M A A T E A D U S Murrutuskulpad M Murrutus e. abrasioon on maismaa purustamine lainetuse A toimel. Abrasiooni tõttu tekkivad murrutusjärsakud, mille alumises A osas võivad esineda murrutus- kulpad ja koopad. T E A D U S veelised: sulfosioonilised: põhjaveega kivimeist ja setteist kivimiosakeste M mehhaaniline väljakanne (orud, koopad) A A T E A
tekkel ja aborteerumisel. · Kui lootemuna hälvete, nakkushaigustest tingitud ja keskonnategurite puhul on tegemist haige lootega, siis emast tulenevate põhjuste puhul on loode terve ning seetõttu on põhjendatud raseduse katkemist takistavad ja loodet säilitavad ravivõtted. Ravivõimalused: Ravi sõltub põhjusest. Emakakokkutõmmete puhul rakendatakse emakat lõõgastavat ravi. Mittetäielik ja peetunud rasedus vajavad emakaõõne puhastamist (abrasiooni). Soovitud raseduse katkemine on naise ja perekonna jaoks alati kaotus, mistõttu arsti ja perepoolne psühholoogiline toetamine ning asjakohane nõustamine kuuluvad paranemisprotsessi juurde. Prognoos: Prognoos sõltub allolevast põhjusest ja sellest, kas tegemist on katkemise ohu, käigusoleva või juba toimunud abordiga. Sõltuvalt põhjusest võivad raseduse katkemised korduda ka järgnevate raseduste puhul.
(teke, siseehitus, näited). Glatsiofluviaalsed e voolavate jääsulavete poolt kujundatud pinnavormid: a) - kulutusvormid (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud) b) - kuhjevormid (oosid, sandurid, glf. mõhnad, glf. deltad) Limnoglatsiaalsed e jääjärve tekkelised pinnavormid a - kulutusvormid (jääpaisjärve abrasioonitasandikud, -nõlvad ja -astangud) b - kuhjevormid (jääpaisjärve akumulatsioonitasandikud, rannavallid, lgl mõhnad) c - kulutus-kuhjevormid (jääpaisjärvede abrasiooni-akumulatsiooni tasandikud) 3. Kuidas on tekkinud ja mille poolest erinevad oosid ja voored? harioosid - ristlõikes kitsad, suhteliselt kõrged, terava laega; kujunenud kitsastes jääalustes tunnelites lavaoosid - platookujulised oosid - laiad, tasase laega. Nende ooside ristlõikes näeme, et glatsiofluviaalsete setete kihid jälgivad (on sellega paralleelsed) oosi lage. Need oosid on kujunenud mandrijääs paiknevates avatud lõhedes.
Erosioon - tahkete osakeste ja lahustunud komponentide füüsikaline eemaldamine (kivist/settest) Abrasioon - voolavas vees kaasaskantavate tahkete osakeste erosioon Saltatsioon selline setteosakeste transport, kus setteosake teeb ballistilisi hüppeid edasiliikumiseks. Toimub nii õhus kui ka vees Suspensioon - Kompetents - voolus kaasaskantavate setteosakeste maksimaalne diameeter. Mahtuvus - antud voolu maksimaalne kaasaskantav settematerjali kogus Denutatsioon abrasiooni ja erosiooni koostöö tulem. Settematerjali füüsikaline eemaldamine voolusängi põhjast või külgedelt. Meander jõelooge Meandrite moodustumine - Jõe väliskülgedel toimub erosioon ja sisekülgedel settematerjalide akumuleerumine. Soot jõest eraldunud seisuveekogu Koolmekoht pikimadal Alluuvium jõesete: - Sängialluuvium - Lammialuuvium - Soodialluuvium Terrass on suurveest mitte üleujutatav (vana) lammitasandik
7. Mis on kanjon? kitsas ja sügav org, mis on tekkinud vooluvee uuristava tegevuse toimel kergesti kuluvates kivimites 8. Mis on rannavöönd e randla? Mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida kujundab peamiselt lainetus 9. Mis on rand? merd või järve ääristav maismaaosa, mida mõjutab lainetus 10. Mis on leetseljak e rannabarr? merest väljaulatuv piklik liivavall 11. Mis on abrasioon e murrutus? maismaa purustamine lainetuse toimel. Abrasiooni tõttu tekkivad murrutusjärsakud, mille alumises osas võivad esineda murrutskulpad ja koopad. 12. Mis on laguun? madal veekogu, mis on maasäärega merest eraldatud või ühenduses ainult kitsa väina kaudu 13. Mis on maasäär? kitsast poolsaart moodustav settevall meres 14. Mis on fjord? pikk, kitsas ja sügav järskude kõrgete kallastega laht 15. Mis on deflatsioon? tuule kulutav tegevus, setete ärakanne tuulte poolt 16. Mis on barhaan
(moreentasandikud, otsamoreenid, moreenkünkad); kulutus-kuhjevormid (voored). glatsiofluviaalsed e voolavate jääsulavete poolt kujundatud pv: kulutusvormid (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud); kuhjevormid (oosid, sandurid). limnoglatsiaalsed e jääjärve tekkelised pv: kulutusvormid (jääpaisjärve abrasioonitasandikud, -nõlvad ja -astangud); kuhjevormid (jääpaisjärve akumulatsioonitasandikud, rannavallid), kulutus-kuhjevormid (jääpaisjärvede abrasiooni-akumulatsiooni tasandikud) Iseloomusta soode teket, arengut ja leviku iseärasusi Eestis. Soo võib kujuneda veekogust selle kinni kasvades e mültudes või mineraalmaa muldade soostudes. Soostumine toimub niiske kliimaga aladel, kus ökosüsteemi aineringe on tasakaalustamata- taimejäänuseid ladestub rohkem, kui veerohkes ja hapnikuvaeses keskkonnas laguneb. Osaliselt lagunenud taimejäänused ladestuvad turbana- suure veesisaldusega orgaanilise ainena
Ranna maismaalist osa, mis keskmise veetaseme korral asub veepiirist kõrgemal, nimetatakse ajurannaks; veealust osa aga pagurannaks. 10. Mis on leetseljak e rannabarr? Leetseljak e rannabarr on meres või suurjärves rannajoonega rööbiti paiknev kuhjevall või liivamadal, mis on kujunenud setete ristirände tulemusel. 11. Mis on abrasioon e murrutus? Abrasioon e murrutus on maismaa purustamine lainetuse toimel. Abrasiooni tõttu tekkivad murrutusjärsakud, mille alumises osas võivad esineda murrutuskulpad ja koopad. 12. Mis on laguun? Laguun on rannikumere osa (enamasti madal laht), mis on põhiveekogust maasäärega osaliselt või täielikult eraldatud. 13. Mis on fjord? Fjord e lõhang on pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin. Teiste sõnadega: fjord on üleujutatud ruhiorg e troog. 14. Mis on maasäär?
(enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm. Rannik randlat ja sellega piirnevat merepõhja ja maismaad hõlmav vöönd. Randla e rannavöönd mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida kujundab peamiselt lainetus. Randla jaguneb veealuseks rannakuks e rannanõlvaks ja maismaaliseks rannaks. Murrutus e abrasioon maismaa purustamine lainetuse toimel. Abrasiooni tõttu tekkivad murrutusjärsakud, mille alumises osas võivad esineda murrutuskulpad ja koopad. Klint- erosiooni tulemusel tekkinud vertikaalne sein. Sulfosioonilised: põhjaveega kivimeist ja setteist kivimiosakeste mehhaaniline väljakanne (orud, koopad). Badland ariidsetes (kõrbelistes) piirkondades, kus pehme kivim on välja uhutud ja erodeeritud vee ja tuule poolt. 54. Rikked, lõhed, murrangud Rike on katkestus kivimkeha pidevuses
Eksaratsiooni ehk mandriliustike purustava tegevuse hüpotees arvati, et klindi võis üles lükata mööda pudedamaid setteid libisenud tohutu paksusega mandriliustik. Sel juhul oleks pidanud liustik liikuma ida-läänesuunaliselt. Uurimistulemused aga viitavad mandrijää põhja-lõunasuunalisele liikumisele. Mandrijää on muutnud jääaja- eelseid pinnavorme, lihvinud astanguid ja süvendanud klindilahtesid ja sügavaid jõeorgusid. Abrasiooni hüpotees - klinti on kujundanud mered ja järved. Arvatakse, et meri on nii kaua seda klindi kulutanud, kuni on tekkinud kõrge sein. Praeguseks pole andmeid, et sellist merd või veekogu oleks Eestis olnud, mis oleks suutnud pika aja kestel tekitada 2 identset klinti. Samuti pole leitud vastust küsimusele, kuhu kadusid ärauhutud settekivimid. Erosioonilis-denudatsiooniline ehk Ürg-Neeva hüpotees arvatakse, et klindi ees
hammastega väga pikaks. Tees ligunenud sidruniviilu hammaste vahel lutsimine võib aga olla katastroofiliste tagajärgedega harjumus. Ka külmale joogiveele tuleks pigem lisada kurgi-, kui sidruniviile. “Tundlike hambakaeltega” pöörduvad patsiendid vastuvõtule sesoonselt tavaliselt maasikate ja õunte valmimisel. Sel juhul on tegemist aiasaaduste põhjustest erosioonile lisanduva mehaaniliste kahjustustega, kui pehmenenud hambakude hambakaelalt hambaharjaga ära kulutatakse. Erosiivse abrasiooni vältimiseks tuleks peale ohtrat puuviljade söömist suukeskkonda neutraliseerida näiteks veega loputades ning hambapesuga paar tundi oodata. Hambasõbralikud toidud Hambasõbralikeks võib pidada suhkruvabasid või vähese suhkrusisaldusega toite, mida kaariest põhjustavatel bakteritel on võimatu või keeruline oma ainevahetuses kasutada. Hambasõbralik on ka aluseline või süljeeritust stimuleeriv toit, mis happerünnakut neutraliseerib. Ka suust kiiresti läbi liikuv
c) - kulutus-kuhjevormid (voored) Glatsiofluviaalsed e voolavate jääsulavete poolt kujundatud pinnavormid: a) - kulutusvormid (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud) b) - kuhjevormid (oosid, sandurid, glf. mõhnad, glf. deltad) Limnoglatsiaalsed e jääjärve tekkelised pinnavormid a - kulutusvormid (jääpaisjärve abrasioonitasandikud, -nõlvad ja -astangud) b - kuhjevormid (jääpaisjärve akumulatsioonitasandikud, rannavallid, lgl mõhnad) c - kulutus-kuhjevormid(jääpaisjärvede abrasiooni-akumulatsiooni tasandikud) Mandrijää kulutusvormid jääkriimud kuuluvad glatsiaalsete pisivormide e nanovormide hulka. sügavus - mõni mm kuni mõni cm . pikkus - kuni mõni meetrit. Neid kriimusid/uurdeid on tekitanud jää alumise pinna sisse külmunud kivimiosakesed. Tähtsus näitavad liustiku jääkeelte liikumise suunda. silekaljud e oinapead - positiivsed jää poolt piklikuks ja siledaks kulutatud pinnavormid. pikkus - mõnest m kuni mõnesaja meetrini
väljakanne (orud, koopad) rannavallid, rannaastangud, kaldavallid rannik – randlat ja sellega piirnevat merepõhja ja maismaad hõlmav vöönd randla e. rannavöönd – mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida kujundab peamiselt lainetus. Randla jaguneb veealuseks rannakuks e. rannanõlvaks ja maismaaliseks rannaks murrutus e. abrasioon – maismaa purustamine lainetuse toimel. Abrasiooni tõttu tekkivad murrutusjärsakud, mille alumises osas võivad esineda murrutuskulpad ja koopad klint – erosiooni tulemusel tekkinud vertikaalne sein laguun – looduslik veekogu (tavaliselt madal laht), mis on kas maasäärega täielikult või osaliselt eraldatud, või ühendatud kitsa väina abil põhiveekoguga (tavaliselt merega). Laguunidega on morfoloogiliselt väga sarnased limaanid
annaabi.ee 
