a) propelleri elemendi tõmme ja takistus vastupidised b) propelleri elemendi tõmme samasuunaline, takistus vastupidine c) propelleri elemendi tõmme ja takistus samasuunalised kuid palju väiksemad d) propelleri elemendi tõmme vastupidine, takistus võrdub nulliga e) propelleri elemendi tõmme vastupidine, takistus samapidie 5. Millal on takistusmoment vastupidine võrreldes horisontaallennu reziimiga a) reeversi ja tuuleveski reziimis b) autorotatsiooni ja tuuleveskireziimis c) reeversi, autorotatsiooni ja tuuleveskireziimis d) nullise tõmbe, reeversi ja tuuleveskireziimis e) tuuleveskireziimis 6. Mingi sammuga propelleri labade seadenurga muutmisel a) muutub propelleri geomeetriline samm b) muutub propelleri tegelik samm c) muutuvad nii geomeetriline kui ka tegelik samm d) tekib olukord kus igale elemendile vastab erinev samm ja erinev seadenurk
l2.Suhteiineväljundvoolsõlruvaļtkandevsagedusest 56 Käivitusrneetodi valikuga määratakse julrtimiseks kasutatavate juhtlülitite ttiiip ja otstarve. Julrtlülitite paranreetriļ (B0l-0) on nt. koļm valikut, millele vastavad kolnr joorrisel 5.13 rräidatud ajarni käivitusnreetodit: a) edasi- ja tagasisuuna valik talitlusajaks sulguvate korrtaktidega, b) käivitLrse ja reeversi valik talitlusajaks sulgttvate kclntaktidega ja c) edasi- ja tagasi suuna rring peatuntise valik nupplülitite inrpulsskontaktidega. Ajami peatumine r,õib toimuda kas vaba väljajooksu või aeglustusrambiga ģoorris 5.l4). AeglttstLrsr'mbi puhrrl välrerrdatakse nrootori kiirust sageduse väherlciarrrisega kuni pidur'dus- sageduserri .ia rakericlatakse seejärel dürraatnilist pidurdust. Mootori taaskäivitanriseks pärast vaba r,äl.iajooksu tuleb jälgida, et mool