AEJ soovitused loengus osalemiseks (0)

1    SOOVITUSED LOENGUS ÕPPIMISEKS  Allikas: https://tudengiveeb.ee      Ole  loengu  suhtes  positiivselt  meelestatud  ja  avatud,  isegi  kui  Sulle  tundub,  et  oled  seda  teemat juba kunagi õppinud. Paljud ainekursused on omavahel sisuliselt seotud ning seetõttu võib 
Sulle tunduda, et tegu on kordamisega. Samas sel  korral võivad teema käsitlemise eesmärgid ja  sügavus olla erinevad.       Valmistu keerukamateks loenguteks lugede s eelnevalt avaldatud materjale või uurides teistelt  õppijatelt nende kogemusi selle ainekursusega.   
  Võimalusel ära puudu loengutest. Õppejõu materjalis ei ole kunagi kirjas kõike, millest kohapeal 
räägitakse ning loengu aluseks olevaid materjale on sageli ajamahukas ise läbi töötada.    
  Omanda erialakeel , et materjali paremini mõista.   
Enne loengut  …   
  Selgita välja loengute toimumise ajad, kohad ning toimumiste arv, et teaksid oma aega planeerida.    Tee kindlaks loengu teema ja tutvu eelnevalt õpieesmärkide ja -väljunditega.    Püüa jõuda loengusse õigeaegselt ja kogu loengu aja aktiivselt kaasa töötada.    Kui vajad tuge loengumaterjali paremaks omandamiseks (nt suuremas kirjas jaotusmaterjale või 
luba loengute lindistamiseks) pöördu õppejõu poole.   
Loengu ajal  …   
  Koosta konspekt iga loengu kohta.   K ui õppejõud on teinud eelnevalt kättesaadavaks loenguslaidid, on mõistlik kasutada neid oma  konspekti alusena.  
Ära püüa kirjutada üles õppejõu kõiki sõnu, vaid kõige olulisemad põhipunktid oma sõnadega. 
Tööta konspekteerimiseks välja oma lühendite süsteem. 
Märgi ära kõik rõhutamist vajavad punktid, need võivad hindamisel kasuks tulla.    Kuula mõttega. See aitab sul konspekteerida ja räägitust paremini aru saada.     Pööra lisaks tekstile tähelepanu ka visuaalsele teabele, millega õppejõud räägitut illustreerib.    Märgi üles õppejõu antud viited allikatele, et hiljem konspekti täiendada.   
Pärast loengut … 
 
  Keerulisemate kursuste korral on mõistlik veidi pärast loengut konspekt üle vaadata ja vajadusel 
kursusekaaslaste, internet i või õppejõu abil selgeks teha kõik arusaamatuks jäänud punktid.    Pärast loengut püüa loengu sisu kokku viia õpieesmärkide ja –väljunditega ning luua erinevate 
teemade ja teooriate vahelisi seoseid kasutades lisamaterjali. 
  Loenguformaadid on erinevad 
  Traditsiooniline loeng  Lühiloeng  Interaktiivne loeng    90-minutiline monoloog 
  Loengu eesmärgid esitatakse 
loeteluna ja l ähenemisviis  seletatakse lahti    Sisu käsitletakse 
üksikasjalikult    P õhipunktid võetakse kokku    45-minutiline loeng 
  5-minutiline paus  tudengite omavaheliseks 
aruteluks    40-minutiline loeng teema    edasi arendamiseks    30 minuti jooksul  käsitletakse loengu sisu    15 minutit iseseisvat tööd    15 minutit arutelu 
  30 minutit kokkuvõteteks 
ja rühmatöödeks   
Enamik loenguid algab sissejuhatuse ja teemade  tutvustamisega ning lõpeb kokkuvõttega peamistest  küsimustest,  faktidest,  teooriatest  ja  protsessidest.  Seega  ei  ole  viisakas  ega  mõistlik  loengusse 
hilineda või varem lahkuda – võid ilma jääda kõige olulisemast. 


2    Kuidas käituda eri tüüpi õppejõudude loengutes?   Nii palju kui on erinevaid õppejõudusid, on ka erinevaid loengupidamise viise. Peaksid kohandama 
oma kuulamis-  ja konspekteerimisoskust vastavalt õppejõu isikupärale.   Tähelepanelik kuulamine ja oskus teha sisulisi märkmeid kujuneb välja kogemustega ning võimaldab 
paremini hinnata ja eristada olulist.  Õppejõu tüüp  Võimalik strateegia  Meelelahutaja teeb loengu ajal spontaanselt 
nalja, püüdes selle abil kuulajate tähelepanu 
säilitada. See tüüp on paljudele meele järgi, kuid 
sel juhul pead sa suutma teha vahet ideedel ja 
aasimisel.  Kuula tähelepanelikult märksõnu, mille abil 
õppejõud hakkab teemat käsitlema ja püüa neid 
jälgida kogu loengu jooksul. Kui tunned, et 
loengus kuuldud naljad aitavad sul hiljem 
meenutada loengu sisu, märgi ka need 
konspekti.  Uinutaja esitab oma loengu monotoonselt ilma 
häält või ilmet muutmata. Selliselt esitatud 
materjali on raske omandada, isegi kui see on 
sisult huvitav.  Kuula hoolikalt õppejõu sõnu, et mõista 
teemade vaheldumist ja omandada loengu sisu.  Laialivalguja satub sageli hoogu omaenese 
kõneosavusest või kaotab mõttelõnga ning kaldub 
teemast kõrvale. Mõnel juhul oskab õppejõud aga 
räägitu loengu lõpuks lihtsalt ja selgelt kokku võtta.  Püüa end mitte välja lülitada, vaid konspekteeri. 
Hiljem saad kirjapandu uue sti üle vaadata ja  selle enda jaoks loogilisse järjekorda panna ja 
seostada.  Pomisejal on keeruline end suure publiku ees 
selgelt ja kuuldavalt väljendada.  Aidata võib loenguruumis ettepoole istumine või 
hoopis tagasiside andmine otse õppejõule või 
osakon nale. Õppejõud ei pruugi alati ise  probleemist teadlik olla.  Sebija  vajab mõttetööks ringiliikumist ja  žestikuleerimist.  Jälgi õppejõu liikumist ja kehakeelt, et mõista 
kas see kujutab endast mingit   „koodi“. Kuidas  ta käitub uut teemat alustades, oluliste punktide 
rõhutamisel vms? Kõige olulisem on siiski 
loengu sisu mõistmine.  Tehnofänn armastab kasutada suulise teksti 
kõrval slaide, videosid jm. Kui need aitavad 
teemast paremini aru saada, on see tänuväärne.  Kui võimalik, palu õppejõul oma esitlusmaterjali 
jagada, et hiljem sellega täpsemalt tutvuda. 
Loengu ajal võid ka teha tööjaotuse, et sina 
teed märkmeid õppejõu tekstist ja kaasõppija 
esitlusmaterjalist. Hiljem saate materjale 
võrrelda ja täiendada.  Egotsentrik  on enamasti süvenenud oma ideesse  ja  ei näe asju suuremas plaanis. Sageli ei too ta  välja teiste seisukohti ja lähenemisviise, mis 
aitaksid teemasse objektiivsemalt süüvida.  Kuula või vaata tähelepanelikult viiteid teiste 
töödele, et hiljem ise teemast laiemat pilti 
saada.   
NB! Ülaltoodud klassifikatsioon ei ole ei tõenduspõhine ega teaduslik   
Tegu on pigem tähelepanekutega, mille eesmärk on näitlikustada erinevate õppejõudude lähenemist 
loengupidamisele.