tumedusele vastandub valgusvihk, mille allikas on kollane küünlaleek. See loob esemete ja kehade natukene metalsena mõjuva plastilisuse ning südamliku, pisut salapärase meeleolu. 17. Sajandi II poolel kujunes määravaks õukondlik maitse ja valitsevaks sai baroklik klassitsism. Maalikunstis peeti ainuõigeks täpset, selget ja idealiseerivat joonistust ning alahinnati värvide osatähtsust. Kolmandaks piirkond, mille keskuseks oli kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei hoolitud absolutistlike maade paraadlikkusest ning põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti. Revolutsiooniaegsel ja järgsel Inglismaal olid sellised puritaanlikud meeleolud veelgi tugevamad. Ühine vastuseis katoliku maailmale tõi hollandi kultuuri mõjupiirkonda ka mahajäänumad alad, nagu luterliku Põhja-Saksamaa ja Skandinaavia ning nõnda ka Rootsi koosseisu kuulunud Eesti. Hollandi juhitud piirkonnas saab rääkida klassitsismistki vaid arhitektuuri alal, sest
Barokk rõhutab, et elu on liikusmises, dünaamikas- kirg, grandioossus, hoog. Barokiajastu ei salli sirget joont. Sagedasteks teemadeks on röövimisstseenid ja võitlused. Barokki võrreldakse tormi ja orkaaniga merel. Arenes välja kammermuusika, sündisid ooper ja operett. Kolm maaderühma barokis: Absolutismi ja katoliikliku Absolutismi maad, kus ilmalik Protestantlikud maad )Piirkond, vastureformatsiooni maad võim on kiriku oma huvidele kus ei hoolitud absolutistlike (Kiriku huvid olid nende maade allutanud ( Kunsti ilmet maade paraadlikkusest ning kunstis, eriti arhitektuuris kujundasid peamiselt õukonna põlati katoliikliku kiriku esikohal. St. Kirik tellis kunsti) tellimused) rikkalikku ja tundeküllast kunsti. St kodanlus oli kunsti tellijaks)
peab nõustama filosoof. Nad toetasid absolutistlikku valitsusviisi, et valgustud valitseja saaks teha vajalikud ümberkorraldused, mis tooksid alamatele üldise rahulolu. Füsiokraadid: riik ei või sekkuda majandusellu, sest see kahjustab üksikisiku majanduslikke õigusi ning ka majandust tervikuna. Nad toetasid vabakaubandust ning riiklike privileegide ja monopolide kaotamist. Toetati kõige rohkem põllumajandust ning kaitsti talurahva õigusi. 7. Kuidas muutusid valgustusideede mõjul absolutistlike valitsejate staatus ja nägemus oma rollist? Valitseja ei olnud enam Jumala poolt määratud, vaid hoopis rahva teener, kes pidas ennast ühiskonna liikmeks, kellel oli lihtsalt suurem vastutus üleüldist heaolu tagada. p
Milline oli Euroopa majanduslik ja poliitiline olukord 17. sajandi lõpul? 17.sajandil saavutas absolutism Euroopas oma hiilgeaja. Seoses sellega oli sõda sel sajandil peaaegu püsiv nähtus. Aastatel 1600 kuni 1720 oli Euroopas kõigest viis rahuaastat. Laastavate sõdade ning absolutistlike valitsejate pillava eluviisi tõttu oli ka majanduslik olukord väga raske (eriti Prantsusmaal). Olukorra tegi keerulisemaks ka ,,väike jääaeg" mille haripunkt oligi just nimelt 17. sajand. Põllumajandus jäi tasemele, kus suuudeti üksnes iseenast ära elatada või pisut üle selle, ja suurem osa toodangust tarbiti ära koha peal. Louis XIV, kelle ajal absolutism Prantsusmaal haripunkti jõudis, hakkas reaalselt valitsema aastal 1661
Euroopas oli 16. sajandi teine pool ja 17. sajand keskaegse seisusliku hiskonnakorralduse lagunemise, absolutistlike rahvusriikide kujunemise ja hiskonna moderniseerumise aeg. Sellesse perioodi langeb kapitalistlike tootmissuhete areng ning humanistliku ja ratsionalistliku mtteviisi juurdumine. Rahvuslike suurriikide kujunemisega kaasnes vitlus poliitilise ja majandusliku vimu prast Euroopas ja kolooniates. Sdadele andsid hoogu vaenused katoliiklaste ja protestantide vahel. Vaade Tallinnale 16. sajandi lpul. Kogu 17. sajandi Euroopa ajalugu mjutas tsentraliseeritud Vene riigi tugevnemine. 15
Nende maade kunstis esikohal kiriku huvid. (Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna Saksamaa Lõuna Madalmaad, Poola-Leedu) 2. Teiseks absolutistlikud maad, kus kiriku võim ilmaliku võimu mõju all ja valitsevaks olid peamiselt õukonna tellimused.(Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhiad) 3. Kolmandaks piirkond, mille keskuseks kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei hoolitud ei absolutistlike maade kunstist ega vaimulikust kunstist. (Põhja Saksamaa, Skandinaavia, Eesti) Barokk Itaalias : · Arhitektuuris esmatähtis kirikute püstitamine. Valitsevaks kirikutüübiks pikergune hoone. Kiriku siseruum moodustas ühe avara saali, ei jagunenud löövideks. Külglööve asendasid kabeliteread kiriku põhja ja lõunaküljel. Põhilisteks valgusallikateks kupli allosas asuvad aknad. Valgus koondus kiriku idaossa, tõstes seda esile. Vahel
eesõigusi. Linnade omavalitsus Väiksemad linnad mõisnike võimu all. Poliitilised õigused vaid linnakodanikel. Kodanikuõigusi jagas linnavalitsus raad. Ülesanne Milles seisnes/mida kujutas balti erikord? Miks oli balti erikorrast huvitatud Vene keskvõim? Miks oli balti erikorrast huvitatud Balti aadel? Asehalduskord 17831796 Sõnad kuulamisteksti jaoks Balti privileegitest, Balti erikorda, Vene riigi, absolutistlike, Balti kumbermangud, kaubanduspoliirikat, valgustusideedest, sõjaväe, Eesti- ja Liivimaal, Balti matrikliaadlile 1762 Venemaa troonile asunud keisrinna Katariina II eesmärgiks oli Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine ja piirialade tihedam liitmine Venemaaga. St tähendas aga Balti erikorra piiramist. Asehalduskord kehtestati 1783.aastal. Muutused halduskorralduses Muutused halduskorralduses Balti provintsidesse jäi kaks kubermangu (Eestimaa ja Liivimaa).
Ometigi on see nii mõneski suhtes renessansi vastand. Barokk kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, millega käsikäes käib ülekuhjamine, vormide moonutamine nende ilmekuse tõstmise otstarbel, nende raskepärasus ja mõõtmete kolossaalsus. Valitses üldiselt XVII sajandil. Teenindab kahte valdkonda: 1) kirikukunst (Kolmekümneaastane sõda 1618 48), maailma püütakse tagasi võita katoliiklusele; 2) 17. 18. sajand absolutistlike monarhiate tippperiood , võimsate losside periood. Barocco it. keeles eriskummaline, veider, portugali keeles ebareeglipärane, poolümar pärl. Barokile on iseloomulik illusoorsus, dünaamilisus, kobrutav, mäslev, tormlev, voogav, heroilisus. Põhivärvid on punane ja sinine. Barokk kunst tärkab Itaalias. Selle idusid leidus juba mõningate renessansi suurmeistrite (Raffaeli, Correggio, peamiselt aga Michelangelo) loomingus. Itaalias leiab uus kunstivaim esimesena kõige
katoliikliku vastureformatsiooniga. Kunstis olid esikohal kiriku huvid. 9. Iseloomusta teist rühma. Milline maa oli selle ilmekaim esindaja ja kuidas nimetatakse sealset kunsti? Absolutislikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud. Kunsti ilmestasid õukonna tellimused. Prantsusmaa oli selle ilmekaim esindaja???? 10. Iseloomusta kolmandat rühma, nimeta selle juhtiv maa ja praegu kasutatav kunsti nimetus? Keskuseks kapitalistlik ja protestantlik Holland. Ei hoolitud absolutistlike maade paraadlikkusest ja põlati katoliku kiriku tundeküllast kunsti.?? 11. Millisesse rühma kuulub 17. saj. kunst Eestis? III
1Iseloomusta teist rühma. Milline maa oli selle ilmekaim esindaja ja kuidas nimetatakse sealset kunsti? Ilmalik võim oli kiriku taiplikult oma huvidele allutanud, kunsti ilmet kujundasid õukonna tellimused. Püüti rohkem toetuda klassikalise antiikkunsti eeskujudele. Baroklik klassitsism. Prantsusmaa. Liikumine, pinge, kontrastid, üksikosade allutamine maalilisele tervikule. 1Iseloomusta kolmandat rühma, nimeta selle juhtiv maa ja praegu kasutatav kunsti nimetus? Ei hoolitud absolutistlike maade paraadlikusest ning põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti. Kujutavas kunstis realism, arhitektuuris klassitsism. Liikumine, pinge, kontrastid, üksikosade allutamine maalilisele tervikule. Hooland. Baroklik realism. 1Millisesse rühma kuulub 17. saj kunst Eestis? Baroklik realism.
USA vabaduse ja võrdsuse ideed mõjutasid ka Prantsusmaa revolutsiooni Ameerika õiguskultuuri ja seaduskuulekuse põhimõtete levik. 6.Kirjelda USA kujunemist ja iseseisvumist.5p 7.Iseloomusta USA kodusõda. Millal? Osapooled? Tagajärjed? 3p. 8.Iseloomusta USA riiklikku korraldust. ( seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim) 4p 9.Iseloomusta uue maailmapildi kujunemist: renessanss ja humanism. 4p Renessanss- antiikkultuuri taassünd 10.Iseloomusta absolutismi, too näiteid absolutistlike valitsejate kohta. 5p Absolutism - kuninga võim on piiramatu.Kuningas valitseb riiki, teeb kõik tähtsamad seadused ja otsused, mõistab tähtsamatel juhtudel kohut, juhib sõjaväge, määrab ametisse piirkondade asevalitsejad ning valitseb kristlike tavade järgi ja annab aru vaid jumalale. 11. Too välja maadeavastuste eeldused.3p Teadmised, renessaanssiajastu uudsed iseed ja tehnika ( kompass), kartograafia, karavall, kogemused, mauride pärand hispaanias (araabia geograafia ja
Aastal. 9.Iseloomusta uue maailmapildi kujunemist: renessanss ja humanism. 4p Renesanss- antiikkultuuri taasväärtustamine, moes on antiikkunst, antiikautorite tööd, jäljendati neid. Inimene kerkib tähtsamaks. Inimest hakatakse hindama Humanism – inimesekeskne, inimest väärtustav maailmavaade, mis hindab inimese oskus, tundeid, ilu, tarkust ja keha. Hakati maalima inimeste nägusid, kehad polnud paljad. 10.Iseloomusta absolutismi, too näiteid absolutistlike valitsejate kohta. 5p Karl XI, Louiss XIV 11. Too välja maadeavastuste eeldused.3p Mauuride pärandus, renessansiajastu uudsed ideed ja tehnika, kartograafia ja laevaehitus 12. Milline oli Viini kongressi tähtsus? 5p Kongressi eesmärgiks oli lahendada Prantsuse revolutsioonisõdadest, Napoleoni sõdadest ja Saksa-Rooma riigi lõpetamisest tekkinud probleeme. Tulemuseks oli kontinendi poliitilise kaardi ümberjoonistamine, Prantsusmaa,
vastureformatsiooniga. Kunstis olid esikohal kiriku huvid. 9. Iseloomusta teist rühma. Milline maa oli selle ilmekaim esindaja ja kuidas nimetatakse sealset kunsti? Absolutislikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud. Kunsti ilmestasid õukonna tellimused. Prantsusmaa oli selle ilmekaim esindaja???? 10. Iseloomusta kolmandat rühma, nimeta selle juhtiv maa ja praegu kasutatav kunsti nimetus? Keskuseks kapitalistlik ja protestantlik Holland. Ei hoolitud absolutistlike maade paraadlikkusest ja põlati katoliku kiriku tundeküllast kunsti.?? 11. Millisesse rühma kuulub 17. saj. kunst Eestis? Kolmandasse
Francois Boucher rokokoo kõige tüüpilisem esindaja. Eeskätt dekoratiivsed maalid, mis kohaldatud rokokoo- interjöörile. Teemad enamasti allegoorilised, kuid lahendus teine: · Jõulise ilu asemel lodevas poosis naised, kelle ümber keerlevad kavalerid. Õhus lendlevad putod või väikesed Erosed (armastusjumalanna saatjad kreeka mütoloogias). 8 III. Kapitalistlikud ja protestantlikud riigid, kus ei hoolitud absolutistlike maade paraadlikkusest ning põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti. · Piirkond, mille keskuseks oli Holland. Revolutsiooniaegsel ja järgsel Inglismaal olid sellised puritaanlikud meeleolud veelgi tugevamad. Ühine vastuseis katoliku maailmale tõi hollandi kultuuri mõjupiirkonda ka mahajäänumad alad, nagu luterliku Põhja-Saksamaa, Skandinaavia koos Eestiga (kuulus sel ajal Rootsi koosseisu)
Murrang nende vahel. Henry VII oli lihtsalt õnnelik juhus dünastiad kokku panna. Kuulus revolutsioon (Glorious Revolution): James II (James VII) võimuletulek ja poliitilised eesmärgid. Revolutsioon sai alguse kodusõja sündmustest. Charles I kukutamine, Charles II reustaratsioon (suri 1685), tema vend James II päris trooni. Parlament ei tahtnud James II-le trooni anda, kuna ta oli katoliiklane. Jäi viimaseks katoliiklikuks kuningaks Inglismaal. Eesmärgid: kuninga võimu suurendada absolutistlike võimu põhimõtteid kasutades ning üritas vältida kõiki neid seadusi, mis kiusasid taga katoliiklasi (valis endale oma katoliikliku nõukoja; ei järginud Abeus Corpuse printsiipi õiglasele kohtupidamisele). Arvati et temast saab uus Bloody Mary. Usuvabaduse nõue. 1687 James II lasi välja seaduse usuvabadusest kõigile alamatele. Otsis sellele kinnitust ka parlamendilt. Saatis 7 vastu olnud piiskopi Towerisse, kus nad aga kohtupidamisel õigeks mõisteti (!).
Vastuolud luterluse, kalvinismi ja katoliikluse vahel viisid korduvate konfliktideni, suurim heitlus oli Kolmekümneaastane sõda (1618 1648) Euroopa protestantlike (Hollandi vabariik, mitmed Saksa vürstiriigid, Tsehhi ja Inglismaa kuningriik) ja katoliiklike riikide (Saksa-Rooma keisririik, Hispaania ja Ungari kuningriik) vahel, mis päädis suuremate tulemusteta ehk protestantide eluõiguse tunnistamisega. Üldjoontes iseloomustab konfessionaalset ajastut ka absolutistlike riikide väljakujunemine, mis tegelevad aina enam kirikusse puutuvate teemadega. 1580. aastal ilmub Konkordia raamat, mis kommenteerib selgitavalt Augsburgi usutunnistust, et vältida konflikte luterluse sees. Kujunes välja luterliku ortodoksia ajajärk, mis kestis 18. sajandini. Rõhutati õiget luterlust, et kaitsta õpetust katoliiklike ja kalvinistlike jõudude eest. Vanakreeka loogiku Aristotelese abiga pannakse luterlik õpetus õigesse järjekorda, võetakse üle
Ja ehki Descartes ei sekku otseselt jurispudentsi muudab ta siiski oluliselt selle mõttemaailma ning tuues sellega kaasa loobumise paavstlikest ja roomaõiguslikest seisukohtadest ning võtsid õiguse ise seisukohti võtta. Loonuõiguse järgi mõtlevad juristid ei aktsepteerinud enam rooma õigust tänu selle traditsioonile, kuigi sellest säilisid kehtivatena suured osad oli nende põhjendus juba uus. Just loonuõigulaste õpetustes saavad senistest absolutistlike valitsejate alamatest vabad kodanikud ning samuti areneb välja õigusmõistete täpne süsteem. Võiks tunduda, et see on kogu aeg nii olnud, kuid tegelikult saab loogilisest süsteemist rääkida alles loonuõigusest, sest just sellest ajas ei saa ühel sõnal olla üle ühe tähenduse ning ühte mõistet ei saa kirjeldada mitme sõnaga. Kuigi esialgu jääb see praktilisest elust kaugele juurdub järkjärgult veendumus, et valitseb positiivne õigus ning
22 · Absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused. Nt Prantsusmaal, Saksamaa väikemonarhiad ja Inglismaa enne revolutsiooni 1640. · Piirkond, mille keskuseks oli kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei hoolitud absolutistlike maade paraadlikkusest ning põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti. Revolutsiooniaegsel ja järgsel Inglismaal olid sellised puritaanlikud meeleolud veelgi tugevamad. Ühine vastuseid katoliku maailmale tõi hollandi kultuuri mõjupiirkonda ka Põhja-Saksamaa ja Skandinaavia. Baroki tunnustele vastas täiel määral ainult esimesena nimetatud maade kunst, teise
hiljem ka kalvinistid. 1561. aastal sõnastas Guy de Bray Madalmaade kalvinistide usutunnistuse Confessio Belgica. Katoliku usk jäi aga ka edaspidi Madalmaades olulisele kohale. Ka mitte reformatsiooni suurima ulatuse perioodil ei ületanud kalvinistide osakaal isegi põhjaprovintsides enamat kui 55% elanikkonnast. Felipe II seadis sihiks integreerida Madalmaad tihedamini Hispaaniaga. Ühelt poolt oli see seotud absolutistlike tendentsidega: Madalmaades oli seisulik omavalitsus märksa tugevam kui Hispaania teistes valdustes. Habsburgide kulukad sõjad nõusid maksukoorma suurendamist, mis põrkus mõistagi seisuste vastuseisule, mis tuli nüüd murda. Hispaania-vastaseid hoiakuid süvendas Madalmaade kaupmeestele kehtestatud keeld kaubelda Hispaania kolooniatega. Madalmaade pankureid tabas valusalt Hispaania 1557. aasta riigipankrott. Ka Hispaania ja Inglismaa vastasseis oli vastuolus Madalmaade kaubandushuvidega.
annaabi.ee 
