Samuti annab see tuum parima võimaluse teha tuum ja operatsioonisüsteem väga erinevad ja teineteisest sõltumatud. See omakorda annab väga hea tagasiühilduvuse vanemate programmidega. Riistvara või failisüsteemi haldus ning muu sarnane on lahendatud teenustega. Mikrotuum Mikrotuumaks loetakse minimaalset tarkvara millega on võimalik siduda operatsioonisüsteemi riistvaraga (Protsessor, mälu ja lisaseadmed). Mikrotuuma ülesanneteks on juhtida protsessori tööaega, hallata mälu adresseerimist ning muud riistvara. Kõik ülejäänud ülesanded nagu protsesside haldus, mälu haldus, failisüsteemi ja riistvara juhtimine jäetakse operatsioonisüsteemi ja kasutaja kanda. Sellise ehitusega tuuma lähtekood on tavaliselt alla 10 000 rea. Monoliittuum Monoliittuumaks loetakse tarkvara, mis annab kasutaja või operatsioonisüsteemi hallata ainult rakendused. Mälu halduse ja adresseerimise, protsesside ajastamise ja haldamise,
toimub sisendsõnade muutumine dioodide asemel on transistorid. aritmeetika- loogikaploki tulem. Autoinkrementne - sarnane väljundsõnadeks, kusjuures Siis põletatakse välja Pinumäluviit e. pinuviit säilitab kaudsega, aga pärast operandi protsessis etendab olulist osa mittevajalikud emitterühendused. muutmälu selle piirkonna adresseerimist ja käsu täitmist automaadi sisemine olek antud 21.Siinid: Mikroprotsessorite ja aadressi, mida jooksvalt registri sisu kasvatatakse registri hetkel. Iga järgmine olek oleneb arvutite ehitus sõltub sellest, kasutatakse pinumäluna. ALU sisu 2 võrra või 1 võrra. eelmisest. Et väljundsignaalide ja kuidas nende eri osad (ALU, teostab mikroprogrammi poolt
Range andmetega lahtrite piirkond 1 13 19,1% Criteria lahter, kus asub väärtus, mille 2 15 22,1% esinemissagedust soovitakse leida. Andmepiirkonna Range märkimisel kasutatakse 3 11 16,2% absoluutset adresseerimist, et valemi kopeerimisel viide 4 12 17,6% ei muutuks ($ märgid, võib kasutada klahvi F4) 5 7 10,3% 6 10 14,7% KOKKU 68 100% Suhteline sagedus näitab, mitu protsenti Küsimuse 2 vastuste jaotus vastanutest valisid vastava variandi.
IV) UURIMUSTÖÖ IPv6 IPv6 (Internetiprotokolli versioon 6) ehk "uue põlvkonna" internetiprotokoll (inglise keeles IPng, Internet Protocol Next Generation) on andmesideprotokoll, mis on loodud praegusel ajal üldkasutatava Internetiprotokolli IPv4 asendamiseks. Hetkel kasutab maailm peamiselt IP aadressi 4 versiooni, mis on kasutusel aastast 1981. Esialgu kasutatakse IPv6 ja IPv4 rööbiti. IPv6 võeti kasutusele aastal 2004. Praegu kasutatakse IPv4 (IP version 4), mis kasutab 32-bitist adresseerimist ja tulevikus IPv6 (IP version 6), millel on 128-bitine adresseerimine. Üleminekuperioodil kasutatakse IPv6 aadressist ainult 32-bitist osa, et oleks võimalik protokollidevahelisi teisendusi teostavate marsruuterite abil kahe standardi kooseksisteerimine. IP aadresse jaotab ülemaailmselt Internet Assigned Numbers Authority (IANA), haldab DNS- i juurtsooni ja määrab Internetis kasutatavaid sümboleid ja arvkoode. IANA kuulubICANN-i alla.
Tehniliselt kõik tavakasutajal olemas olevad kiibistikud toetavad ühte protsessori tüüpi ning maksimaalset mälu kogust mille määrab ära protsessori tüüp ja emaplaadi ehitus. Pentiumi aegsed masinatel oli piirang 128 MB, kuigi enamus Pentium 4 masinatel oli piirang 4 GB. Alates Pentium Pro-st Inteli arhitektuur suudab ära mahutada füüsilisi aadresse mis on suuremad kui 32 biti, tüüpiliselt 36 biti, mis lubab 64 GB adresseerimist. Kuigi emaplaadid mis suudaks toetada nii suurt kogust RAM-i on haruldased kuna mälud on kallid ning operatsiooni süsteemidel on piirangud. Põhja sild tüüpiliselt töötab ühe või kahe erineva lõuna sillaga. Põhja sillal on oma mälu vaate tabel (lookup table) (I/O mälu haldus üksus) kus on aadresside kaardistus ning laotus põhimälus. Põhja sild kasutab protsessori ja ülejäänud süsteemiga suhtlemiseks ning andme
· ühe aadressiga arvutid käsukood näitab: * milline käsk kuulub täitmisele * kus operandid asuvad * kuhu salvestada resultaadid · kahe aadressiga arvutid · kolme aadressiga arvutid · 1,5 aadressiga arvuti Pikk aadress viitab mällu, lühike registrisse. 13. ADRESSEERIMISE VIISID. Operandide adresseerimiseks kasut. mitut viisi: otse- ja kaudadresseerimist, suht- ja indeksadresseerimist, vahetut adresseerimist, aga ka mitmesuguseid kombineeritud adresseerimisviise nagu kaudset indeksadresseerimist jne. Käsus sisalduva teabe põhjal leitakse vajalik mälupesa ning loetakse sealt soovitud operand. Protsessoril võib olla 10 ja enam erinevat adresseerimisviisi. · Otseadresseerimisel antakse käsuga ette operandi aadress, mille järgi leitakse mälust operand. · Kaud adresseerimisel leitakse kõigepealt mälust operandi aadress ning seejärel teisest mälupesast operand.
NT-del puudub FAT32 tugi. Peamine põhjus FAT32 loomise taga oli püüd kasutada kettaruumi efektiivsemalt. Nimelt, ketta mahutavuse kasvades pidi FAT16 failisüsteem kasutama üha suuremaid klastreid[9] (kuna klastrite koguarv oli piiratud), mis muutis kettakasutuse äärmiselt ebaefektiivseks. FAT32 kasutab väiksemaid klastreid (4 kB klastrid kuni 8 GB ketastel), sest võimalik klastrite arv on oluliselt suurem. Kuigi võiks eeldada, et FAT32 kasutab 32-bitist adresseerimist, pole see tegelikkuses päris nii. Kasutusel on vaid esimesed 28 bitti igast 32-bitisest kandest ning 4 bitti on reserveeritud. Seega on kokku 268 435 456 adresseeritud klastrit, millest osad on reserveeritud. Klastrid on suurustega 1 sektor (512 baiti) kuni 64 sektorit (32 kB), lubades kuni 2 TB ketast. Faili võimalik maht FAT32 kettal on 4 GB miinus 1 bait, mis tähendab, et suuremate failide kasutamiseks peab kasutama mõnd muud failisüsteemi, näiteks NTFS-i.
saabumise aeg Igas võrguseadmes on puhver (stack), kuhu salvestatakse kõik töötlemist ootavad paketid. Kui puhver on täis, hakatakse sissetulevaid pakette ignoreerima, s.t. i < 1. 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis, kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui andmevahetus toimub üle võrgu, siis vajatakse rakenduskihi protokolle. Rakendused nõuavad kahetasemelist adresseerimist: IP-aadressi ja pordi kaudu. Rakenduse jaoks võrku iseloomustavad parameetrid: Andmete kadu - sõltuvalt rakendusest võib andmete kadu o l l a suurem või väiksem, häirimata seejuures rakenduse tööd. Mõni rakendus on andmete kao suhtes tolerantsem kui teine. (nt. Iive video vs. FTP) Ajalised viited - mõne rakenduse puhul pole viide nii määrav (n.t. e-mail). Reaalajarakendustes see nii ei ole (AV-ülekanne). Edastuskiirus - /mõtle ise edasi!/
On olemas ka Pure kasutada on üks link. Ei ole vajalik võrgupöördus st. võrk ei ole alusel otsustatakse, kuhu pakett vaja toimetada on. Kui ALOHA, kus ajapilud puuduvad ning iga saatja alustab oluline(ISDN liin, dialup ühendus) Ei vaja MAC-i saadetakse välja pakett, mis on mõeldud mõnele samas võrgus saatmist, siis kui talle saabusid andmed, mida saata, mitte ei adresseerimist. Pakettide moodustamine toimub võrgukihi asuvale terminaalile, siis toimetatakse see vahetult kohale. Kui oota ajapilu algust. Pure Aloha puhul kokkupõrgete tõenäosus datagrammi panemisega kanalikihi kaadrisse. Veaparandus, sihtarvuti ei asu samas võrgus, saadetakse see edasi suureneb. Kuna kõik saatjad saadavad suvalisel ajal ja voojuhtimine, pakettide järjestamine delegeeritakse kõik
Kui aga andmevahetus toimub üle juhuks" aeg. Selles võetakse arvesse eeldatava RTT ja eelmise RTT vahe ning hälvet. destination (see, kes vastu võtab). Nt tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server võrgu, siis vajatakse rakenduskihi protokolle. Rakendused nõuavad kahetasemelist adresseerimist: IP-aadressi ja pordi kaudu. Rakenduse 23. TCP voo juhtimine 2.Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded jaoks võrku iseloomustavad parameetrid: ¤ Andmete kadu- see võib olla suurem või väiksem sõltuvalt rakendusest, häirimata seejuures Voo juhtimine (Flow Control) on saatja ja vastuvõtja vaheline viis vältimaks võrgu ülekoormust ning võrgu ummistumist, samuti
tema väärtus automaatselt tagasi/väikesemaks ühe mäluauskoha võrra.(predecrementing). nt: ADD.B -(A0),D0. 6. Segmenteerimine käsus sisalduv operand sisaldab väärtust, mis määrab ära konkreetse segmendi, kus andmed asuvad ning defineerib ka nö. offseti ehk selle, kui mitmenda segmenti elemendi poole pöörduti. 7. Suhteline adresseerimine võimaldab kirjutada positsioonivaba süntaksit, st.rakendamata vahetut adresseerimist. Adresseerimisel liidetakse nihkeks käsuloendurile mingi väärtus. nt: Value1(PC),A0. *Veel eksisteerivad: indekseerimisega adresseerimine, baseerimisega adresseerimine, adresseerimine baseerimisega ning indekseerimisega. 13. Kuvarid[2] *CRT (Cathode Ray Tube) kuvar- Kuvari tüüp, mille puhul pilt tekitatakse elektronkiiretoru ekraanile sarnaselt televiisoriga. Elektronkiiretoru kujutab endast suurt klaasist vaakumlampi,
aadress;adressaat;kasutusmärge; kontaktandmed;koostaja; lisaadressaat;lisamärge;pealkiri; seosviit;viit;muud dokumendi elemendid. Dokumendi kuupäeva ja kellaaja märkimine Dokumendi kuupäevaks on: õigusakti või akti allkirjastamise kuupäev; protokolli puhul istungi või koosoleku toimumise või toimingu kuupäev; lepingu allkirjastamise kuupäev; väljasaadetava kirja allkirjastamise kuupäev. Dokumentide adresseerimine eelistatakse personaalsete adresseerimist Dokumentide registreerimise üldnõuded: Asutus on kohustatud registreerima dokumendiregistris ülesannete täitmisel loodud ja saadud dokumendid. Registreerimisele kuuluvad: asutuses koostatud ja allkirjastatud õigusaktid; asutuses koostatud protokollid ja aktid; lepingud; saabunud ja väljasaadetavad dokumendid (kirjad, avaldused, märgukirjad, taotlused, teabenõuded jm); suulised teabenõuded, mida ei täideta viivitamata;
Vahetu - operand antakse koos käsuga, mälus on koos käsukood ja operant Suhteline - antakse operandi aadress käsuloenduri prog. jooksva aadressi suhtes. Operandi aadress leitakse käsuloenduri ja juhtaadressi summeerimisega. Kaudne - kõigepealt leitakse mälust operandi aadress ja seejärel teisest mälupesast operand. Indekseerimine - baasaadressina kasutatakse indeksiregistris salvestatud aadressi sõna. Autoinkrementne - sarnane kaudsega, aga pärast operandi adresseerimist ja käsu täitmist registri sisu kasvatatakse registri sisu 2 võrra või 1 võrra. Autodekrementne - 17 sarnane kaudsega, enne operandi adresseerimist kahandatakse registri sisu 2 või 1 võrra. 1. Vahetu adresseerimine direct addressing Operandi määratlemiseks kasutatakse tema täisaadressi. Instruktsioon pääseb ligi alati ainult täpselt samale mälukohale, nii et väärtus võib muutuda, aga asukoht mitte. Saab
Igas võrguseadmes on puhver (stack), kuhu salvestatakse kõik töötlemist ootavad paketid. Kui puhver on täis, hakatakse sissetulevaid pakette ignoreerima, s.t. i < 1. 11. Arvutivõrkude ja Interneti ajalugu 12. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt + Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis, kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui andmevahetus toimub üle võrgu, siis vajatakse rakenduskihi protokolle. Rakendused nõuavad kahetasemelist adresseerimist: IP-aadressi ja pordi kaudu. Rakenduse jaoks võrku iseloomustavad parameetrid: Andmete kadu sõltuvalt rakendusest võib andmete kadu olla suurem või väiksem, häirimata seejuures rakenduse tööd. Mõni rakendus on andmete kao suhtes tolerantsem kui teine. (nt. live video vs. FTP) Ajalised viited mõne rakenduse puhul pole viide nii määrav (n.t. e-mail). Reaalajarakendustes see nii ei ole (AV-ülekanne). Edastuskiirus /mõtle ise edasi!/
Näide: (viited vastuskirjal) (=>55 mm) Teie 15.09.1999 nr 2-6/140 (=>55 mm) Meie 01.10.1999 nr IJ-RMP-3/250 56 5. Adressaat 5.1. Kiri adresseeritakse ametiisikule, juriidilisele või füüsilisele isikule, juriidilise isiku struktuuriüksusele või isikute grupile. Kirja saaja nimi märgitakse nimetavas käändes ja eelistatakse personaalset adresseerimist. 5.2. Vastuskirjad adresseeritakse kirja saatnud isikule, kui kirjas ei ole märgitud teist adressaati. 5.3. Aadressi koostisosad märgitakse järgmises järjekorras: isik, juriidilise isiku või ametiasutuse nimi, juriidilise isiku või ametiasutuse struktuuriüksus, tänav, maja- ja korterinumber, asula või sidejaoskond, sihtnumber, linn või maakond, riik (kui adressaat asub välismaal). Viimane sihtkoht märgitakse suurte tähtedega. Näide:
Igas võrguseadmes on puhver (stack), kuhu salvestatakse kõik töötlemist ootavad paketid. Kui puhver on täis, hakatakse sissetulevaid pakette ignoreerima, s.t. i < 1. 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis, kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui andmevahetus toimub üle võrgu, siis vajatakse rakenduskihi protokolle. Rakendused nõuavad kahetasemelist adresseerimist: IP-aadressi ja pordi kaudu. Rakenduse jaoks võrku iseloomustavad parameetrid: Andmete kadu – sõltuvalt rakendusest võib andmete kadu olla suurem või väiksem, häirimata seejuures rakenduse tööd. Mõni rakendus on andmete kao suhtes tolerantsem kui teine. (nt. live video vs. FTP) Ajalised viited – mõne rakenduse puhul pole viide nii määrav (n.t. e-mail). Reaalajarakendustes see nii ei ole (AV-ülekanne). Edastuskiirus – /mõtle ise edasi!/
Late 1990's 2000's: more killer apps: instant messaging, peer2peer file sharing (e.g.,Napster), network security to forefront, est. 50 million host, 100 million+ users // backbone links running at Gbps 12. MIDA ERINEVAD RAKENDUSED NÕUAVAD VÕRKUDELT ==> Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui aga andmevahetus toimub üle võrgu, siis vajatakse rakenduskihi protokolle. Rakendused nõuavad kahetasemelist adresseerimist: IP-aadressi ja pordi kaudu. /////// ==> Rakenduse jaoks võrku iseloomustavad parameetrid: Andmete kadu- see võib olla suurem või väiksem sõltuvalt rakendusest, häirimata seejuures rakenduse tööd. Mõni rakendus on andmete kao suhtes tolerantsem kui teine. // Ajalised viited- Mõne rakenduse korral ei ole ajaline viide nii määrav (nt e-mail), reaalajarakendustes see nii ei ole (nt videokõne) // Edastuskiirus mõne rakenduse korral on äärmiselt tähtis, et edastuskiirus oleks
instant messaging, peer2peer file sharing (e.g.,Napster), network security to forefront, est. 50 million host, 100 million+ users // backbone links running at Gbps 12. MIDA ERINEVAD RAKENDUSED NÕUAVAD VÕRKUDELT ==> Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui aga andmevahetus toimub üle võrgu, siis vajatakse rakenduskihi protokolle. Rakendused nõuavad kahetasemelist adresseerimist: IP-aadressi ja pordi kaudu. /////// ==> Rakenduse jaoks võrku iseloomustavad parameetrid: Andmete kadu- see võib olla suurem või väiksem sõltuvalt rakendusest, häirimata seejuures rakenduse tööd. Mõni rakendus on andmete kao suhtes tolerantsem kui teine. // Ajalised viited- Mõne rakenduse korral ei ole ajaline viide nii määrav (nt e-mail), reaalajarakendustes see nii ei ole (nt videokõne) // Edastuskiirus – mõne
have migrated their Internet applications to the cloud. 12. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt Kui kaks rakendust asuvad samas arvutis: kasutavad suhtluseks ICP-d (operatsioonisüsteemi poolt defineeritud). See lubab kahel rakendusel vahetada omavahel andmeid. Rakendused klassifitseeritakse kliendiks ja serveriks, üks roll ei välista teist. Kui asuvad eri arvutites, siis on vaja rakenduskihi protokolle. Rakendused nõuavad kahetasemelist adresseerimist: esiteks tuleb leida IP-aadress ja seejärel pordi nr (ehk kus asub rakendus, SAP). Rakenduskihid kasutavad transpordikihi TCP (töökindel, ühendatud) ja UDP protokolle. Rakenduskihi protokollid defineerivad: mis tüüpi sõnumeid vahetatakse (request, response), sõnumi süntaksi (mis väljad sõnumis on), semantika (väljades oleva info tähendus), reeglistik kuidas ja millal rakendused saadavad ja vastavad sõnumitele. Rakenduste arhitektuurid
(IP) .Hetkel veel on kasutusel IPv4 , kuid juba on toetust kogumas IPv6 •IP protokoll on kokkulepe, kuidas infot saata ja vastu võtta •Internetis saadetavad paketid on suhteliselt väiksed, iga pakett varustatakse päisega ja sisuga ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 3 DoD mudel ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 4 http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/d/d8/UDP_encapsulation.png IP •IP protokoll võimaldab globaalset unikaalset adresseerimist ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 5 TCP •Ühendusorienteeritud •Usaldatav •Voo tüüpi .Jagab voo segmentideks .Saates käivitab taimeri ja ootab kinnitust .Kinnitab saadud segmendid .Kontrollsumma päisest ja andmetest .Korrastab segmentide järjestuse .Unustab dublikaadid .Kontrollib voo mahtu ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 6 UDP •Iga rakenduse väljund tekitab uue datagrammi •Ei taga usaldatavust •Datagrammi ehitus:
CALL ad, mille kohaselt pöördutakse käsus näidatud aadressi poole, kust algab mingi alamprogramm. Alamprogramm lõpeb käsuga RET (return), mis tähendab, et tuleb pöörduda tagasi endise aadressi poole, kus töö alamprogrammi siirdumisel katkes. 86 2.2.6. Adresseerimine Operandide adresseerimiseks kasutatakse mitut viisi: otse- ja kaudadresseerimist, suht- ja indeksadresseerimist, vahetut adresseerimist, aga ka mitmesuguseid kombineeritud adresseerimisviise nagu kaudset indeksadresseerimist jms. Adresseerimise viise selgitavad joonistel 2.14 ...2.18 toodud skeemid. Käsus sisalduva teabe põhjal leitakse vajalik mälupesa ning loetakse sealt soovitud operand. Protsessoril võib olla 10 ja enam erinevat adresseerimisviisi. Otseadresseerimisel antakse käsuga ette operandi aadress, mille järgi leitakse mälust operand. Tehtekood Otseadresseerimine Aadress A8B1
annaabi.ee 
