Andy Warhol ,,Marilyni diptühhon" Oleks olnud võimalik , oleksin teinud kõikidest tema töödest arvestuse , kuid tuli valida üks ning ma otsustasin ,, Maryilini" kasuks. Minu reaktsioon oli vaimustus , kui ma sead pilti esmakordselt nägin. Mulle tundus ukumatu , et 50 aastat tagasi keegi millegi nii geniaalse peale on tulnud. Selles teoses jääb ebamääraseks kriitilisus ja iroonia, kuid kindlasti on võimalik välja lugeda protestitungi. Seda võib öelda kõikide Andy Warholi teoste kohta . Selle töö puhul võib ära märkida esimese asjana värvide kontrastsuse ja selle , kuidas see mõjub. Tuleb tunnistada et see püüab pilku. ,, Marilyn" paelub tänapäevalgi oma värvide , hoolimatuse ja isepäärasusega. Raske lapsepõlvega kunstnik hakkas poppkunstiga tegelema peale Pittsburgi Carnegie Technical College lõpetamist. 1949. aastal kolis ta New Yorki. Tasub ette kujutada kuidas tema tööd mõjus, aga inimesed võtsid selle kõik...
Gustav Suits (1883-1956) Luuletaja, toimetaja ja tõlkija, kirjandusteadlane. Sündis Tartus. Tema lugemisvarasse kuulusid nii seiklusjutud kui ka Piibel, mille ta olevad läbi lugenud juba kuueaastasena. Tundis huvi Soome kultuuri ja kirjanduse vastu. Õppis üldist kirjnandust, esteetikat, soome keelt, kirjandust ja rahvaluulet. Helsingis ilmus tema esikkogu "Elu tuli". Kogu õpingute aja korraldas Suits Soomest rühimituse "Noor-Eesti" tegevust. Koostas läkituse "Eesti Töövabariik". Töötas Helsingi ülikooli raamatukogus ning vene gümnaasiumis soome ja rootsi keele õpetajana. Vene revolutsiooni ajal lülitus aktiivselt poliitilisse tegevusse. Astus esseeride parteisse. Töötas Tartu Ülikoolis eesti ja üldise kirjanduse professorina. Eesti kirjandusteaduse arendaja. Suri Stockholmis. Looming Varjunimi: K(ustas) Wahur. Oma esteetilisi ja poliitilisi vaateid on väljendanud esseekogus "Sihid ja vaated". Luuletuse k...
aasta revolutsiooni ja Eesti Vabariigi algusaastate. Suits oli rühmituse Noor-Eesti üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte, nende omanimeliste almanahhide ja ajakirja toimetaja. Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks! Tugev kaasaja- ja ühiskondliku õigluse tunne, humanistlikud veendumused ja poeetiline jõud teevad Suitsu loomingu aegumatuks. SÜGISE LAUL Hall on taevas ja must on maa. Sajab ja sajab lõpmata. Udusse upuvad sihid kõik eel, haige on süda ja väsinud meel. Ah, kui nii palju, ni palju ei sajaks, tuul selle udu kord laiali ajaks! Ilm aga sumestub hääletu. Sügisepäev jõuab õhtule ju. Kuhu küll lõpeb rändaja tee? Öö tuleb, pime ja pilkane. Ah, kui nüüd taevatähtigi oleks, kui veel see öögi nii otsatu poleks?
aasta lõpul. ,,Kajakas" (1896) ,,Onu Vanja" (1897) ,,Kolm õde" (1900) ,,Kirsiaed" (1903) Uuenduslik näidend ,,Kajakas" 1896. Esietendus kukkus läbi: publik tuli vaatama naljalugu ja pettus, sest ei osanud mõista T-i uuenduslikku teost. T-i tervisele mõjus see läbikukkumine katastroofiliselt. 1898. aasta detsembris toimus ,,Kajaka" uus esietendus, millega kaasnes tohutu menu. Tema looming on ammendamatult rikas, üldinimlik, sisu jääb aegumatuks, tema näidendeid lavastatakse ikka ja jälle uuesti, sest iga põlvkond leiab neist oma tõe ja ilu. Tsehhovi novellide tegelased on tavaliselt piiratud silmaringiga väikekodanlased, kellel puudub inimväärikus. Loomingu algusperioodi novellid on muretud ja humoorikad. Hiljem, hilisemas loomingus muutuvad novellid väliselt kiretuks, rangelt objektiivseks.Oma novellides püüdis ta kujutada täpselt ja ausalt, kuidas tema kaasaegsed elavad ja millest mõtlevad, andmata
Usk uude ellu tugevneb ka tema teostes. Samal ajal süveneb arusaam, et võitlus uue elu eest nõuab ka teistsuguseid inimesi. Tema viimases näidendis kõlabki julge hüüe: Ole tervitatud, uus elu!", koos terava naeruga inimeste üle, kes pole selleks uueks eluks suutelised ega väärigi seda. Tsèhhov kuulub oma aega, aga ta kuulub samavõrd ka tänasesse päeva ja ka tulevikku, sest ta loomingu ammendamatult rikas üldinimlik sisu jääb alati aktuaalseks, nii nagu jääb aegumatuks ta teoste vorm. Tsèhhovi looming näitekirjanikuna on pakkunud ja pakub kindlasti ka tulevikus lavastajatele lõputuid võimalusi tema näidendite isikupäraseks tõlgendamiseks. KASUTATUD KIRJANDUS: H. Reinop "Vene kirjandus", Kirjastus "Valgus", Tallinn 1975 http://www.salong-teater.ee/ajalugu/
„Tartu rahu (1)“ Läbi okste haraliste lehte puhkevate viirgab, ümber tuttavsaraliste katuste see kevad kiirgab. Linn, maasüda! Majad, aiad kahelpool jõejooma veerul, omaks vaateveerud laiad, avanevad oru keerul. Kokkuvõte Oma mitmekülgse tegevusega on G.Suits mõjutanud kultuurielu arengut Kirjandusajalukku on läinud eelkõige luuletajana Tugev kaasaja- ja ühiskondliku õigluse tunne, humanistlikud veendumused ja poeetiline jõud teevad Suitsu loomingu aegumatuks Kasutatud materjal http://www.ut.ee/verse/index.php? &m=authors&aid=13&obj=poems&apid=753 http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Suits http://www.slideshare.net/ailuj123/gustav-suits- 1986257 http://vana.vonnu.ee/kultuur/suits.html http://www.kirmus.ee/erni/autor/suit_b.html http://luuleleid.wordpress.com/tag/gustav-suits/ Raamat „Eesti Kirjandus“ (IX klassile) lk. 166- 174
tähtsustama kogu elu jooksul, mitte ainult elu lõpu ees seistes. Inimeksistentsi probleeme käsitledes tuletab kunst sageli meelde ka seda, et üks kõige tähtsamaid taotlusi ja väärtusi elus peaks olema enese leidmine ning enda jaoks elu mõtestamine. Paulo Coelho on kirjutanud sümbolistliku jutustuse ,,Alkeemik", milles kujutab ühe noore poisi elutarkuse leidmist Oma Loo otsimise kaudu. Autor rõhutab, et kuigi me ei ela igavesti , on meil siiski võimalus muuta tarkus aegumatuks väärtuseks ning meenutab lugejale, et iga inimene on Oma Loo otsija ning iga üks võiks olla selle leidja. Me elame vaid ühe korra ning peaksime tegema kõik selleks, et osata hinnata seda, mis hindamist tegelikult ka väärib. Vargsi ja märkamatult, huumoriga või tõsimeelselt ning olles varjatud elude tunnistajaks, annavad kunstiteosed meile aimu sellest, ida peaksime tegelikult väärtustama, mida hoidma ja mida uuesti üles leidma. Neist võivad saada teejuhid
sõnades ja senini tundmata vormides, kui kõigile tuttavate sõnade omapärases tarvitamises. Tarvitamisviis oli sageli lihtsus ise. Niisugust süvenemist, mitmekülgsust, erinevate mõttealgete põimumist ja esituse tihedust Eesti varasem lüürikatraditsioon ühiskondliku ainestiku käsitlemisel ei tunne. Hiljemgi pole võrdväärse saavutamine olnud enesestmõistetav. Tugev kaasaja- ja ühiskondliku õigluse tunne, humanistlikud veendumused ja poeetiline jõud, teevad Suitsu loomingu aegumatuks. Gustav Suitsu naine Aino Suits on kirjas N. Andersenile öelnud: „Gustav Suitsu luule on tema elulugu palju suuremal määral kui üldse kellelgi aimu on“. GUSTAV SUITSU ROLL EESTI LUULES Gustav Suits on üks silmapaistvamaid isiksusi 20. sajandi esimese poole Eesti kultuuriajaloos, eriti kirjanduses. Ta elutöö on avaldanud tugevat mõju oma aja suundmustele. Temata oleks see ajaperiood meie luules küllaltki hõredalt ja kustiliselt nõrgalt esindatud.
kas vorm eksisteerib väljaspool mateeriat või selle sees (Platon ja Aristoteles). Mitte alati ei olnud vastuolud otseses seoses filosoofia põhiküsimusega. Nende lahendamise kallal töötati visalt; vahel toimus vihaseid kokkupõrkeid, mis kokku võttes olid kasuks filosoofia arengnemiselese. Mõtlemise arendamine, mis algas koos antiikfilosoofiaga see oli kogu teaduse arengu tähtis eeldus. Antiikfolosoofia, eelkõige materialistliku filosoofia ja Aristotelese aegumatuks teeneks jääb, et nad panid filosoofialele kui teadusele kõikehõlmava ja süsteemipärase aluse, koostasid tema jaoks ka hilisemal ajal kehtiva mõistete süsteemi ning käsitlesid kõiki filosoofia põhiküsimusi või vähemalt tõstatasid need. Antiikfilosoofia mõju on jätkuvalt kestnud tänapäevani. Tema peateene on tolle aja kohta kõrgeimate ja arenenuimate dialektiliste ja materialistlike teooriate loomine. «Kui metafüüsikal on kreeklastega
riigi põhiseaduseks Euroopas. Põhiseaduse assamblee liikmed taotlesid seda täie veendumusega ning neid ei saa süüdistada silmakirjalikkuses. Kuid see ei tähenda, et Eestil kui väikeriigil ei võiks aja jooksul tekkida oma riikluse, julgeoleku ja majanduse huvides vajadus teatud määral oma suveräänsust piirata ning jagada. Suveräänsust ei saa pidada täielikult võõrandamatuks ja aegumatuks. Kõik riigid piiravad paratamatult teatud küsimustes oma suveräänsust, delegeerides seda rahvusvahelistele organisatsioonidele või teistele riikidele. Kindlasti pole õigus neil poliitikutel, kes on väitnud, et suveräänsus kas on või seda ei ole, nagu näiteks raseduse puhul. Poliitilisi ja sotsiaalseid protsesse ei ole enamasti õige võrrelda looduslikega. Suveräänsus on
mööda. 234. Ükski tõde, ka kõige pisem, ei saa eksisteerida ilma armastuseta. Kes ei armasta, sellel ei ole tõde. 235. Mida väiksem on rõõm, seda suurem on tema jõud. 236. Südametunnistus on sisemine hääl, mis hoiatab inimest, et keegi võib vaadata. 237. Kahjuks me unustame ära selle, mida peaks meeles pidama ja peame meelessed mis peaks ära unustama. 238. Kui leaid väärtuse, mida pead aegumatuks, siis hinda ja kasuta seda täna. 239. Kui ma ei suuda olukorda kontrollida, lasen ma seda teha olukorral enesel. 240. Igaüks suudab kanda oma koormat, ükskõik kui rakse see ka oleks, vaid päeva lõpuni. Igaüks suudab korraga ära teha, vaid ühe päeva töö, ükskõik kui raske see ka oleks. Igaüks suudab olla hea, kannatlik, armastav ja aus, vaid päikeseloojanguni. Just selles ongi elu mõte. 241. Me ei pea pingutama oma silmi, et näha seda, mille ähmaseid piirjooni võib aimata
komöödiateks valmisid sajandivahetusel. Tegi koostööd Moskva Kunstiteatriga. Näidenditel on nii komöödia kui ka tragöödia tunnusjooni, optimism seguneb pessimiga. Näidendid on psühholoogilised, tegelaste siseelu tuuakse välja monoloogides ja näiliselt argistes vestlustes. Meeleolud on kurvad ja lootusetud. Ummikseis väljendub impressionistlikes draamades nagu ,,Kajakas", ,,Kolm õde", ,,Kirsiaed". Tema looming on ammendamatult rikas, üldinimlik, sisu jääb aegumatuks, tema näidendeid lavastatakse ikka ja jälle uuesti, sest iga põlvkond leiab neist oma tõe ja ilu. · Uus draama, H. Ibseni elu ja looming 1828-1906. esinnäidend, mässumeelne värssdraama ,,Catilina". 19. saj keskpaiku tekkinud ja tugevnenud Norra iseseisvusliikumise mõjul valitses Ibsen esimese loomeerioodi teostes rahvusromantism, näidendte teemad pärinesid Norra ajaloost ja skandinaavia saagadest
ühekülgsuse vastu, mida teostas "Postimehe" vabadus. Hiilis luulet on ilmunud kogus «Tuli ja ringkond. G. Suits, kes oli nooreestlaste(dalse idet tuul». Tugev kaasaja- ja ühiskondliku õigluse biografija Suitsa). Ainult soome kultuurieluga tunne, humanistlikud veendumused ja poeetiline tekkis "N-El" algusest peale tihe kontakt. jõud teevad S-u loomingu aegumatuks. Oina aja Niimoodi oli huvi nooreestlastel peamiselt pagulasluules on ,,Tuli ja tuul" oluline kogu, kuid välismaise kultuurielu vastu. Nooreestlased Suitsu teedrajava tähenduse eesti luules määravad pidasid impressionismi ja sümbolismi suure kõigepealt ,,Tuulemaa", aga ka ,,Kõik on kokku tulevikuga kunstivooludeks. Üksikud unenägu" ja ,,Elu tuli". autorid( Tuglas, Suits, Ridala) said Lääne
" Aga kummagi pisaraid valava eide muljesugulus teineteisest kaugenedes omandab siin ,,naturalistliku iroonia" tähenduse. Kõige inetuma tõsielu teisiti nägemine ja ilusaks kujutlemine mälestuses - see on tahes või tahtmata naturalismi vastumänguks, see on unenäoliste hingeliigutuste tunnistamiseks ka kõige argipäevasemas inimsuses, see on vaevalt tähelepandava salaukse lahtijäämiseks romantikasse. Mitte ainult iseloomuliseks, ka aegumatuks visandiks oleks ,,Kaks paari ja. üksainus" võinud saada meie naturalismi ajaloos. Kui tänapäev iga jutustus aastasaja algusest kannab aegumise märke, siis mitte sellepärast, et inimlikud sundused ja suhted oleksid uues ühiskondlikus korras hoopis teiseks muutunud. Mahajäänud on ,,Kahe paari ja üheainsa" kirjeldavais osades keel ja stiil, väheilmekas, lihtlabane proosa liiatigi sissejuhatavais ,,kriipseldustes". Vananematud selle vastu on dialoogid elavat rahvakeelt
teiste ees. See on ülepingutatud. Habermas, aga kahjutundega on sunnitud Rortyga nõustuma, et sellega on Kant üle pingutanud ja vastandab omapoolt, et filosoofia identiteet on olla „kohahoidja“. Teisele kriitikale vastandab ka, et filosoofia saab olla interpreet, mitte „kõrgem kohtunik“. Kriitikas on aga üks asi, millega Habermas pole Rortyga nõus ja ei hülga seda: mõistusemõiste (ratsionaalsuse kontseptsioon – mida me loeme ratsionaalseks). Seda peab Habermas Kanti aegumatuks kontseptsiooniks. Ta ütleb, et Kant on loonud uue ratsionaalsuse kontseptsiooni, mis vastandub metafüüsika ratsionaalsue kontseptsiooniga. Kanti „mõistusemõistele“ on iseloomulikuks: formaalne (irratsionaalne sisu korrastatakse mõistuse poolt), diferentseeritus (on teoreetiline, praktiline mõistus ja otsustusjõud, aga need kõik on ratsionaalsuse vormid, vaid tegemist on erinevate ratsionaalsete vormidega – moraali
Põhjus võib olla taolise akti andmiseks poliitiline või tingitud sellest, et tegu ei loeta enam õiguserikkumiseks (nt muudeti seadust: tunnistati kehtetuks vastav kuriteokoosseis); 4) aegumine: tähtaja möödumine (tähtpäeva saabumine), pärast mida ei saa subjektile esitada nõudeõigust või taotleda tema juriidilisele vastutusele võtmist (nt hagi aegumise tähtaeg tsiviilõiguses). Aegumistähtajad sätestatakse seaduses. Aegumatuks loetakse inimsusevastased ja sõjakuriteod (nt massirepressioonid okupeeritud alade elanike kallal; rassiline või etniline genotsiid jne). *** TEEMA 7. PÕHIMÕISTED: õiguserikkumine: vastuolu keelatud, kohustatud või lubatud käitumisega ning kahjulik tagajärg; õiguserikkumise tunnused: õiguserikkuja õigussubjektsus, tegu (reaalne sündmus, tahtlus, teo vastupidine iseloom
muuseumid, <= st ametlik mälu. Elulood => mitteametlik. Valitsev teadmine <-> vastuteadmine. Valitseval teadmisel on lai interpreteerimise kiht ning väike seos tegevus- ja kogemustasandiga. Sotsiaalsed vastuteadmised on seevastu sündmus- ja kogemuslähedased, neil võivad olla välja kujunenud narratiivsed kultuurid, arenenud argieluliste interpretatsioonide praktika, kuid puuduvad institutsionaliseeritud interpretatsioonisüsteemid. Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Euroopa aegumatuks kultuurisaavutuseks lõppenud aastatuhandel peetakse trükikunsti leiutamist. Johannes Gensfleisch zum Gutenberg hakkas 1440. a paiku tekste kokku seadma lahtistest tähetüüpidest (esialgu olid need puust, pärast tinast valatud). On andmeid, et Hollandis hakanud Costeri-nimeline mees Gutenbergist varem eraldi trükitüüpe kasutama. Gutenberg varjas oma trükkalitegevust, et mitte olla süüdistatud NÕIAKUNSTIS (oli ju keskaeg)
annaabi.ee 
