeles kurjamitele kaela suure veejoa, mis tappis vaenlase sõdurid ja andis võidu keisriväele. Teenete eest anti Faustile väike jupike maad mere ääres. Raamatu lõpp möödubki seal mere ääres, kus Faust on vanaks jäänud. Sinna on
11. Mis on Põrgu karistuste loogika? Milliseid patte karistatakse ja mis põhimõttel (vt laul XI). Kas ja kuivõrd erineb see tänapäeva moraalist ja õigusnormidest? Põrgu on lehtrina ahenev kuristik, mis jaotub üheksaks ringiks, neist seitsmes, kaheksas ja üheksas veel omakorda allringideks. Esimeses ringis (Limbo) viibivad vooruslikud paganad ja ristimata lapsed (neid ei karistata). Teisest kuni viienda ringini karistatakse ägedaid ehk mõõdutuid (himuraid, aplaid, ihnsaid ja ahneid, vihaseid ja kibestunuid). Karistusprintsiibi (nn contrappasso ehk vastukannatuse) määrab sooritatud patt sarnasuse või vastandlikkuse alusel. Nii näiteks peavad himurad pilkases pimeduses ja tormituules igavesti pillutatud saama (karistuseks selle eest, et nad on eiranud mõistuse valgust ja järginud pimedat iha). Kuuendas ringis on hereetikud ja hinge surematuse eitajad. Seitsmendas ringis karistatakse vägivaldseid:
inimesele. Vajades finantse, riigi taastamiseks, viisid Angeloidid läbi mastaapse Veneetsia ning Genoa kaupmeeste omandi ning eesõiguste konfiskeerimise Bütsantsis. See asjaolu mõistagi pahandas vägagi Euroopa finantstitaane, kes 1204. a. õhutasid Paavsti kuulutada neljandat ristisõda kristliku Bütsantsi vastu. Siis nad astusid veel ühe reetliku sammu, organiseerides, varustades ning trantsportides masse ahneid ning vaeseid rüütleid Konstantinoopoli seinte alla. Teist korda reetis Bütsantsi tema enda aadelkonnd, kes lootes kesvõimu nõrgenemile, läbi ladinlaste käe, ignoreerisid keisri abikutset. Vaid ühe otrmijooksuga vallutasid läänlased kaitseta jääetud kunagise hea lootuse pealinna rüüstades julmalt seda ning tappes selle elanike. Selle sündmuse tunnistajate sõnul, urineerisid need samad auväärsed rüütlid keisrite haudadess, olles enne neid paljaks riisunud
3. Psüühiliste protsesside nõrgenemine: mälu, mõtlemise aeglustumine, kõne takerdumine jne. 4. Iseloomujoonte teravdumine: inertsus vs suhtlemisvajadus, iseloomujooni raske maskeerida ( pahurus, pretensioonikus, leebus, härdameelsus). Antiik-Rooma filossof Cicero märkis vanaduse kohta : "....on ju olemas ka tusaseid,rahutuid, kergesti vihastuvaid, pahuraid rauku, ja kui soovite, isegi ahneid. Kuid siin ei ole süüdi miite vanadus vaid iseloom. Pika ja sisuka vanaduse toimetulekustrateegia on: - Harmooniline kodu ja perekonna elu ( annab turvalisuse tunde) - Vananemise rolli tunnustamine ja sellega seotud piirangute määratlemine. - Meelepärane töötegevus - Tervislik toitumine - Kehaline puhtus ja hügieen (nakkuse vältimine ja hea enesetunde loomine) - Reguläärne puhkus ja uni
vastas kõrtsmik. „Aga sa olid aumees – andsid mulle kõige selle mürgli tasuks kullast risti.““ (lk. 57-58) Ott oli ka kaval, kavalust ta kasutas nii palju, et tal endal oleks parem ja lihtsam elu. „Ta ei märka, arvad, et ma loll olen!“ naeris Muna Ott. „Esimene asi, mis ma uues ametis tegin, oli see, et lõhkusin kirikuhärra prillid ära. Nüüd on ta pime nagu mutt, koperdab käsi kaudu.““ (lk. 58). Kahepalgelisi ja ahneid inimesi leidub tänapäeva maailmas igal pool. Luise – mõisa teenijatüdruk, kes varastas mõisaproualt kleite ning see järel uhkustas nendega „Jah pole viga,“ nentis Luise. „Ma polekski raatsinud seda sulle tuua, aga mul endal on peaaegu samasugune, ainult veidikene ilusam.“ (lk.10). Luise oli ka väga hella südamega „“Aga Luise, kust te ometi sellise kleidi olete võtnud! See oleks nagu minu vanaema oma, oo jaa, selliseid
poliitikat. Ühtaegu püüdis ta lepitada oma võimuga ka nemhut ("vaene" või "lihtvaba", aga tegelikult - "uued egiptlased" uus E. ülikkond, mis kasvas alam- ja keskklasside hulgast). Ta avaldas pika määruse, mis pidi likvideerima Amarna ajajärgu lõpuaja rasked tagajärjed. Kuningas keelas sõduritel ja kuninga ametnikel röövida "nemhut", ära võtta laevu, orjade varandust. Haremheb reorganiseeris kohtu ja ähvardas ahneid kohtunikke valjude karistusega. Seega tagastati Haremhebi ajal ülikkonnale tema valitsev positsioon, kuid ka "nemhu" säilitas samuti teatava tähtsuse. Hiljem aga hakkas ülikkond endale vallutama üha uusi positsioone. Peamised sündmused XIX dünastia vaaraode valitsemisajal: Ramses I pääses võimule pärast Horemhebi surma, aga valitses ainult 2 aastat. Tema poeg Seti I (1343-1298). Oma kauakestva valitsemise ajal teostas ta rea sõjakäike, püüdes
kustunud. Nad said aru, et endid mõnesajast mehest, kelles ammugi enam vanade ristisõitjate võitlusvaimu ei elanud, jalge alla tallata lasksid. Nad hakkasid igast küljest päid tõstma ja salamahti mässu valmistama. Küll oli rüütlitel palju rikkust, sõjaväge ja kõiki sõja-abinõusid, aga ka palju vaenlasi. Pihkva ja Novgorodi venelased, niisama ka hansalinnade kaupmehed vihkasid neid kui kaubateede takistajaid ja ahneid sahkerdajaid; Leedu noored vürstid, tark Olgerd ja vahva Keistut, olid nendega alalises sõjas; paavstidki, kes sel ajal Avignon'i linnas Prant- 183 susmaal elasid, ähvardasid ordut kirikumaade riisumise, piiskoppide vangistamise ja nende käskjalgade tapmise eest hoopis hävitada ja lasksid end ainult raskete rahaohvritega lepitada. Niisuguse asjaseisu juures võisid rõhutud rahvad küll mässust head õnne loota. Aga ordurüütlitel olid teravad silmad ja kõrvad
annaabi.ee 
