Itaalia Pealinn Rooma Keel Itaalia keel Rahvaarv 60 000 000 Pindala 300 000 km² Rahaühik Euro Usund Katoliiklus Itaalia lipp Itaalia vapp 1. Abruzzo maakond 2. Apuulia maakond 3. Basilicata maakond 4. Calabria maakond 5. Campania maakond 6. Emilia Romagna maakond 7. Friuli-Venezia Giulia maakond 8. Lazio maakond 9. Liguuria maakond 10. Lombardia maakond 11. Marche maakond 12. Molise maakond 13. Piemonte maakond 14. Sardiinia maakond 15. Sitsiilia maakond 16. Toscana maakond 17. Trentino-Alto Adige maakond 18. Umbria maakond 19. Valle d'Aosta maakond 20. Veneto maakond
Peamised kaubanduspartnerid on Saksamaa, Prantsusmaa, USA, Suurbritannia, Holland ja Belgia. Enamusel aastatel ületab import ekspordi tänu energia ja loodusressursside impordivajadusele. Seda kaubandusdefitsiiti tasakaalustavad turistide poolt Itaalias tehtud kulutused. Umbes neljandik Itaalia väliskaubandusest toimub Euroopa Liidu siseselt. Haldusjaotus *Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8101 vallaks 1. Abruzzo maakond 2. Apuulia maakond 3. Basilicata maakond 4. Calabria maakond 5. Campania maakond 6. Emilia Romagna maakond 7. Friuli-Venezia Giulia maakond 8. Lazio maakond 9. Liguuria maakond 10. Lombardia maakond 11. Marche maakond 12. Molise maakond 13. Piemonte maakond 14. Sardiinia maakond 15. Sitsiilia maakond 16. Toscana maakond 17. Trentino-Alto Adige maakond 18. Umbria maakond 19. Valle d'Aosta maakond 20. Veneto maakond
a .) Rahvastik: itaallased (94%), muud (6%) Linnaelanikke: 67 % Rahaühik: euro Olulised linnad: Milano (1.5 mln. elanikku), Napoli (ligi 1.2 mln.), Torino (1.1 mln.), Genova (0.7 mln.), Bologna (0.5 mln.), Firenze President: Giorgio Napolitano Peaminister: Silvio Berlusconi Iseseisvus: 17. märts 1861 Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Riigihümn: Fratelli d'Italia Usund: Katoliiklus Haldusjaotus: 20 maakonda 1.1 Haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks. Abruzzo maakond Apuulia maakond (Puglia) Basilicata maakond Calabria maakond Campania maakond Emilia Romagna maakond Friuli-Venezia Giulia maakond Lazio maakond Liguuria maakond Lombardia maakond Marche maakond Molise maakond Piemonte maakond Sardiinia maakond (Sardegna) Sitsiilia maakond (Sicilia) Toscana maakond Trentino-Alto Adige maakond Umbria maakond Valle d'Aosta maakond Veneto maakond 2. Geograafiline asend Itaalia asub Euroopa mandril ja Euraasia maailmajaos
juunil 1946 korraldatud referendumiga. Konstitutsioon kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning jõustus 1. jaanuaril 1948. Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu (see on pigem auamet). Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322-liikmelisest Senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest Saadikutekojast 5 aastaks. Haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks. Abruzzo maakond Apuulia maakond (Puglia) Basilicata maakond Calabria maakond Campania maakond Emilia Romagna maakond Friuli-Venezia Giulia maakond Lazio maakond Liguuria maakond Lombardia maakond Marche maakond Molise maakond Piemonte maakond Sardiinia maakond (Sardegna) Sitsiilia maakond (Sicilia) Toscana maakond 5 Trentino-Alto Adige maakond Umbria maakond Valle d'Aosta maakond Veneto maakond Valimised 2006. aasta Itaalia parlamendivalimised
vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Vaata pilte: http://www.tsunamis.com /tsunami-pictures.html Maigi Astok Maigi Astok 32 m laine ... Maigi Astok Maigi Astok Maigi Astok Indoneesia 2004 Maigi Astok Maigi Astok Maigi Astok Itaalia Maigi Astok 6,3-palline maavärin Itaalia keskosas Abruzzo maakonnas. Aprill 2009 Maigi Astok Maigi Astok Sumatral Maigi Astok Jaapanis Maigi Astok Kobe 1995 Maigi Astok Maigi Astok Chuetsu 2004 Maigi Astok Sumatra maavärin 2004 Katastroof toimus mõni päev enne aastavahetust (2004/2005) ja tabas mitmeid Kagu-Aasia piirkonna riike 26.detsembril 2004. Tsunami tekkis 9 pallise veealuse maavärina järgselt. Hiigelveelaine pühkis rannikul kõik oma teelt.
Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Riigi haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8092 vallaks. Pindal N Rahvaar Maakond Keskus a r v (km²) 1. Abruzzo L'Aquila 10 763 1 342 177 2. Apuulia (Pug Bari 19 358 4 090 577 lia) 3. Basilicata Potenza 9 995 587 680 4. Calabria Catanzaro 15 080 2 011 537 5. Campania Napoli 13 590 5 833 131 6. Emilia Bologna 22 446 4 429 766 Romagna Friuli-Venezia 7. Giulia Friuli- Trieste 7 858 1 235 761 Venezia Giulia
Sellest on väga kahju. Umbrias on rohkesti suhteliselt odavat veini. Tihti juhtub, et Toscana vainitootjad kiirustavad Umbria maatükke omandama, sest tänu paremale kliimale õnnestub seal valmistada paremate maitseomadustega valget veini. Järjest enam juhtub, et tuntud Toscana veinitootjad viivad oma tammevaatides fermenteeritava valge veini tootmise üle Umbriasse ning märgistavad oma veini - Umbria IGT. Latium Abruzzo Abruzzo piirkonna hinnatuim viinamarjasort on Montepulciano. Pärast marjade pressimist jahutavad uuendusmeelsed veinitootjad selle marjasordi mahla külma veega. Mahla värvus muutub eredaks, aroom intensiivseks. On saanud tavaks, et Montepulciano veini laagerdatakse väiksemates tammevaatides, mis rikastavad selle aroomi tanniininootidega. Abruzzo piirkonnas valmistatakse valget veini enamasti trebbiano viinamarjadest. Tänapäevast
Põhiseadus kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning jõustus 1. jaanuaril 1948. Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu (see on pigem auamet). Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322- liikmelisest senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest saadikutekojast 5 aastaks. Haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8101 vallaks (vt Joonis 2) Abruzzo maakond Joonis 2. Itaalia maakonnad Apuulia maakond (Puglia) Basilicata maakond Calabria maakond Campania maakond Emilia Romagna maakond Friuli-Venezia Giulia maakond Lazio maakond Liguuria maakond Lombardia maakond Marche maakond Molise maakond Piemonte maakond Sardiinia maakond (Sardegna) Sitsiilia maakond (Sicilia) Toscana maakond Trentino-Alto Adige maakond Umbria maakond Valle d'Aosta maakond
sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Riigi haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8092 vallaks. Pindal N Rahvaar Maakond Keskus a r v (km²) 1. Abruzzo L'Aquila 10 763 1 342 177 2. Apuulia (Pugli Bari 19 358 4 090 577 a) 3. Basilicata Potenza 9 995 587 680 4. Calabria Catanzaro 15 080 2 011 537 5. Campania Napoli 13 590 5 833 131 6. Emilia Bologna 22 446 4 429 766 Romagna Friuli-Venezia 7
Seal kasvavad õlipuud, apelsinipuud, sidrunipuud, palmid, mandlipuud jne. Metsades kasvavad puudest kastanid, küpressid, tammed, männid ja lehised. Suuri metsloomi on aga vähe. Alpides ja Apenniini mäestikus elab vähesel määral karusid, hunte, kaljukitsi, hirvi, Sardiinias mufloneid, metskasse. Rohkem on rebaseid ja metssigu ning palju on väikekiskjaid, närilisi, roomajaid ja linde. Itaalias on 5 rahvusparki ja 41 looduskaitseala. Rahvuspargid on Abruzzo, Gran Paradiso, Calabria, Stelvio ja Cicero. Rahvastik 94% rahvastikust on itaallased, kuid riigi ääreosades elab rohkesti muid rahvusi: 1,5 miljonit sardiinlast (Sardiinias), 520 tuhat friuuli (Friuli-Veneetsia Giulias), 300 tuhat Triooli sakslast (Trentino-Alto Adiges), 90 tuhat prantslast (Piemontes), 100 tuhat sloveeni, 115 tuhat albaanlast, 25 tuhat kreeklast (mõlemad Lõuna-Itaalias ja Sardiinias) ja teisi rahvusi. Valitsev usund on Itaalias katoliiklus
Ribera del Duero Kõige hinnalisemad Hispaania veinid Vega Siciliaga eesotsas tulevad just siit. Piirkonna DO käib ainult punase veini kohta ja see on tavaliselt 100% Tinto Fino (Tempranillo), kuigi lisada on lubatud ka Cabernet Sauvignoni, Merlot'd ja Malbeci. Roosa vein tehakse Garnachast ja valge Albillost. Itaalia Itaalia veinitootmispiirkonnad 1. Toscana 11. Umbria 2. Piemonte 12. Abruzzo 3. Veneto 13. Lazio 4. Lombardia 14. Molise 5. Trentino-Alto Adige 15. Puglia 6. Valle D´Aosta 16. Campania 7. Liguuria 17. Basilicata 8. Friuli-Venezia-Giulia 18. Calabria 9. Emilia-Romagna 19. Sitsiilia 10. Marche 20. Sardiinia Itaalia Veinide kvaliteediklassid
mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks. 1. Abruzzo maakond 2. Apuulia maakond (Puglia) 3. Basilicata maakond 4. Calabria maakond 5. Campania maakond 6. Emilia Romagna maakond 7. Friuli-Venezia Giulia maakond 8. Lazio maakond 9. Liguuria maakond 10. Lombardia maakond 11. Marche maakond 12. Molise maakond 13. Piemonte maakond 14. Sardiinia maakond (Sardegna) 15. Sitsiilia maakond (Sicilia) 16. Toscana maakond 17. Trentino-Alto Adige maakond 18. Umbria maakond 19. Valle d'Aosta maakond 20. Veneto maakond Rahvastik
Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks. 1. Abruzzo maakond 2. Apuulia maakond (Puglia) 9 3. Basilicata maakond 4. Calabria maakond 5. Campania maakond 6. Emilia Romagna maakond 7. Friuli-Venezia Giulia maakond 8. Lazio maakond 9. Liguuria maakond 10. Lombardia maakond 11. Marche maakond 12. Molise maakond 13. Piemonte maakond 14. Sardiinia maakond (Sardegna) 15. Sitsiilia maakond (Sicilia) 16. Toscana maakond 17
referendumiga. Põhiseadus kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning jõustus 1. jaanuaril 1948. Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu (see on pigem auamet). Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322-liikmelisest senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest saadikutekojast 5 aastaks. Haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8101 vallaks. 1.Abruzzo maakond 2.Apuulia maakond (Puglia) 3.Basilicata maakond 4.Calabria maakond 5.Campania maakond 6.Emilia Romagna maakond 7.Friuli-Venezia Giulia maakond 8.Lazio maakond 9.Liguuria maakond 10.Lombardia maakond 11.Marche maakond 12.Molise maakond 13.Piemonte maakond 14.Sardiinia maakond (Sardegna) 15.Sitsiilia maakond (Sicilia) 16.Toscana maakond 17.Trentino-Alto Adige maakond 18.Umbria maakond 19.Valle d'Aosta maakond 20.Veneto maakond Religioon
Silvaneril ja ta põhikoostisosa just Médoci piir- Rieslingil on mitmeid ristandeid. konna veinides. Võimsaid ja kuul- said Cabernet´ veine valmistatakse Trebbiano – Itaalia viljelduim valge viinamari, eriti saagikas, üsna ka Kataloonias, Toscanas, Califor- neutraalse maitsega ja üpris happeline. Trebbiano d´Abruzzo on Kesk- nias, Tšiilis, Austraalias ja Lõuna- Itaalia igapäevavein, Trebbiano Toscano on paljude Kesk-Itaalia veini- Aafrikas. Veinide maitse on vürt- de, sealhulgas Orvieto ja Chianti koostisosa. Parim on Trebbiano di Lu- sikas, ürdine, tugeva struktuuriga, gana Veneto piirkonnas Garda järve ääres, kus veinil on suurepära- isikupärase mustsõstra aroomiga. ne lillearoom ning külluslik mahlakus
· Juunis 1943 saatis NSVL ,,hea tahte märgina" laiali Kominterni. 1943 suvi · 5.7.1943 alustasid sakslased pealetungi nn. Kurski. Augusti lõpuks löödi pealetung tagasi. · 10.7.1943 maabusid liitlasväed Sitsiilias. · 26.7.1943 sunnitakse Mussolini võimust loobuma · 3.9.1943 maabusid liitlased Itaalia mandril, Itaalia alistus. 13.10.1943 kuulutas Itaalia Saksamaale sõja Mussolini saatus · Mussolini, kes oli arreteeritud ja viidud Abruzzo maakonda ühte mägilossi, vabastati sealt saksa õhudessandi poolt · 23.9.1943 kuulutas Mussolini Põhja-Itaalias välja nn. Itaalia Sotsiaalse Vabariigi · Riigis andsid tooni peamiselt saksa väed, kellega liitlased jätkasid võitlust, samal ajal kui itaallased võitlesid juba peamiselt üksteise vastu. Teherani konverents · 28.11-1.12.1943 kohtusid Stalin, Churchill ja Roosevelt Iraanis Teheranis, et panna paika sõjajärgse korralduse üksikasjad.
kes keskendusid loomadele ja nat��rmortidele. Carl Ruthart kuulub vaieldamatult 17. sajandi saksa kunsti anima�anri parimate meistrite hulka. Tema stiil kujunes kuulsate animalistide Frans Snydersi ja Paul de Vosi loomingu m�jul. Reisid viisid ta l�bi Regensburgi Viini, Veneetsiasse ja Rooma. 1672. aastal sai temast munk ts�lestiinide ordu Sant�Eusebio kloostris Roomas. Veidi hiljem ja kuni oma surmani oli ta aga kirjas L�Aquilas (Abruzzo, Itaalia) asuva St. Maria di Collemaggio kloostri mungana (Pater Andrea). Isegi kloostris elades ja maailmast eemal olles j�i ta truuks looma- ja jahimaalidele. Praegusel ajal on Rutharti t��d esindatud Firenze, Viini, N�rnbergi, Leipzigi, Pariisi, Praha, Sankt-Peterburgi, Smolenski ja Budapesti muuseumites. Rutharti kompositsioonides ei ole liialdavalt hoogsat barokset d�naamikat, k�ll aga suurep�rane oskus anda edasi looduse olemust, mis harmoneerub kunstniku loodud
annaabi.ee 
