Lühitutvustus Toimusmiskoht: Harjumaa, Aegviidu Saabumine: Kivisaare Ratsatalu kell 10.00 hommikul Hooaeg: mai august Osalejad: 612 in Raja pikkus: 20km Kestvus: 56 tundi Hind osaleja kohta: 450 kr/in Hind sisaldab: hobune koos matkavarustusega, matkajuht, kiiver, helkurvest, piknik, saun Kus ja mis? Erilise võlu annavad Aegviidule 7 järve, milles peegelduvad vastu põlised puud. Ratsamatk kulgeb Aegviidust umbes 3,5 km kirde poole, mööda Ännijärve kallast. Meie juures on võimalus aastaringselt tutvuda hobustega ja ratsutada. Pakume Teile võimalust tulla kogu perega ratsutama, veetma mõned tunnid, kogu päev või miks mitte ka nädalalõpp looduses. Tulevikus pakume mitmeid erinevaid ratsamatkade pakette, mis sobivad kõigile ratsa ja loodusehuvilistele. 1 PÄEV Koguneme kell 10.00 hommikul Kivisaare Ratsatallu
Kõrvemaa veestik Järvi 120, maastikurajooni lõunaosa on järvedevaene Põhjaosa veestavad loodesse voolavad Loobu, Valgejõgi, Jägala Paunküla ja Soodla veehoidla Jägala, Soodla ja Pirita jõe veed on kanalite kaudu suunatud stabiliseerima Ülemiste järve veeseisu Lõunapoolsetel aladel on Pärnu jõgikond Taim- ja muldkate Metsasus suur 73%. Esindatud kõik metsatüübid loometsast rabametsani Aegviidust põhjas omapärane Jussi nõmm, tekkinud põlengute tagajärjel Valgejõe liivikul ja Aegviidu ümbruses kuivadel ja toitainevaestel leedemuldadel männikud Liigniisketel aladel jõekallastel lodumetsad (sanglepad, kased) Metsased madalsood maastikurajoonist 23% Kõrvemaa asustus Asustus tihedam ida- ja põhjaosas Linnad Paide (9642 el.) ja Türi Suuremad maa-asulad lõuna poole liikudes Kuusalu, Aegviidu, Habaja, Ardu, Anna, Mäo, Väätsa, Lelle, Käru, Särevere, Laupa
Paukjärv 8,6ha 11,1m Väga hea Erakordselt vaene Kivijärv 8,6ha 2m Halb Vaene Jussi 2ha 9,5m Halb Väga vaene Mustjärv Metstoa 1,7ha 14m Hea - Ümarjärv Joonis 3. Kõrvemaa raba IV. Metsafond Metsasus suur 73%. Esindatud kõik metsatüübid loometsast rabametsani. · Aegviidust põhjas omapärane Jussi nõmm, tekkinud põlengute tagajärjel. Valgejõe liivikul ja Aegviidu ümbruses kuivadel ja toitainevaestel leedemuldadel männikud. Liigniisketel aladel jõekallastel lodumetsad (sanglepad, kased). Karbonaatsel liival ja kruusal kujunenud rendsiinadel ja leostunud muldadel sürjamets. Järva-Madisest ja Amblast läänes ning Türi ümbruses paiknevad väikevoored (moreensaared) on
Hobuseid ,regesid,kehakatteid,toidumoona hangiti vabatahtlike annetuste ja rekvireerimiste teel,relvastust saadi mahajäetud sõjaväeladudest,samuti Soomest ja Inglismaalt. Võitlusmoraali tugevdas teadmine,et Eesti ei seisa Nõukogude Venemaa vastu üksi,vaid saab ka välisabi. Halvenes Punaarmee olukord. Eesti vabastamine 6.jaanuaril 1919.a. algas Eesti vägede vastupealetung.Selle peasuunas tegutsesid edukalt soomusrongid.Enamlaste sõjaline vastupanu murti.Kuue päevaga jõuti Aegviidust Rakverrening jätkati edasitungi.Utria rannal maabunud dessantüksus vabastas 19.jaanuaril Narva.Koostöös Kuperjanovi partisanidega vabastati 14.jaanuaril Tartu.Pealetungi jätkudes vabastasid Eesti väed pärast ägedaid lahinguid 1.veebruaril Valga ja Võru ning kolm päeva hiljem Petseri. 4 Kevadtalvised kaitselahingud lõunarindel Eesti vägede sõjaline edu sundis Punaarmee juhatust oma varasemaid seisukohti ümber hindama.Veebruaris koondati Eesti vastu 75 000 – 80 000 meest
Väed allutati sõjavägede ülemjuhatajale (Johan Laidoner, staabiülemaks Jaan Soots). Paranes varustatus hobused, toidumoon, kehakatted (annetused olid), relvi mahajäetud ladudest, Inglismaalt, Soomest. Moraali tõstis välisabi. Dets Tallinnasse Ingl laevastikueskaader, aastavahetusel vabatahtlikud Soomest, Taanist, Rootsist. Muulastel probla varustatusega, väeosade väsimus, arusaamatus sõja eesmärkidest. *6. jaan 1919. algas Eesti vägede vastupealetung. Kuue päevaga Aegviidust Rakvereni. Utria rannal maabunud dessantüksus vabastas 19. jaan Narva. Soomusrongid ei pääsenud katkiste sildade tõttu Rakverest edasi ja vabastasid Kuperjanovitega Tartu. Pärast ägedaid lahinguid 1. veebr Valga ja Võru, 3 päeva hiljem Petseri. *Veebruaris koondas Punaarmee Eesti vastu 75 000 80 000 meest. Mood Eesti Punaarmee(staabiülem August Kork). 300 km-ne lõunarinne. Kuppelmaastiku ja järvede rohkuse tõttu polnud pidevat kaitsejoont ja punased murdsid veebruarist maini
protsessid aeroobsed(õhk) ja anaeroobsed Looduslähedased puhastusmeetodid (filtratsiooniväljakud, märgalad jne.) Reovee juhtimine pinnasesse imbväljakud, niisutusväljakud, pinnasfiltrid,. Eesti veeressursid, nende kvaliteet ja kasutamiskõlblikkus: Eesti põhajvesi hea kvaliteediga, kuid leidub osades kohtades kõrgendatud raua, kloriidi ja flourisisaldust. Joogivesi töödeldakse peamiselt pinnaveevarustusega linnades. Tallinn saab 90% pinnaveest- ojad/jõed saavad alguse aegviidust. Pinnaveest-Ülemiste. 10% saadakse põhjaveest-Tiskre, Merivälja, Saue, Nõmme, Kose. Kui kasutataks Tallinnas põhjavett, oleks 30 aastaga ammendatud. Raskmetallid: kaadium- Tööstusreoveed, väetised, kütuse põletamine Koguneb neerudesse ja maksa, luustiku kahjustused. On teratogeenne, kantserogeenne, vererõhku tõstev toime. Plii Bensiin, veevärk, akutööstus Organismis ladestuv mürgine raskmetall. Ägeda pliimürgituse tunnused unisus, krambid, koljusisese rõhu tõus
hõredalt asustatud. Leostunud ja leetjate muldadega voorjaid künniseid leidub Kõrvemaal Järva-Madisest läänes. Need künnised on Kõrvemaa enim põllustatud alad. 1.6 Taimestik Mitmesuguse kallakuga pinnad ja pinnakatte erinev koosseis loovad erinevad niiskus-, soojus- ja valgustingimused ning tänu sellistele oludele on välja kujunenud mitmekesised looduslikud kooslused. Metsasus on suur 73%. Esindatud kõik metsatüübid loometsast rabametsani. Aegviidust põhjas asub omapärane Jussi nõmm koos Eestis ainulaadse looduskooslusega, mis on tekkinud Nõukogude Armee tegevusest tingitud korduvate põlengute tagajärjel. Valgejõe liivikul ja Aegviidu ümbruses kuivadel ja toitainevaestel leedemuldadel esinevad männikud ning liigniisketel aladel jõekallastel kasvavad lodumetsad (sanglepad, kased). Metsased madalsood moodustavad maastikurajoonist 23%. Idaosas leidub voorestatud ja moreentasandikega põllumajandusalasid.
6 Eesti vabastamine 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Järgmisel päeval Eesti väed asusid vastupealetungile. Tallinn- Narva suunas tegutsesid edukalt soomusrongid. Enamlaste sõjaline vastupanu murti. Kuue päevaga jõuti Aegviidust Rakverre ning jätkati edasitungi. Utria rannal maabunud dessantüksus vabastas 19. jaanuaril Narva. Soomusrongid, mis purustatud raudteesildade tõttu ei pääsenud Rakverest kaugemale, pöördusid lõunasse ning vabastasid koostöös Kuperjanovi partisanidega 14. jaanuaril Tartu. 24. veebruaril 1919 kandis kindral Laidoner parlamendile ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki
lähistel päev enne Priske lahingut. Lahingu mälestusmärk lasti õhku 1941. aastal, kuid see avati taas juba järgmise aasta 2. augustil. Sambalt eemaldas katte Eesti Omavalitsuse juht dr Hjalmar Mäe. Pärast Teist maailma sõda hävitati mälestusmärk taas. Tänu Aegviidu ja Anija Muinsuskaitse Seltsi aktiivsele tegutsemisele sai mälestussamba teine taasavamine teoks 1990. aasta võidupühal. Aukülalisena oli kohal Priske lahingus osalenud Valter Vaikoja Aegviidust. Kose Avati 05.07.1925 Mälestussammas asus Kose kihelkonna luteri usu kalmistu keskel. Kiviraiumistööd telliti 1924. aastal A. E. Jürgensi tööstuselt Tallinnas. Sobilik kivi toodi Saaremaalt Kaarma kivimurrust hobustega Kuressaarde ning seejärel kitsarööpmelist raudteed mööda Roomassaare sadamasse. Edasi toimetati kivi laevaga Tallinna sadamasse ja sealt autoga vabrikusse. Sellise pika ja raske teekonna ettevõtmine näitab, kui oluliseks peeti mälestusmärgi kvaliteeti.
eesmärgiks kuulutati põliselanike saksastamine. 1918 a sügisel Saksamaad tabanud suur lüüasaamine muutis sõja jätkamise vüimatuks. Novembri algul puhkes revolutsioon, kukutati keiser ja seati ametisse sotsialistlik valitsus. 11.nov 1918 kirjutati alla Compiegne'i vaherahule, Ajutine Valitsus astus taas kokku. 37. Eesti Vabadussõda 1918-1920 (48-54) Kaart nr. 12 : Eesti vabastamine, aeg, Narva ja Tartu tagasivallutus algas 6.jaan. 1919. Suur roll soomusrongidel. Kuue päevaga jõuti Aegviidust Rakverre ja 19.jaan. vabastati Narva dessantüksuse poolt. Soomusrongid ei saanud puruks sildade tõttu minna kaugemale Rakverest ning suundusid Tartu poole, mis vallutati tagasi 14.jaanuaril. 1.veebruaril vabastati Valga ja Vöru ning 3 päeva hiljem ka Petseri. Lõunarinde olukord eestlaste edu sundis tegema ümberkorraldusi Vene poole peal. Loodi Eesti Punaarmee ning suunati 75000-80000 inimest veebruaris Eesti peale. Ca.
*Eestlaste edukuse põhjused 1919-->soomusrongid, ->Johan Pitka juhitud meredessandid, ->Suurenes sõdurite arv Eesti armees, ->inimestes tekkis tunne, et võideldakse iseenda jaoks, ->uus sõjavägede ülemjuhataja(Johan Laidoner), ->välisabi *vastupealetungi algus jaanuar 1919-6. jaanuar algas Eesti vägede vastupealetung. Selle pea suunas tegutsesid edukalt soomusrongid. Enamlaste sõjaline vastupanu purustati. Kuue päevaga jõuti Aegviidust Rakverre ning jätkati edasitungi. Dessantüksus vabastas 19. jaanuaril Narva. 14. jaanuaril vabastati Tartu. Pealetungi jätkudes vabastasid Eesti väed pärast ägedaid lahinguid 1. veebruaril Valga ja Võru ning kolme päeva pärast Petseri. Lahingutegevus oli kandumas Läti ja Vene aladele. *Asutava Kogu avakoosolek aprill 1919-Kutsuti kokku Asutav Kogu, mis lahendaks lõplikult Eesti tulevikuga seotud küsimused. Esimese eesti parlamendi valimised leidsid aset 1919. a
-Mullutu suurlaht (14) -Uhtjärv (28) -Ülemiste järv (10) Eesti järvede kogupindala on 2070 km2 (umbes 4,6% kogu Eesti pindalast). Järved paiknevad Eestis ebaühtlaselt: -Tihedalt on järvi künklikus maastikus, nt. Kirde-Eestis Kurtna ümbruses (nn. 40 järve maa), Lõuna-Eestis Haanja ja Otepää kõrgustikul ning Karula kandis. -Samuti on palju järvi Põhja-Kõrvemaal (Aegviidust põhja poole). Seal on enamasti väikesed, kuid võrdlemisi sügavad nn. orujärved. Need on tavaliselt soodsate hapnikutingimustega ja küllaldaste söödavarudega head kalajärved -Lääne-Eesti ja Saaremaa rannikul on merelahtedest maatõusu tagajärjel tekkinud palju madalaid aegamisi kinnikasvavaid rannajärvi. -Järvedevaesed on Kesk- ja Lääne-Eesti tasandikud. Pandivere kõrgustikul on suur peaaegu
annaabi.ee 
