võrra kõrgemale. Seda sellepärast, et kõvera toru suudmes muutub kiirusega u liikuva vedeliku kineetiline energia potentsiaalseks. Mõõdetud h kaudu saab voolukiiruse . Kuid osa kineetilisest energiast kulub keeristele toru otsa ümber ning hõõrdele ja kus kordaja on katseliselt määratav kiirustegur. 2. Vooluhulka on võimalik mõõta voolu ahenemisel tekkiva survevahe kaudu, selleks kasutatakse Venturi toru. Venturi toru ristlõige aheneb sujuvalt ja laieneb siis uuesti algristlõikeni. Torukurgus on kiirus algsest suurem ja surve väiksem, survevahet mõõdetakse diferentsiaalmanomeetri abil. Venturi toru valem: , kus mõõteriista moodul Hüdraulilised takistused Bernoulli võrrandis viimane liige ht väljendab energiat, mis kuulub voolutakistuste ületamiseks, see on energiakulu
komponendid, veres esinevad). 42. Vere pH sõltuvus bikarbonaatpuhvri komponentide sisaldusest. 43. Millest oleneb vere bikarbonaadi (HCO3-) sisaldus? Mehhanism. HCO3- ] bikarbonaadi sisaldus,mis oleneb ainevahetusest ja neerutalitlusest ning määrab puhvri aluselise komponendi. Normaalselt 24...28 mM/l. NB! Karbonaatpuhvri süsihappe ja bikarbonaadi suhe 1:20 määrab pH 7,4 . Suhte ahenemisel (nt 1:10) pH langeb 7,1 -ni ja tegemist on happelise hälbe e. atsidoosiga. Hingamise tõkestumisel tekib see mõne minutiga. Metaboolne atsidoos kaasneb nt füüsilise pingutuse ja kõhulahtisusega. Suhte laienemise ja pH tõusmise korral on tegemist alkaloosiga (nt söögisooda manustamisel, oksendamisel). 44. Leelisreserv (mõiste, määramisprintsiip). 45. Kuidas mõjutab hingamine happe-leelisseisundit? Põhjendus. 46
siooni v¨a¨ artus f (x) l¨aheneb arvule b. Funktsiooni piirv¨a¨ artuse kirjutusviis on lim f (x) = b xa v~oi f (x) b kui x a . Fraasi "piirv¨a¨ artus kohal a" asemel v~oib kasutada ka samav¨a¨arseid fraase "piirv¨ a¨ artus punktis a" v~oi "piirv¨a¨artus argumendi l¨ahenemisel v¨a¨artusele a". Tingimus x = a piirv¨ a¨ artuse definitsioonis on sisse toodud selleks, et eris- tada funktsiooni v¨a¨artust kohal a tema piirv¨a¨artusest kohal a. Taoline eristus on vajalik funktsiooni pidevuse k¨asitlemisel edaspidistes paragrahvides. N¨ aide. Uurime funktsiooni 2x2 + 2x - 4 f (x) = x-1
hal a, kui suvalises piirprotsessis x a, mis rahuldab tingimust x = a, funkt- siooni v¨a¨artus f (x) l¨aheneb arvule b. Funktsiooni piirv¨a¨artuse kirjutusviis on lim f (x) = b xa v~oi f (x) b kui x a . Fraasi "piirv¨a¨artus kohal a" asemel v~oib kasutada ka samav¨a¨arseid fraase "piirv¨a¨artus punktis a" v~oi "piirv¨a¨artus argumendi l¨ahenemisel v¨a¨artusele a". Tingimus x = a piirv¨a¨artuse definitsioonis on sisse toodud selleks, et eris- tada funktsiooni v¨a¨artust kohal a tema piirv¨a¨artusest kohal a. Taoline eristus on vajalik funktsiooni pidevuse k¨asitlemisel edaspidistes paragrahvides. N¨ aide. Uurime funktsiooni 2x2 + 2x - 4 f (x) = x-1
dünaamiline toru, mis on suunatud vastu fluidumi voolu, ning mõõdab piesomeetrilise ja kiirussurve summat, ning staatiline toru, mis mõõdab ainult piesomeetersurvet. Mõõteriista ühendatakse diferentsiaalmanomeetriga, mille peal on saadav kõrguste vahe, mille abil leitakse eespool toodud skeemi järgi fluidumi kiirus. Joonis 3.5 Pitot-Prandtli toru Drosselseadmtes, nagu diafragma ja Venturi toru, mõõdetakse vedeliku mahtkulu toru ristlõike ahenemisel tekkiva survekao järgi, mida vahetult mõõdetakse diferentsiaalmanomeetriga. Voolamise pidevuse võrrandist teame, et toru ahanemisel peab selles kasvama fluidumi liikumise kiirus. Sellega kaasneb kiirussurve kasv ja staatilise rõhu vähenemine. Seega, kui mõõta diferentsiaalmanomeetriga rõhkude vahet enne toru ahenemist ja ahenemise kohas (või sellele lähedal), saab sellest teada kiiruse muutust ristlõike muutumisel ning fluidumi kiiruse ja kulu.
Funktsiooni x = (t) argument on t ja s~oltuv muutuja x. J¨arelikult '(t) = dx /dt . Analoogiliselt saame funktsiooni y = (t), mille argument on t ja s~oltuv muutuja y, tuletise jaoks seose '(t) = dy /dt . Kasutades neid valemeid arvutame: f'(x) = dy /dx = dy dt/ dx dt = '(t)/ '(t) 22. Joone puutuja definitsioon. Olgu tasandil xy - teljestikus antud joon y = f(x) (st funktsiooni y = f(x) graafik). Joone y = f(x) puutujaks punktis A nimetatakse tema l~oikaja AP piirsirget, mis tekib punkti P l¨ahenemisel punktile A m¨o¨oda joont y = f(x) Tuletada joone y = f (x) puutuja võrrand punktis A = (a, f (a)) . Meie eesm¨argiks on tuletada puutuja s v~orrand. K~oigepealt m¨argime, et valemi (3.9) p~ohjal avaldub puutuja s v~orrand punktis A = (a,f(a)) kujul y - f(a) = p(x - a) kus p on s t~ous. Momendil on p veel tundmatu suurus. Avaldame suuruse p funktsiooni f tuletise kaudu. L~oikaja AP t~ous on ¯ p = tan. T¨aisnurkselt kolmnurgalt APQ n¨aeme, et ¯ p = tan =f(x) - f(a)/x - a
Ventilatsiooni muutmisega on võimalik CO 2 osarõhku kiiresti ja laias piirides reguleerida. Happe-leeliseseisundi kliinilised näitajad veres: * pH * PCO2 näitab hingamisest sõltuvat süsinikdioksiidi osarõhku, mis omakorda määrab puhvri happelise komponendi H2CO3 näol. * [HCO3-] - bikarbonaadi sisaldus, mis oleneb ainevahetusest ja neerutalitlusest ja määrab puhvri aluselise komponendi. Karbonaatpuhvri süsihappe ja bikarbonaadi suhe 1:20 määrab pH 7.4. Suhte ahenemisel (nt 1:10) pH langeb 7.1 ni ja tegemist on happelise hälbe ehk atsidoosiga. Tekib hingamise tõkestumisel mõne minutiga. Metaboolne atsidoos kaasneb nt füüsilise pingutuse, kõhulahtisusega. Kui suhe laieneb ja pH tõuseb, on tegemist alkaloosiga (nt söögisooda manustamisel, oksendamisel). * BE (Base Excess, puhveraluste hälve) iseloomustab kvantitatiivselt puhvri aluselist (metaboolset) komponenti. Ideaalsel juhul (pH 7.4) peaks olema 0. Plussväärtused näitavad
pulmonaalarteri klappide sulgumisel tekkivad helid eraldi kuuldavad. III südametooni põhjustab vatsakeste seinte võnkumine täitumisfaasi algul. IV Südametoon tekib kodade süstooli ajal täitumisfaasi lõpul. Fonokardiogrammil (südametoonide registreerimisel kuulamise teel) näeme II ja IV südametooni ja arst saab kuulamisel teavet südameklapi seisundi kohta. Klappide mittetäielikul sulgumisel või südameõõntevaheliste avade ahenemisel tekivad kahinad, mille järgi on võimalikdiagnoosida klapirikkeid. (1) Südame poolt tehtav töö on käsitletav vatsakestes toimuvate rõhumuutuste ületamisena, mis vasakus vatsakeses on 0-st kuni 120-130mmHg-ni ja paremas vatsakeses 0-st kuni 25-30 mm Hg-ni. Diastolis langeb rõhk aordis 80 mmHg-ni ja kopsuarteris 8 mmHg-ni, seega vasak vatsake töötab kõrgrõhu- ja parem vatsake madalrõhusüsteemi pumbana. Verd liikumapanev
stenokardia ja müokardi infarkt. Hüpo- ja hüpertoonia mõiste ning põhjused. Südame isheemiatõveks nimetatakse südame verevarustuse probleeme, mis on tingitud veresoonte aterosklerootilistest muutustest (harvematel juhtudel ka muudest probleemidest). Aterosklerootiline protsess võib alata inimese sünnist, kulgedes tasapisi kogu elu. Veresoone seina sisekestale ladestuvad tasapisi rasvained ja kaltsiumisoolad, mille tõttu veresoone valendik aheneb. Südame pärgarterite ahenemisel üle 50% valendiku läbimõõdust tekivad inimesel valud südame piirkonnas ehk stenokardilised vaevused. Valud tekivad, sest hapnikurikas veri ei jõua veresoone ahenemise tõttu piisavalt südamelihase rakkudeni. Südamelihas on hapnikupuudusele väga tundlik, tekib südamelihase hapnikunälgus ehk südame isheemiatõbi. Südames võib olla välja arenenud n.ö. lisaveresoonte võrgustik ehk kollateraal-verevarustus. Kollateraalid on väikesed veresooned, mis tavaliselt ei ole avatud.
lim [f (x + x) - f (x)] = 0 x0 17 Definitsioon 8.3. Vahet f (x + x) - f (x) nimetetakse funktsiooni muu- duks ja t¨ahistatakse y, st y = f (x + x) - f (x) Kokkuv~otteks s~onastame teoreemi. Teoreem 8.1. (Funktsiooni pidevuseks tarvilik ja piisav tingi- mus) Funktsioon on pidev punktis x parajasti siis, kui funktsiooni muudu piirv¨a¨artus argumendi muudu l¨ahenemisel 0-le v~ordub 0-ga, st lim y = 0 (1.7) x0 1.2.9 Elementaarfunktsioonide pidevus Tingimuse (1.7) abil saab kontrollida p~ohiliste elementaarfunktsioonide pi- devust. Alustame funktsioonist y = x2 . Fikseerime suvalise argumendi v¨a¨artuse x R ja anname argumendile muudu x. Funktsiooni muut, mis vastab sellele argumendi muudule, on y = (x + x)2 - x2 = 2xx + x2 ja
osmoos. Kuid nende füüsikalis-keemiliste protsessidega imendumine ei piirdu. Soole epiteel pole mitte üksnes poolläbilaskev membraan, vaid täidab ka sekretoorset funktsiooni, s.t. kindlustab ühe aine valikulise imendumise ja piirab teiste imendumist. Imendumisel on suur tähtsus hattude liikumisel. Hattudes asuvate silelihaste kontraktsioonide ja lõõgastumiste tagajärjel hatu valendik kord laieneb, kord aheneb. Laienemisel imenduvad toitainete lahused soolestikust hattu, ahenemisel surutakse need lümfisoontesse. Valgud lõhustatakse seedetraktis amonihapeteni ja sellisel kujul lähevad nad verre. Pärast imendumist satuvad aminohapped värativeeni kaudu maksa. Taimsetest valkudest omastatakse 70-80%, loomsetest valkudest 95- 99%. Süsivesikud imenduvad põhiliselt glükoosina, mida seletatakse sooleseina võimega seda monosahhariidi valikuliselt läbi lasta. Süsivesikud imenduvad vahetult verre, läbi värativeeni suubuvad koos verega maksa.
väljub nägemisnärv. 43) Silma optilise süsteemi regeleeritavus. Akommodatsioon. Silma optiline süsteem lühinägevuse ja kaugelenägevuse korral. Lühinägevuse ja kaugelenägevuse korrigeerimise võimalused. On kaks regulatsiooni varianti: pupillireaktsioonid, kus lähedale vaatamisel ning suure valgushulga korral on pupill kitsam. Pupilli suurust reguleeritakse iirise suuruse muutmise abil seal leiduvate lihaste abil. Pupilli ahenemisel suureneb teravussügavus. akommodatsioon, kus muudetakse läätse kumerust- lähedale vaatamiseks peab lääts olema kumeram, kui ei oleks akommodatsiooni, tekiks kujutis lähedale vaatamisel võrkkesta taha. Lääts muutub kumeramaks, kui tsiliaarlihased kokkutõmbuvad, sest siis läätse ümbritsev tsiliaarlihaste ringkiht kitseneb ning läätse ümbritsevad ligamendid pikenevad ja lääts on ümaram (pole nii palju välja venitatud) Normaalne e
annaabi.ee 
