teadaoleva a korral hulgast M rahuldab tingimusi a + ( -a) = ja ( -a) + a = nimetatakse elemendi a vastaselemendiks. Aditiivses süsteemis saab igal elemendil olla ülimalt 1 vastandelement. Öeldakse, et aditiivses süsteemis M kehtib p.o.o.s., kui mistahes a ja b korral hulgast M on võrrandid: b + x = a ja y + b = a Arvutusoperatsiooni, mis seab M järjestatud elementide paarile ( a, b) vastavusse nende vahe nimetatakse lahutamiseks. Def5 Poolrühma ( aditiivset poolrühma), milles leidub nullelement ja igale elemendile vastandelement nimetatakse aditiivseks rühmaks. Seal kehtivad seadused: a + ( b + c ) = ( a + b ) + c liitmise assotsiatiivsus a + = a ^ + a = a nullelemendi leidmise seadus a + ( -a ) = ^ ( - a ) + a = vastandelemendi leidmise seadus
ja B vastab vektor. mingile reale/veerule liita mistahes neutraliseeriv element. arvuga korrutatud teatav teine rida või veerg. Aditiivset poolrühma, milles leidub nullelement ja igale elemendile vastandelement, nim. aditiivseks rühmaks. Multiplikatiivset poolrühma, milles leidub ühikelement ja igale 4
lookuse epistataatilise toimega VG = VA + VD + VI VP = (VA + VD + VI) + VE + 2COVG,E + VG x E Laia ja kitsa toimega pärilikkuse faktorid (Broad and Narrow Sense Heritability): 1. Laia toimega = hB2 = VG/VP 2. Kitsa toimega = hN2 = VA/VP Laia toimega pärilikkuse faktor mõõdab populatsiooni indiviidide fenotüübilist varieerumist, mis on tingitud pärilikkuse erinevustest nende vahel Kitsa toimega faktor mõõdab aditiivset fenotüübilist varieerumist ja seda kasutatakse mudelites, mis ennustab sarnasust vanemate ja järglaste vahel Pärilikkuse faktor (heritability) on varieerumise mõõt ja kasutatav ainult populatsiooni tasemel (jäta meelde, ei saa mõõta indiviidi tasemel) Kitsa toimega pärilikkusfaktori arvutamine:
25. Kuidas faktormaatriksist leida teise faktori omaväärtust (panust)? Mingi tunnuse (muutuja) kommunaliteediks nimetatakse faktormaatriksi vastava rea elementide ruutude summat, see näitab sellist osa selle tunnuse koguhajuvusest, mida faktorid suudavad kirjeldada. Seega faktormaatriksist teise faktori panust (kirjeldatavust) on võimalik leida, kui teise arvutada teise rea elementide ruutude summa. 26. Millal kasutatakse aegridade komponentanalüüsiks aditiivset, millal multiplikatiivset mudelit? Sesoonse komponendi eraldamiseks võib kasutada komponentanalüüsi, mille levinuimad mudelid on aditiivne ja multiplikatiivne mudel. Aditiivset mudelit rakendatakse aegridadele, mille sesoonsed kõrvalekalded trendist on konstantsed Y T S C H st Y T S C H Multiplikatiivset mudelit saab rakendada siis, kui sesoonsed kõrvalekalded on võrdelised trendi väärtustega Y TSCH Ignoreerides tsüklilist komponenti Y
Geene, millel on teiste geenide avaldumist allutav toime, nimetatakse epistaatilisteks. Epistaatiliste geenide toimele alluvaid geene nimetatakse hüpostaatilisteks. Epistaas jaotatakse dominantseks ja retsessiivseks epistaasiks. Esimesel juhul on epistaatiline geen dominantne (A>B,b), teisel juhul retsessiivne (aa>B,b). 23. Polümeersus. Modifikaatorgeenid, pleiotroopsus Polümeersus - Polümeersus kui geenide koostoime tüüp tähendab geenide ühesuunalist ja kumulatiivset e aditiivset (summeeruvat) toimet ühele ja samale tunnusele. Seda geenitoimet nimetatakse ka polügeensuseks ja aditiivseks polügeensuseks, sest polügeensuse all mõistetakse igasugust mitmegeenilist toimet ühele tunnusele. Modifikaatorgeenid - Polümeersus kui geenide koostoime tüüp tähendab geenide ühesuunalist ja kumulatiivset e aditiivset (summeeruvat) toimet ühele ja samale tunnusele. Seda geenitoimet nimetatakse ka polügeensuseks ja aditiivseks polügeensuseks, sest
Aastal leiutatud klaasplaadid, mille pinnal värvide jäädvustamiseks kasutati imeväikseid kolmevärvilisi tärkliseterasid. Sääraselt tehtud pilte tuli vaadata vastu valgust või projektori abil, neid ei saanud paljundada ning nad olid võrdlemisi kallid. Sellele vaatamata müüdi neid kuni 1930. Aastateni, mil tuli turule värvifilm. Esimesed värvifilmid olid sisuliselt ,,tärklisetehnoloogia" edasiarendused, kasutades sedasama aditiivset värvisünteesi. Lumiere`id asendasid tärkliseterad õllepärmitolmuga, mis oli peenema struktuuriga ning paistis paremini läbi, Agda aga kasutas kummiaraabikust terasid. ( Kaljund 2010) Murrang tuli mõned aastad hiljem, kui Kodak ja Agfa hakkasid tootma mitmekihilist värvifilmi, kus värve jäädvustati subtraktiivse meetodiga. Sellised värvifilmid on müügil tänapäevani. ( Kaljund 2010) Kaasaegne digitaalfotograafia ei erine oma olemuselt kuigi palju sajandivanusest
normaaljaotus, hajuvuvus e. dispersioon, standardhälve (ruutjuur dispersioonist). 103. Statistiline analüüs. Tegemist on kas korrelatsioonanalüüsiga, regressioonanalüüsiga (enamjaolt keskkonnast mõjutatud) või maatriksanalüüsiga (seosed tunnuste vahel). 104. Laiatähenduslik päritavus. H² = Vg / V. Võrdleb genotüübi varieeruvust kogu varieeruvusega. 105. Kitsatähenduslik päritavus. h² = Va / V. Võrdleb geenide aditiivset toimet kogu varieeruvusega. 106. Adaptatsioon. Organismi kohanemine või populatsiooni kohastumine keskkonnatingimustega. ''Geneetilised sugulased'', ''keskkondlikud sugulased'', konkordantsuskoefitsent. 107. Keskkondlikkus. Ehk keskkonnatingitus. Kvantitatiivse tunnuse muutlikkuse osa, mis on tingitud keskkonna mõjudest organismidele populatsioonis. 108. Valiku meetodid (individuaalne ja massvalik).
Millal jäi suurus X eelmise kuuga võrreldes samaks? juuli, oktoober. 7. Diagrammil on toodud suuruse X absoluutne alusjuurdekasv, baasaastaks on võetud aasta 2006. Mitme ühiku võrra oli suuruse X väärtus aastal 2011 suurem X väärtusest aastal 2009? 4 ühikut 8. Kuidas leitakse aegrea silutud väärtus eksponentsilumise korral? ajahetkele t vastava tegeliku väärtuse ja eelmise silutud väärtuse kaalutud keskmisena;. 9. Aegrea kompleksanalüüsil kasutati aditiivset mudelit, leiti trendi mudel ja keskmised sesoonsed komponendid. Järgmise perioodi väärtuse prognoosimiseks arvutati trendi väärtus T=17, ja vastav komponent S= -3. Kui suur on prognoositav väärtus y? 14 10. Diagrammil on kasutatud aegrea eksponentsilumist kahe erineva silumiskonstandiga a ja b. Kumma silumiskonstandi väärtus on suurem? silumiskonstandi b väärtus on suurem. 11
seetõttu võetakse mingi juhuslik osa ja nende analüüsist saadud tulemustest tehakse üldistused kogu populatsiooni kohta; korrelatsioonikoeefitsent mõõdab erinevate tunnuste seost, regressioonijoon näitab aga kahe varieeruvusrea suhet 344. Laiatähenduslik päritavus: näitab geneetilise varieeruvuse osa suhet populatsiooni kogu fenotüübilisse varieeruvusse 345. Kitsatähenduslik päritavus: näitab geenide aditiivset (summaarsest) toimest tuleneva geneetilise muutlikuse suhet populatsiooni kogu fenotüübilisse muutlikusse 346. Adaptsioon: organismi kohanemine või populatsiooni kohastumine keskkonnatingimustega 347. Keskkondlikkus: ühine keskkonnatingimuste proportsioon, eraldielavad ühemunakaksikud on küll geneetiliselt identsed, kuid nad on erinevas keskkonnas, nende puhul väljendab korelatsioonikeoefitsent laiatähenduslikku päritavust, kui suur mõju on keskkonnal tunnuse avaldumises 348
(A1A2). Duplikaatse geenitoime korral esineb F2-s lahknemine 15:1. Naitena voib tuua sulisjalgsuse paritavuse kanadel. Sulisjalgsete (A1A1 A2A2) ja paljasjalgsete (a1a1 a2a2) kanatougude ristamisel saadakse alati sulisjalgsed jarglased. Teises polvkonnas ei toimu aga lahknemine mitte 3:1, vaid 15:1. Kui jarglasel on kasvoi uksainus dominantne geen, arenevad tal sulisjalad. Polumeersus Polumeersus kui geenide koostoime tuup tahendab geenide uhesuunalist ja kumulatiivset e aditiivset (summeeruvat) toimet uhele ja samale tunnusele. Seda geenitoimet nimetatakse ka polugeensuseks ja aditiivseks polugeensuseks, sest polugeensuse all moistetakse igasugust mitmegeenilist toimet uhele tunnusele. Geenide kumulatiivse ehk aditiivse toime tagajarjel, eriti siis, kui uhele tunnusele mojuvaid geenipaare on palju, pole voimalik eristada tunnuste lahknemisel uksikuid fenotuubiklasse. Selleks, et eristada isendeid uksteisest mone polumeerse tunnuse jargi, ei
elektromotoorjõu mõõtmisel voltmeetri sisetakistuse arvestamata jätmine, keha massi hindamisel üleslükkejõu arvestamata jätmine, termomeetri skaala võib olla nihkes. Võimaluse korral tuleb seda liiki efektid kindlasti kõrvaldada või äärmisel juhul kompenseerida parandite abil. Teadaoleva (aditiivse) süstemaatilise vea arvestamisel saame mõõtetulemuse parandatud väärtuseks ~ x x q , kus q on aditiivset süstemaatilist viga arvestav parand. Seejuures on parand ainult süstemaatilise vea hinnanguks, vea täpne väärtus pole teada. Aditiivne parand ei sõltu mõõtetulemuse väärtusest. Mõnikord võib meil tegemist olla ka multiplikatiivse veaga, s.t. veaga mis kasvab võrdeliselt mõõtetulemuse kasvuga. Sellisel juhul tuleb parandatud mõõtetulemuse saamiseks mõõtetulemus parandusteguriga läbi korrutada ~ x Q x , kus Q on multiplikatiivset
Näitena võib tuua sulisjalgsuse päritavuse kanadel. Sulisjalgsete (A1A1 A2A2) ja paljasjalgsete (a1a1 a2a2) kanatõugude ristamisel saadakse alati sulisjalgsed järglased. Teises põlvkonnas ei toimu aga lahknemine mitte 3:1, vaid 15:1. Kui järglasel on kasvõi üksainus dominantne geen, arenevad tal sulisjalad. 43 Polümeersus Polümeersus kui geenide koostoime tüüp tähendab geenide ühesuunalist ja kumu- latiivset e aditiivset (summeeruvat) toimet ühele ja samale tunnusele. Seda geenitoimet nimetatakse ka polügeensuseks ja aditiivseks polügeensuseks, sest polügeensuse all mõiste- takse igasugust mitmegeenilist toimet ühele tunnusele. Geenide kumulatiivse ehk aditiivse toime tagajärjel, eriti siis, kui ühele tunnusele mõjuvaid geenipaare on palju, pole võimalik eristada tunnuste lahknemisel üksikuid fenotüübiklasse. Selleks, et eristada isendeid üksteisest mõne polümeerse tunnuse järgi, ei
annaabi.ee 
