seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks, samuti käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks. Harva ja väga vähesel määral kasutati maksutulusid majanduse arendamiseks, näiteks niisutuskanalite ehitamiseks. Riikide ja maailmajagude vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega, sest transport oli vähe arenenud ning veokulud väga kõrged. Linnu oli agraarühiskonnas vähe ja needki olid väikesed. Põllumajanduslikud ehk agraarsed ühiskonnad saavutasid kõrgeima arengutaseme 15. sajandil Indias ja Hiinas, kus nad suutsid kindlustada muinasjutulise rikkuse eliidile ning talutava elujärje ka väga suurele hulgale lihtrahvale. Suhteliselt arenenud olid ka Edela-Aasia ja Põhja-Aafrika. Euroopa ülemklass elas üsna kasinates oludes ning hõredalt paiknev rahvastik suutis end sellistes majandustingimustes hädavaevu elatada. Mujal maailmas oli põllu-majandusühiskond veelgi algelisem või polnud isegi välja kujunenud.
● Suurejooneline ● Rõhutab võimu tähtsuse. Näiteks Itaalias - Mussolini tähtsus ● Rahvuse puhtuse tagamine ja maa militariseerimine (Saksamaal) ● VÕIMAS, SUUREJOONELINE, ÜLEV JA RANGE ARHITEKTUUR ● Administratiivhooned, staadionid, paraadplatsid ● Laiad tänavad Totalitaarse arhitektuuri esindavad kaks linna - Sabaudia ja Littorio ● Regulaarne planeering ● Madal hoonestus ● Agraarsed aedlinnad 7. Alvar Aalto ja linnaehitus. Funktsionalismi ja orgaanilise arhitektuuri viljeleja. Aalto on loonud eksperimentaallinna projekti, milles on käsitletud kõik tema ideed: ● Ehituse ja maastiku terviklikkus ● Maastik tingib majade ehitamist ● Linnakujunduslik element - lainjas sein ● Plokkmajade spiraalikujuline paigutamine ümber künka 8. Walter Gropius ja linnaehitus. ● Vabaplaneerimise kontseptsioon ● Tänavaruum kui konstantne
kohal istandused, kuid paljudel on esikoha saavutunud puhkemajandus. 2) Tihedad sidemed endise emamaaga. 3) Suhteliselt kõrge elatustase. 4) Eelkõige Kariibi mere regioon. Riigid: Treinidad, Jamaica, Dominicani Tobaco. VÄHIMARENENUD RIIGID: 1) SKP väga madal (mõnedel alla 1000 dollari) 2) Rasked loodusolud, vähe loodusvaru, 15 riigil neist puudub merepiir 3) Domineerivad agraarsed tootmisviisid (nt. korilus, varaagraarne) 4) Nõrgalt arenenud töötlev tööstus või puudub üldse. Valitseb elatusmajandus majandus, kus kõiki olulisi hüvesid toodetakse omatarbeks. 5) Kirjaoskus väga madal (~80% kirjaoskamatud). 6) Kõrge sündimus, aga ka suur suremus. 7) Maailma majaduses osalevad need riigid eelkõige humanitaar ja muu abi saajatene. Vähesel määral ekspordivad põllumajandussaadusi ja maavaru. 8) Rahutused, kõdusõjad, relvastatud riigipüürded.
6. Lähissekvatoriaalne - Temperatuuride, sageli esineb aga kahjulikke loodusnähtusi (põud kuivaperioodil, üleujutused, kahjurid, külmalained) - Ülekaalus istanduskultuurid, näiteks kakao, kohv, suhkruroog - müügiks! - Levik: Aafrika, Lõuna-Ammerika 7. Ekvatoriaaalne (Vihmamets) - Ebasoodne, mullad peaaaegu puuduvad (v.a vulkaanilised alad) Põllumajandusliku tootmise vormid Tootmisviisid: 1. Agraarsed - Varaagraarsed - Hilisagraarsed 2. Industraalsed 3. Postindustriaalsed Varaagraarne 1. Levinud eelkõige mustas Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas (vihmametsas) 2. Alepõllundus ja rändkarjakasvatus 3. Toodetakse enda tarbeks 4. Enamasti kuulub maa kogukonnale Hilisagraarne tootmisviis 1. Esineb arengumaades 2. Tootmisvormideks on mõis ja segatalu - Mõis - maa kuulub mõisa omanikule, kuid omanik üldjuhul ise
on monogaamne. Polugaamia: 1) poluguunia (mitmenaisepidamine) (st olukord, kus mees, ta naised ja ta lapsed nende naistega elavad koos), 2) poluandria (mitmemehepidamine). Poluguunne perekond. 1) esineb uhiskondades, kus meestel suur suremus sõjad; 2) tööjõu suurendamiseks. Naised on põllutöös tähtis tööjõud > agraarsed rahvad kohati poluguunsed. 3) Rikkuse demonstreerimiseks. *32.Mis on hüpogaamia Hupogaamia abielu sotsiaalsete kihtide vahel, kus naine on kõrgemast kihist. Sageli on see rituaalne: Hawaii ja mässuriitused. Hupogaamia esineb suurema tõenäosusega koos matrilineaarse põlvnemisarvestamisega, sest sellistes susteemides saavad lapsed oma sotsiaalse kuuluvuse ema kaudu), hupergaamia
· Rüütlite kokkukutsumine võttis aega, distsiplineerimatud, sõdimise asemel maksti raha. Vaesunud rüütlid, ei osanud peale sõdimise midagi muud. · Palgasõjaväge hakkasid arendama keskvõimud, jalaväe osatähtsus kasvas. 15.saj muutus rüütlivägi üha kulukamaks, tõhusus kahanes vibud, suurtükid, püssid. 20. LINNADE TEKE JA LINNAKULTUUR · Keskajal olid peamiselt maaharijad, linnas elas vähem kui kümnendik rahvast. Hiljem arenenud linnad olid pool- agraarsed elanikud harisid oma põllulappi, pidasid linnamüüride vahel kodulinde, sigu, kitsi. Elati muldpõrandaga puumajades. Linnade kujunemise tingimused käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Rahvas koondus juba toimivate kaubanduslike, sõjaliste ja kiriklike või halduskeskuste ümber. Linnal oli kaks keskpunkti katedraal ja turuplats, omavalitsusega linnas oli ka raekoda. Olulised olid kauplemine, jumalateenimine. 1250. aastal oli Euroopa
agraarreform - põllumajandusliku tootmiskorral- mägedest eralduva metaani ja orgaaniliste jäät duse ümberkujundamine, mille käigus tavaliselt mete põletamisel. 82 talupojad vabanevad mõisasõltuvusest ja mõisa bränd - kaubamärk või tootemärk (kasutusel ka maa jaotatakse täielikult või osaliselt taludele. 92 väärtustähis, esindusmärk, tunnusmärk). 139 agraarsed majandusharud - põllumajandus, kala börs - finantsturu ettevõte, kus läbi organiseeri püük ja küttimine. 11 tud kauplemissüsteemi sõlmitakse kauba- ja ag raarühiskond e. põllumajandusühiskond - väärtpaberitehinguid. 1 4 1 ,142 ühiskond, kus enamik inimesi tegeleb põlluma demograafiline plahvatus - kujundlik nimetus kii
sajand. o Klassikaline kolmik (joonis slaidides) Midagi tuleb pakkuda kõigile, tuleb meeldida "soo"-le. o Vasakpoolsuse ja parempoolsuse paigutamine rahvuslikku konteksti, eriti just 20. sajandi Euroopas. Venemaa (bolševike võimuletulekuid) kui vastakpoolsed ja vastaseid kui nende vastaseid. Kui lähtuda Ida-Euroopa riikide agraarsest olemusest, siis oleks vasakpoolsed kui urbaniseerunud poliitilised jõud ja parempoolsed kui agraarsed ja maale suunatud poliitilise jõuga. Võime ju vasakpoolseteks tootmis- ja tööstus poliitiliseks jõuks ja parempoolseteks kaubandus- ja majanduslikuks poliitiliseks jõuks. o Võimalusi vasak ja parempoosuse skaala täitmiseks on palju. Seega tasub olla kriitiline eri kontekstides nendel peatumist. Liberalism- juba sündides aegunud? Traditsiooniline käsitlus: liberalism oli pead tõstva ja võimule pürgiva ‘kolmanda seisuse’ ideoloogia,
jahindus ning mõne klassifikatsiooni järgi ka maavarade kaevandamine. Tegelikult tuleb seda sektorit käsitleda laiemalt, liites siia toorainet töötlevad harud. Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimestele vajalikeks toodeteks. Rahuldab inimeste esmaseid vajadusi, sellega on seotud suur hulk odavtööjõudu. Täna elatab end põllumajandusliku tööga 45% rahvastikust. Tootmissüsteemid Korilasühiskonnad Vara-agraarsed ühiskonnad :rändkarjandus ja/või alepõllundus Hilisagraarsed ühiskonnad :taime- ja loomakasvatuse ühendamine Varaindustriaalne tootmisviis /agraar)tööstuskompleks ja koloniaalsüsteem Hilisindustriaalne tootmisviis rahvusvahelistumine ja neokolonialism Infoajastu tootmisviis -globaalse majanduse teke, hiidettevõtted Agraarühiskonna algus Kauges minevikus elatusid inimesed korilusest, küttimisest ja kalapüügist kasutades toiduks vaid looduses leiduvat
Territoriaalriigi teket iseloomustabki absolutismi teke (võimu tsentralisatsioon). Kui territoriaalriik kujunes majanduslike arenguprotsesside mõjul, siis seadusriik industrialiseerimisega. Toimus tööstuse areng, indiviidil suurem iseseisvus. Seadusriigi põhjused: varanduslik kihistumine, suurem iseseisvus; riigil ülesanne tagada tööjaotuse õiglane funktsioneerimine (riiklik sotsiaalkindlustus); hüvede jaotuse probleem. Tekivad suured tööstus- ja rahvusriigid, väiksed agraarsed vürstiriigid kaovad, tekib demokraatia, mis toob kaasa seadusandliku tegevuse plahvatusliku kasvu. Seadustega juhiti lisaks rahvale ka riiki. Oht, et seadusriigist kujuneb haldusriik üksikud riigiametnikud ei allu kontrollile. Riikide teke lepinguteoorias riik luuakse lepingu sõlmimisega. Rahvas loobub vabadusest teatud motiividel (sofistid kaitsevajadus; Grotius suveräänne on rahvas, mitte monarh; Hobbes kõikide sõda
Järgnes nn väike jääaeg, mille kestuseks loetakse aastaid 1300-1870 ja mille kestel toimus olulisi kliimakõikumisi. Suved jahenesid, talved muutusid pikaks ja külmaks, on teada, et näiteks 15. sajandil külmus läänemeri vähemalt kaks korda täielikult kinni. On oletatud, et suurte ja järskude kliimamuutustega võib siduda rahvaste suuri migratsioonilaineid, agraarsete tsivilisatsioonide kokkuvarisemisi ja uute tsivilisatsioonide sündideni viinud sündmusi. Agraarsed tsivilisatsioonid, mis olid seotud kindlate põllumajandusele vastavate kohtadega ja vastava eluviisiga, olid kliimamuutuste suhtes tundlikumad kui karjakasvatajatest rändrahvad, kes said oma tegevust kliima muutudes kergemini muuta. ((Foto: Ungari parlamendihoone Budapestis Doonau üleujutuse ajal juunis 2009.)) --- 56 Tõenäoline on, et üha suurem osa sademeid langeb vihmana, mis kestab mitmeid päevi või isegi nädalaid.
annaabi.ee 
