Abielu: peigmehe ja äia vahel otsustati, seaduslik eesmärk järglased, meestel abieluvälised suhted (hetäär), homoseksuaalsus, lesbilisus. Prostitutsioon halb. Jumalatega suhtlemine: usupidutsused, dionüüsiad (märts), olümpia; müsteeriumid (salajane usukultus) eesmärk surnuteriigis parem elu (nt Eleusise müst Demeteri auks) Kujunemine: algus maast, Prometheus (titaan) õpetas tule kasutamist, pandora (kõik paheline). Surmajärgsus: jõgi Acheron-paadimees Charon (hõbemünt). Austamine templites (preestid), pühamutes (Delfi) oraaklid K jumalad antropomorfsed, elasid Olümpose mäel (K põhjas). Pere-pantenon. 7.saj eKr Hesiodos-jumalate põlvnemine (theogonia). Suhtlemine:usupidustused ehk dionüüsiad (märts) ja olümpia ning müsteeriumid nt Eleusise Demeteri auks, et saaks parema elu peale surma. Inimkond maast, Prometheus õpetas tuld, Pandora (pahe) maale. Peale surma jõgi Acheron ja paadimees Charon (raha)
Selgeltnägijatel oli tähtis koht, asendasid ka arsti. Olid tegevad ohverdamisel, poliitilistes küsimustes, säilitasid usunditavasid. Elu pärast surma Kreeklased panid rõhku peamiselt siinpoolsele elule. Maine elu pidi olema meeldiv ja nautimisväärne. Inimese saatus pärast surma ei sõltunud tema tegudest eluajal. Surnute hinged rändasid jumal Hadese poolt valitsetavasse allilma, mida ümbritses allilmajõgi Acheron. Usuti, et surnutele tuleb järele tiibsaabastes Hermes, kes juhatab nad surnuteriiki läbi Acheroni, valude ja piinade jõe. Et surnuteriiki pääseda, tuli hingel maksta paadimees Charonile. Seetõttu oli kombeks panna matustel kadunukesele münt suhu. Allilma kujutasid kreeklased ette rõõmutu ja sünge paigana, kus surnute hinged elasid rõõmutute ja mäluta varjudena. Hadese riik Surnute hingete teekond viis allilma Hadese riiki. Hades, Zeusi vend, oli surnute
Ennustamine ja surmajärgsus Ennustamine • Kreeklased jälgisid jumalate tahte selgitamiseks endeid • Ennustati lindude lennust, ohvritule süttimisest altaril, ohvriloomade siseelunditest jne • Rohkesti on andmeid imetajate, eriti mäletsejaliste sisikonna põhjal ennustamisest Oraaklid • Pühamu, kust käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas • Tuleb ladina keelsest sõnast oraculum – ennustus • Kuulsaim oraakel Delfi oraakel Kesk-Kreekas, kõrge Parnassose mäe kaljusel jalamil • Preestrinna, kelle suu läbi Apollon tuleviku ennustas, oli püütia Delfi Oraakel • Püütia istus templi tagumises ruumis kolmjalgsel kaanetatud vaskkatlal • Aurude mõjul hakkasid püütiad seosetuid sõnu kisendama • Enne tähtsaid ettevõtmisi saadeti esindajad Delfisse nõu küsima • Jumalad saatsid märke, mille tõlgendamine jäi surelike hooleks Delfi Oraakli asutamismüüt • Ki...
salapaikades. "Odüsseia" järgi läheb tee sinna üle maa serva teisele poole Okeanost. Hilisemate poeetide lugudes kirjeldatakse mitmesuguseid teisi teid maa pealt surnute riiki - küll koopaid ja sügavaid järvi. Müüt Allilm hämar, varjuline paik, varjude riik. Seal pole midagi reaalset. Vaimude eksistents - kui üldse nii võib nimetada - sarnaneb hägusa unenäoga. Seal halbu karistatakse ja häid hüvitatakse. Tee sinna alla algab sealt, kus Acheron, hädade jõgi, suubub Kokytosesse hädakisa jõkke. Vana paadimees nimega Charon toimetab surnute hingi üle vee teisele kaldale, kus asub Tartaose teemante värav. Charon võtab oma paati ainult need hinged, kelle hammaste vahele on pandud teeraha ja kelle ihu on nagu kord ja kohus maha maetud. Väravat valvab Kerberos, kolme pea ja draakonisabaga koer, kes laseb sisse kõik hinged, kuid välja mitte kedagi. Pärast
Mis on mis ja kes on kes ? ülevaade antiikajast 1. acheron ja styx soine , aeglase vooluga allmaailmajõgi,millest koolnute hinged pidid Charoni lootsikust üle sõitma,et surnute riiki pääseda; järsk kaljudelt langev mägioja,mille vett peeti surmatoovaks 2. argonaudid 50 meresõitja laeval '' argos'', kes tegi läbi ohtliku retke, et tuua kreekasse tagasi röövitud kuldvillak 3. moirad saatusejumalannad,kellest üks ketras elulõnga ja teine määras lõnga pikkuse ja kolmas lõikas lõnga katki 4
Sisyphos- peab ränkrasket kivi mäkke veeretama, veereb koguaeg tagasi Dionysos- veinijumal Baknat- rõõmsameelne joomar Bakhanaal- joomapidu Prokrestese säng- kõigile ühe suuruse järgi, isikupära arvestamatta Pegasos- luulehobu Parnass- luulemaailm Pygmailon- skulptor, vihkas naisi, armub enda loodud kujusse Narkissos- ilus noormees, armus iseendasse Echo- Kaja Nartsissism- liialdatud enesearmastus Eros- armunoolte lennutaja Charon- paadimees, viib Hadesesse Acheron- hädane jõgi Styx- jumalate jõgi Lethe- unustuste jõgi Olümposel: · Zeus- taeva jumal · Poseidon- mere jumal · Hades- allilma valitseja · Hestia- kodukolde jumalanna · Demeter- vilja jumalanna · Hera- Zeusi naine- abielukaitsja · Apollon- zeusi laps- ilu, kunstijumal · Hephaistos- tulejumal · Ares- sõjajumal · Athena- tarkusejumalanna
) Ariadne lõng juhtnöör Prometheus kinkis inimestele tule, mõtlemisvõime, teadmisi, oskusi sattus seetõttu Zeusi viha alla. Aheldati Kaukasuse mäe külge, iga päev nokkis kotkas ta maksa. (Herakles päästis ta.) Prometheus titaan Pandora laegas Pandora päästis laekast välja kõik inimlikud puudused ja inimkonna hädad ning mured (haigused, sõjad, kuriteod jne), laekas oli ka lootus, tänu sellele suudavad inimesed edasi elada. Moira saatuse jumalanna (kaalud) Acheron hädade jõgi Styx jumalate tõotuse jõgi Leithe unistuste jõgi Charon paadimees sõidutab koolnud (kel raha hammaste vahel) üle jõe sealpoolsusse Kerberos põrgukoer kolme pea ja draakonisabaga Eros (Cupido, Amor) armastusejumalanna poeg, armunoolte lennutaja Parnass luulemaailm/luuletajad Pegasus luulehobu (tiivuline) Odüsseia seiklusrikas elutee Shylla ja Charyldise vahelt läbi pääsemine kaks võrdselt vältimatut õnnetust Homeros ,,Ilias" (8.saj eKr)
loeti välja lindude lennust, ohvriloomade siseelunditest või muudest asjadest. Selle kõrval kasutati ka spetsiaalseid pühamuid, kus jumalatelt nõu küsiti . surmajärgsus • Kreeklased panid rõhku peamiselt siinpoolsele elule. Maine elu pidi olema meeldiv ja nautimisväärne. Inimese saatus pärast surma ei sõltunud tema tegudest eluajal. Surnute hinged rändasid jumal Hadese poolt valitsetavasse allilma, mida ümbritses allilmajõgi Acheron. Et surnuteriiki pääseda, tuli hingel maksta paadimees Charonile. surmajärgsus • Seetõttu oli kombeks panna matustel kadunukesele münt suhu. Allilma kujutasid kreeklased ette rõõmutu ja sünge paigana, kus surnute hinged elasid rõõmutute ja mäluta varjudena. Sport ja olümpiamängud • Paljude usupidustuste programmi kuulusid spordivõistlused ning sport oli kreeklaste, eriti aristokraatide hulgas üks meelisharrastusi. Sporti
Kuna ennustused olid sageli raskesti tõlgendatavad, siis vaieldi rahvakoosolekutel ja nõukogudes sageli jumala sõnumi tähenduse üle. 3.5. Surmajärgsus: Kreeklased panid rõhku peamiselt siinpoolsele elule. Maine elu pidi olema meeldiv ja nautimisväärne. Inimese saatus pärast surma ei sõltunud tema tegudest eluajal. Surnute hinged rändasid jumal Hadese poolt valitsetavasse allilma, mida ümbritses allilmajõgi Acheron. Et surnuteriiki pääseda, tuli hingel maksta paadimees Charonile. Seetõttu oli kombeks panna matustel kadunukesele münt suhu. Allilma kujutasid kreeklased ette rõõmutu ja sünge paigana, kus surnute hinged elasid rõõmutute ja mäluta varjudena. 3.6. Sport ja olümpiamängud: Paljude usupidustuste programmi kuulusid spordivõistlused ning sport oli kreeklaste, eriti aristokraatide hulgas üks meelisharrastusi
Kuna ennustused olid sageli raskesti tõlgendatavad, siis vaieldi rahvakoosolekutel ja nõukogudes sageli jumala sõnumi tähenduse üle. 3.5. Surmajärgsus: Kreeklased panid rõhku peamiselt siinpoolsele elule. Maine elu pidi olema meeldiv ja nautimisväärne. Inimese saatus pärast surma ei sõltunud tema tegudest eluajal. Surnute hinged rändasid jumal Hadese poolt valitsetavasse allilma, mida ümbritses allilmajõgi Acheron. Et surnuteriiki pääseda, tuli hingel maksta paadimees Charonile. Seetõttu oli kombeks panna matustel kadunukesele münt suhu. Allilma kujutasid kreeklased ette rõõmutu ja sünge paigana, kus surnute hinged elasid rõõmutute ja mäluta varjudena. 3.6. Sport ja olümpiamängud: Paljude usupidustuste programmi kuulusid spordivõistlused ning sport oli kreeklaste, eriti aristokraatide hulgas üks meelisharrastusi
Kuulsaim on Apolloni tempel Delfis Kesk- Kreekas Parnassose jalamil. Müüdi järgi tappis Apollon lohemao nimega Python, mistöttu preestrinnast ennustajat kutsutakse püütiaks. Alati ei saadud ennustusest aru, kuid see oli juba surelike endi süü. Surmajärgsus Kreeklased panid röhku peamiselt siinpoolsele elule. Arvati, et surnute riik asub maa all, kuid sinna vöib pääseda maailma ümbritsevat Okeanose jöge mööda purjetades. Surnute riiki piirab allmaailmajögi Acheron, millest paadimees Charon hingi höberaha eest üle viib. Seetöttu pandi surnutele höbemünt suhu. Allmaailmas elasid surnud röömutult, tahteta ja mäluta varjudena, aga midagi erilist karta pole. Müsteeriumid Ebamäärase surmajärgsusega tekkisid ka teist laadi ettekujutused. Need levisid eeskätt müsteeriumitega laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistused. Nendel vöis osaleda vaid kindla pühitsusrituaali läbiteinud inimesed. Üks tuntumaid on jumalanna Demeteri auks
Preestrid või preestrinnad olid linnriigi volitatud esindajad, kes pidid kogukonna nimel pühamu eest hoolt kandma ja ohvritalitusi läbi viima. Preestrid ei moodustanud eraldi seisust. Põhiline jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine. Verel lasti voolata, loom ise nüliti ja tehti toiduks. Igas linnriigis peeti aasta jooksul mitu usupidustust, kus osales kogu elanikkond. Surmajärgsus Levinud oli arusaam, et surnute riiki piirab allmaailmajõgi Acheron, milles paadimees Charon hingi hõberaha eest üle viib. Seetõttu oli kombeks surnule häberaha suhu panna. Allmaailmas elasid surnud rõõmutult, tahteta ja mäluta varjudena. Müsteeriumid Müsteeriumid olid laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistused. Tuntumad olid jumalanna Demeteri auks peetud Eleusise müsteeriumid ja Orpheuse müsteerium. Müsteeriumides kirjeldati teistsugust hauatagust elu. Hinge surematuse, taaskehastumise ja
roos, ülane, õunapuuõis. Hermes ehk Mercurius Zeusi käskijalg, kaubanduse- ja turujumal, kaupmeeste kaitsja, varaste jumal, spordijumal. Ares ehk Mars sõjajumal. Raisakull, koer, oda, kiirver, kilp Pilet 2 - Allmaailm, selle kirjeldus Allmaailma valtseb Hades koos oma kuninganna Persephonega. Tataros ja Erebos on allmaailma osad. Tataros on sügavaim, maa poegade vangla. Erebosse lähevad hinged kohe pärast surma. Tee allmaailma algab sealt, kus hädade jõgi Acheron suubub hädakisa jõkke Kokytosesse. Vana paadimees Charon toimetab hinged, kes on maetud ja kellel on teeraha, paadiga Tatarose väravani. Seal on Kerberos, kes laseb hinged sisse, kuid mitte kedagi välja. Hinged sisenevad väravast ning lähevad kolme kohtuniku ette, kus otsustatakse, kas nad satuvad piinadesse või jõuavad õndsuse paika Elysioni väljadele. Allamaailmas on veel kolm jõge, tulejõgi Phlegethon, murdumatu tõotuse jõgi Styx ja unustustejõgi Lethe.
Vergilius (Rooma poeet) kirjeldab allilma Charon (paadimees) viib hinged üle jõe, kus asub allilma värav. Hingedel peab olema hammaste vahel teeraha ja keha peab olema korralikult maetud, siis saab üle vee. Väravas on Kerberos (kolm pea, draakonisabaga koer), laseb sisse aga välja mitte. Pärast Kerberost 3 kohtunikku, kellest kaks on Zeusi ja Europe pojad (Minos ja Rhadamanthys). Head saadetakse Elysioni väljadele, halvad igavesse piina. Allilma maast lahutavad 5 jõge: Acheron (hädade jõgi), Kokytos (hädakisa jõgi), Phlegethon (tulejõgi), Styx (jumalate murdumatu tõotuse jõgi), Lethe (unustusejõgi). Ümber Hadese palee on külmad, lagedad, tühjad alad, aasad närbumatute lilledega. Fuuriad=erinnüsed (Tisiphone, Megaisa, Alekto) karistavad allilmas kurjategijaid (Vergilius) Kreeka poeetidele erinnüsed patuste nuhtlejaid maa peal. E'd olid halastamatud, õiglased. Uni (Hypnos) + Surm (tema vend; Thanatos) ka allilmas. On 2 unenägude väravat: üks
hüvitust. Vergilius (Rooma poeet) kirjeldab allilma - Charon (paadimees) viib hinged üle jõe, kus asub allilma värav. Hingedel peab olema hammaste vahel teeraha ja keha peab olema korralikult maetud, siis saab üle vee. Väravas on Kerberos (kolm pea, draakonisabaga koer), laseb sisse aga välja mitte. Pärast Kerberost 3 kohtunikku, kellest kaks on Zeusi ja Europe pojad (Minos ja Rhadamanthys). Head saadetakse Elysioni väljadele, halvad igavesse piina. Allilma maast lahutavad 5 jõge: Acheron (hädade jõgi), Kokytos (hädakisa jõgi), Phlegethon (tulejõgi), Styx (jumalate murdumatu tõotuse jõgi), Lethe (unustusejõgi). Ümber Hadese palee on külmad, lagedad, tühjad alad, aasad närbumatute lilledega. Fuuriad=erinnüsed (Tisiphone, Megaisa, Alekto) karistavad allilmas kurjategijaid (Vergilius) Kreeka poeetidele erinnüsed patuste nuhtlejaid maa peal. E’d olid halastamatud, õiglased. Uni (Hypnos) + Surm (tema vend; Thanatos) ka allilmas
Igal linnal oli Hestiale pühendatud avalik kolle. PILET NR 2 ALLMAAILMA KIRJELDUS Surnute riiki valitses Hades koos oma naise Persephonega. Teed Hadese riiki üle maa serva, teisele poole Okeanost; koopad ja sügavamad järved. Tartaros on allilma sügavam osa, Maa poegade vangla. Erebos on paik, kuhu saabuvad surnud kohe pärast hingeheitmist. Allilm on hämar, varjuline paik, varjude riik, kus pole midagi reaalset. Tee allilma hakkab sealt, kus Acheron, hädade jõgi, suubub Kokytosesse, hädakisa jõkke. Vana paadimees Charon toimetab surnute hinged üle vee teisele kaldale, kus asub Tartarose teemantne värav. Väravat valvab Kerberos, kolme pea ja draakonisabaga koer, kes laseb sisse kõik hinged, kuid välja mitte kedagi. Pärast sisenemist tuleb igaühel minna kolme kohtuniku ette. Nad otsustavad, halvad hinged läkitatakse igavesse piina, head aga õndsuse paika, mida kutsutakse Elysioini väljadeks.
Kuid vana aja kreeklaste tähelepanu oli pigem suunatud maisele elule, kui teispoolsele elule. Pärast surma pidi inimene minema Hadese riiki, mis oli kohutav ja sünge. Kreeklased pöörasid väga vähe tähelepanu teispoolsele elule. Nad keskendusid maapealse elu olemusele. Kreeklased uskusid seda, et sügaval maa all asub surnute riik. Kuid surnute riiki oli võimalik pääseda ka siis, kui purjetada mööda Okeanose jõge, mis pidi ümbritsema kogu maailma. Usuti ka seda, et Acheron ( allilmajõgi ) piirab surnute riiki elavate maailmast. Selle jõe peal olev paadimees Charon pidi inimeste hingi hõbedaraha eest üle viima. Sellest tulenevalt pandi surnutele münte suhu. Allilmas elasid surnud täiesti elutult, milles ei olnud rõõmu, tahtmist ega eesmärki. Piibli Uues Testamendis on vähe räägitud sellest, et mis saab pärast surma. Kuid tänapäeval viitavad elu jätkumisse pärast surma tuntud surmalähedased kogemused.
Kuid vana aja kreeklaste tähelepanu oli pigem suunatud maisele elule, kui teispoolsele elule. Pärast surma pidi inimene minema Hadese riiki, mis oli kohutav ja sünge. Kreeklased pöörasid väga vähe tähelepanu teispoolsele elule. Nad keskendusid maapealse elu olemusele. Kreeklased uskusid seda, et sügaval maa all asub surnute riik. Kuid surnute riiki oli võimalik pääseda ka siis, kui purjetada mööda Okeanose jõge, mis pidi ümbritsema kogu maailma. Usuti ka seda, et Acheron ( allilmajõgi ) piirab surnute riiki elavate maailmast. Selle jõe peal olev paadimees Charon pidi inimeste hingi hõbedaraha eest üle viima. Sellest tulenevalt pandi surnutele münte suhu. Allilmas elasid surnud täiesti elutult, milles ei olnud rõõmu, tahtmist ega eesmärki. Piibli Uues Testamendis on vähe räägitud sellest, et mis saab pärast surma. Kuid tänapäeval viitavad elu jätkumisse pärast surma tuntud surmalähedased kogemused.
Kuid vana aja kreeklaste tähelepanu oli pigem suunatud maisele elule, kui teispoolsele elule. Pärast surma pidi inimene minema Hadese riiki, mis oli kohutav ja sünge. Kreeklased pöörasid väga vähe tähelepanu teispoolsele elule. Nad keskendusid maapealse elu olemusele. Kreeklased uskusid seda, et sügaval maa all asub surnute riik. Kuid surnute riiki oli võimalik pääseda ka siis, kui purjetada mööda Okeanose jõge, mis pidi ümbritsema kogu maailma. Usuti ka seda, et Acheron ( allilmajõgi ) piirab surnute riiki elavate maailmast. Selle jõe peal olev paadimees Charon pidi inimeste hingi hõbedaraha eest üle viima. Sellest tulenevalt pandi surnutele münte suhu. Allilmas elasid surnud täiesti elutult, milles ei olnud rõõmu, tahtmist ega eesmärki. Piibli Uues Testamendis on vähe räägitud sellest, et mis saab pärast surma. Kuid tänapäeval viitavad elu jätkumisse pärast surma tuntud surmalähedased kogemused.
annaabi.ee 
