960 looma- ja 400 taimeliiki on endeemsed. Järves elab üle 50 kalaliigi, ligi pooled neist on endeemsed (suur ja väike õlikala). Tähtsaim töönduskala on omul. Kuulsaim ja salapäraseim Baikali asukas on baikali viiger (Phoca sibirica). Salapäraseks teeb ta asjaolu, et ei mõisteta, kuidas selle liigi eellased Baikalisse jõudsid. Baikali viiger on ka ainus Baikalis elav imetaja. Suurt endeemide hulka seletab järve vanus ja väga kiire adaptatiivne radiatsioon. Baikali idakaldal asub Barguzini ja lõunakaldal Baikali looduskaitseala. Järve uurib Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakonna Limnoloogiainstituut (Listvjankas). Reostus Baikali valglasse on rajatud tselluloositehaseid (Baikalskis), soojuselektrijaamu ja keemiatehaseid. Erakordselt puhta järvevee saastumise vältimiseks kasutatakse puhastusseadmeid, kuid ikkagi on ettevõtted seda õrna
960 looma- ja 400 taimeliiki on endeemsed[viide?]. Järves elab üle 50 kalaliigi, ligi pooled neist on endeemsed (suur ja väike õlikala). Tähtsaim töönduskala on omul. Kuulsaim ja salapäraseim Baikali asukas on baikali viiger (Phoca sibirica). Salapäraseks teeb ta asjaolu, et ei mõisteta, kuidas selle liigi eellased Baikalisse jõudsid[viide?]. Baikali viiger on ka ainus Baikalis elav imetaja. Suurt endeemide hulka seletab järve vanus ja väga kiire adaptatiivne radiatsioon. Baikali idakaldal asub Barguzini ja lõunakaldal Baikali looduskaitseala. Järve uurib Venemaa Teaduste Akadeemia Siberi osakonna Limnoloogiainstituut (Listvjankas). 6 Baikali kliima Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kuulub Baikal paraskliimavöötme kontinentaalsesse alasse. Aasta keskmine temperatuur on 0,4 °C. Aasta keskmine sademete hulk on 453 mm. Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi kuulub Baikal Dwc
tõus, jne). Kestusadaptsioon - Tekib pikaajalise kehalise töö tulemusena. - Mõjutuse kordumisel tekkiv adaptsiooniprotsessides osalevate funktsioonide täiustumine ja vastavate rakustruktuuride arenemine, mille tulemusena suureneb organismi vastupanuvõime antud mõjutusele. - Kestusadaptsioon põhineb valkude adaptatiivse sünteesi intesiivistumisel muutused valkude sünteesis kindlustavad aktiivselt funktsioneerivate struktuuride juurdekasvu. Adaptatiivne valgusüntees · Ainevahetuse laguproduktide mõju: - raku arengut suunavale geneetilisele aparaadile kiirendab antud struktuuride taastootmine; - kiirendab keemilisi protsesse katalüüsivate fermentide sünteesi; - kiirendavad androgeensete hormoonide mõjul toimuvaid ehituslikke muutusi organismis. NB! Tekivad kindlates süsteemides, tagades just selle kindla valgusünteesi. Kestusadaptatsioonil tekkivad muutused sõltuvad: · Põhitreeningu iseloomust - Kiirustreening
1.2. Sporditreeningu spetsiaalprintsiibid (2 tundi) Suund maksimaalsetele tulemustele, süvendatud spetsialiseerumine ja individualiseerimine. Üldise- ja spetsiaalettevalmistuse ühtsus. Järkjärgulisus ja tendents piirkoormustele. Koormuse dünaamika lainelisus. Treeninguprotsessi tsüklilisus. Treeningu süsteemsus ja variatiivsus. Treeninguefektide pöörduvus. 1.3. Treeningu adaptatsioonilised aspektid (2 tundi) Kiir- ja kestusadaptatsioon. Adaptatiivne valgusüntees kui kestusadaptatsiooni alus. Dominandi printsiip adaptatsioonis. Adaptatsiooniliste muutuste järjestikkus ja heterokronism (eriaegsus). Adaptatsiooniprotsesside faasilisus. Organismi jooksev kohanemisreserv. Adaptatsiooni tüübid – „sprinter“, „staier“, „segatüüp“ ja nende arvestamine treeningus. 1.4. Kiirusvõimed ja nende arendamise metoodika (2 tundi) Kiiruse elementaar- ja komplekssed vormid. Spetsiifilised kiirustöö režiimid –
Adaptsioon e kohanemine, fitness e kohanemus, koadaptsioon Adaptsioon -on ainult päranduv kohanemine -adaptatsioone tekitab ainult LV! - on seega LV poolt soositud genotüübi sageduse kasv. -võib olla väga üldine (O2, gravitatsioon), morfoloogiline (tiivad) või käitumuslik (migratsioon) -toimub juhuslike mutatsioonide abil -eelist andev muutus annab fitnessi kasvu ja levib seega laiemalt -toimub samm-sammult -liigne on halb (koaala sureb koos eukalüptiga) -suunav, lõhestav valik -adaptatiivne LÕKS! - tagasikäiku ei ole, et taastada maksimaalne efektiivsus (nt närvi kulg ringiga teed pidi (kaladel oli veel OK) Suguliselt paljunevais populatsioonides levib adaptsioon kiiremini, sest ta saab levida ka horisontaalselt. Võib toimida väga erinevatel tasanditel. Fitness näitab vaadeldava (muteerunud või adapteerunud) isendi paljunemisedukust võrreldes populatsiooni keskmisega. Suhtarv: kindla isendi fitness = tema järglaste arv / populatsiooni keskmine ühe isendi järglaste arv
ära , vaikselt areneb · ,,Ökoloogilised" avastused · Kromosoomimuutused Autopolüploidid sama liig piires Allopolüploidid eri liikide vahel · 70-80 % katteseemnetaimedest polüploidid Liikide ökoloogiline eristumine · Krüptilised liigid: välimuselt sarnased, ökoloogiliselt või geograafiliselt eristunud rohutirtsud Austraalias · Adaptatiivne radiatsioon e. mitmekesistumine N: nestelindlased uute nisside hõivamine pärast o suuremat väljasuremist o uue piirkonna asustamist Taksonite väljasuremine Väljasuremine · globaalne takson lakkab olemast · lokaalne - toimub taksoni areaali kahanemine · haruldus kui väljasuremise eelfaas · kohastumus muutuvatele tingimustele ( on väljasuremine)
Tropical grasslands are known assavanna in Australia, whereas in Southern Africa it is known as veldt (fromAfrikaans). 9. Mis on ökotüüp? Ökotüüp e ökoloogiline rass sarnaselt kohastunud organismid ühe liigi piires (nt lillakas turbasammal). Võib kajastuda süstemaatikas (nt alamliikide eristamine). Ökotüübid: Kohastumused on üksteisega seotud (organism on funktsionaalne tervik). Kohastumine on seetõttu evolutsiooniline kompromiss. Adaptatiivne kompleks tunnuste kogum, mis on tekkinud kohastumuste tagajärjel. 10. Võrrelge r ja K strateege ja selgitage nende peamisi erinevusi In ecology, r/K selection theory relates to the selection of combinations of traits in an organism that trade off between quantity or quality of offspring. The focus upon either increased quantity of offspring at the expense of individual parental investment, or reduced
· sidusus: ehk kohessioon, emotsionaalne lähedus. Peegeldab emotsionaalset lähedust või seotuse tundeid mistahes indiviidide vahel. Sidusus on lineaarselt seotud perega. Süsteemi teooriast lähtudes võib perekonda kui süsteemi iseloomustada alljärgnevalt: 1. terviklikkus suletud ja avatud süsteemid. 2. hierarhiline struktuur probleemselt käituvate laste perede puhul kaldub struktur olema vastupidine kui mitteprobleemselt käituvate laste peredes. 3. adaptatiivne enese-stabilisatsioon seotud hierarhilise struktuuriga. Probleemselt käituvate laste peres adaptatiivne enese-stabilisatsioon puudub. 4. adaptiivne enese-organisatsioon kui on muutused selles osas, et perre sünnivad kaksikud, siis ema-isa võtavad endale uued adaptatiivsed rollid peres. Peres on võimalik võtta vastu muutusi, et säilitada sisemine tasakaal. Kuid probleemselt käituvate laste pered seda ei suuda.
paljunemine eostega kaheliviljastumise kujunemine õistaimedel 3) loomadel: heterotroofse ainevahetustüübi kujunemine närvisüsteemi kujunemine erinevate elundkondade kujunemine aktiivse kulgemisvõime kujunemine aktiivne kulgemine ehk liikumine keskse toese kujunemine (seljakeelik või selgroog) keshasisene viljastumine püsisoojasus emakasisene areng ja sünnitus B. Uuest tüübist lähtuv kohastumine (adaptatiivne radiatsioon) erinevatesse elukeskkondadesse: 1) bioloogiliste eeliste olemasolu 2) vabade ökonisside olemasolu ehk keskkond, kuhu saab levida Makroevolutsioonis saame eristada kahte muutust: 1) Evolutsiooniline progress Suurem eristumine bioevolutsioonis toimib kõikidel tasanditel: o genoomitasandil unikaalne ja korduv o rakutasandil tsütoplasma ja rakustruktuurid o organismitasand eristuvad koed ja organid
o Kogemusest õppimine o Üldine õppimisvõime, õppida kogemustest ennekõike inimesele omane. Seetõttu on täiskasvanu eas võrreldes teiste liikidega on inimesel vähem käitumisjärnevusi Etoloogiline metodoloogia - Laboratoorne eksperiment - Vaatlus *liigile on omasem loomulik keskkond. Omases keskkonnas on märgistiimulid, mis vallandavad käitumisjärgnevused. Etoloogia panus - Adaptatiivne (kohanemis) käitumine o Kommunikatsioon o Vanema lapse suhted o Näo väljendused o Kehakeel Etoloogia piirangud - Etoloogia kirjeldab rohkem kui seletab - Kuidas tõestada, et inimese käitumine on evolutsioonilselt muutnud, mis moodi on funktsioneerinud ellujäämis vahendina raske seletada - Eetika taha jäävad palju uuringud - Etoloogia meetodid on keerulised ja töörohked
(jooksed ära või pöörad ümber ja kaitsed end). Ärevus on ellujäämiseks oluline tunne, sisemine rahutus, pinge seisund. Võimetus lõõgastuda, ehmumine tühistel põhjustel, erutuvus ja ärritatavus, hirm kaotada kontroll enese üle, surmahirm, südame kloppimine, higistamine, hingamisraskus, õhupuudus, iiveldustunne, lihaspinge, unetus. Hirm ärevus, mille sisuks on reaalne väline oht. Arenguliselt ärevusel on adaptatiivne otstarve. Liigne ärevus pärsib sooritusvõimet. Häirivad oluliselt elukvaliteeti. Kõige sagedasemad psüühikahäired Euroopas 2015a 16%. Ärevus on ebamäärane hirmutunne, muretsemine, hiljaks jäämise tunne, halva eelaimus. Pinge võimetus lõdvestuda, ehmumine, ärrituvus, pisarate käepärasus, rahutustunne. Ärevuse somaatilised sümptomid: Kardiaalsed: tahhükardia (südame pekslemine), veresoonte tukslemine, valutunne rindkeres
selgelt väljendunud grupivalikut näiteks jahipidamisel, hoiatussüsteemide olemasolul ühise vaenlase nähtavale-ilmumisel jms. Selektsioon kõrgematel tasemetel Kas see eksisteerib ehk siis ei? Kui kasutada termineid eriti lõdvalt, siis on muidugi võimalik alatasa öelda, et miski oli liigile kasulik - samal ajal, kui rangelt võttes summeerus liigi kasuna hoopis indiviidi tasemel tekkinud ja sealt populatsioonile levinud päritav adaptatiivne kasu. Negatiivses tähenduses on muidugi kaheldamatult selgeid (ja palju) näiteid, kus üks liik "teise välja sööb" – see võib olla lähedane liik kuid samahästi ka hoopis kauge. Jääb üle leppida kokku, kas niisugust mõju kutsuda selektsiooniks selles tähenduses, mis on terminile omistatav "tavaliselt" - siin toimib valik kahe eri liigi indiviidi vahel, mis resulteerub aga muidugi liikidevahelise tasakaalu enam või vähem drastilise muutusena. Kasutatavatest terminitest
osast - silma liikumine, pilgu tahtlik suunamine väliskk • käe-silma koostöö impulssidele, mitte seesmistele e.internaliseerunud teadmistele/infole. • PMK-valib liigutused vastavalt “sisemistele” (õpitud) ja/või väliskeskonnast tulevatele • MÕTLEMINE “uutele” stiimulitele Adaptatiivne käitumine • Mõistetega manipuleerimine KÄITUMISE planeerimine olenevalt olukorrast ja eesmärkidest: sobilike valikute tegemine • Normaalne käitumine sõltub kontekstist! Premotoorne ajukoor: Ainult B6 pk. saab infot basaalganglionitelt.
annaabi.ee 
