.......................................9 2.1. Peamasina üldandmed .............................................................9 2.2. Peamasina konstruktsioon ......................................................10 2.3. Peamasinat teenindavad süsteemid .........................................14 2.4. Peamasina ekspluatatsioon .....................................................31 3. Laeva abidiislid ..........................................................................48 3.1. Üldandmed abimasinate kohta.................................................49 3.2. Diiselgeneraatoreid teenindavad süsteemid.............................50 3.3. Avariidiisel..............................................................................58 4. Laeva abimehhanismid ..............................................................59 4.1. Laeva üldpumbad ....................................................................59 4.2. Roolimasin ...................................................................
Väikelaeva pikkus on Select one: 2,5-24 m 1-2,5 m 2,5-20 m Feedback The correct answer is: 2,5-24 m Question 36 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Abilaev on kaubalaev. Select one: True False Feedback The correct answer is 'False'. Question 37 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Abimasinate võimsust mõõdetakse kW-des. Select one: True False Feedback The correct answer is 'True'. Question 38 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Laev on majandusüksus Select one: True False Feedback The correct answer is 'True'. Question 39 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Laevapereliige on reisija
Põhimõtteliselt saab kasutada mis tahes mootori kiiruse reguleerimiseks võrgutoitel aga ka toitel iga liiki muundurist. 6. Reguleerimine toitepingel. Kiiruse reguleerimiseks põhikiirusest allapoole vähendame reostaadi abil generaatori ergutusvoolu, millega väheneb generaatori emj. ning pinge, seega ka mootori pöörlemiskiirus. 7. Reguleerimine mitmemootoriliste lülitustega. Peamasinad võivad olla ükskõik mis tüüpi või liiki, isegi mitteelektrilised. Abimasinate ülesandeks on luua iga peamasina võllil lisapöördemoment, mis tasakaalustab koormuse erinevused ning tagab pöörlemise sünkroonsuse. 2.2 Peavoolumootor 2.2.1 Alalisvoolu-peavoolumootori põhivõrrandid ja loomulikud karakteristikud U=E+IeR E=kЕфω T=kTфIe Peavoolumootori ergutusmähis on ühendatud järjestikku ankruga, seetõttu on ankruvool ühtlasi ergutavaks vooluks. U IR m U R m
kiiruse reguleerimiseks võrgutoitel aga ka toitel iga liiki muundurist. 6. Reguleerimine toitepingel. Kiiruse reguleerimiseks põhikiirusest allapoole vähendame reostaadi abil generaatori ergutusvoolu, millega väheneb generaatori emj. ning pinge, seega ka mootori pöörlemiskiirus. 7. Reguleerimine mitmemootoriliste lülitustega. Peamasinad võivad olla ükskõik mis tüüpi või liiki, isegi mitteelektrilised. Abimasinate ülesandeks on luua iga peamasina võllil lisapöördemoment, mis tasakaalustab koormuse erinevused ning tagab pöörlemise sünkroonsuse. 11. Alalisvoolu-peavoo1umootori põhivõrrandid ja loomulikud karakteristikud U=E+IeR E=k T=kTIe Peavoolumootori ergutusmähis on ühendatud järjestikku ankruga, seetõttu on ankruvool ühtlasi ergutavaks vooluks. U IRm U R m -elektromehhaaniline karakteristik
2 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon 9.4. 1)- kuivlastilaeval, 2)- reisilaeval; I- piigid (vöör- ja ahterpiigid), II- lastiruumid, III- topeltpõhja ruumid, IV- süvatankid, V- pea- ja abimasinate ruumid; a- teenindusruumid, b- laevapere ruumid, c- reisijate ruumid, d- lastiruumid, e- kütuse, vee ja ballastvee tsisternid; 1- IV korrus, ülemine sild, 2- tekihoone (kambri) tekk, III korrus (komandosild), 3- tekihoone tekk II korus (paaditekk), 4- teine platvorm, 5- tekiehitise I korrus, paki ja jüti tekk, 6- ülatekk, 7- esimene platvorm, 8- sisemine põhi, tankilagi, 9- tekiehitise II
masinaruumis, mis võivad põhjustada kiiruse vähenemise, rooliseadme rikke, jõuseadmete seiskamise, muudatused elektrienergiaga varustamisel või muu taolise ohu, et ära hoida laevaõnnetust. (16) Vahimehaanik on kohustatud viivitamatult vanemmehaanikule ette kandma järgmistest asjaoludest: 16.1) peamasina vigastusest või rikkest, mis tema arvates võib ohustada laeva; 16.2) rikkest, mis tema arvates võib põhjustada peamasina, abimasinate või juhtimis- ja seiresüsteemide purunemise või vigastuse; 16.3) avariijuhtudel või juhtudel, kui on kahtlus, kuidas otsustada või milliseid meetmeid rakendada. (17) Vaatamata nõudmisele informeerida vanemmehaanikut käesoleva paragrahvi lõikes (16) nimetatud juhtudel, peab vahimehaanik viivituseta, kui olukord seda nõuab, kasutusele võtma meetmed laeva, selle mehhanismide ning laevapere ohutuse tagamiseks. (18) Vahimehaanik on kohustatud andma vahipersonalile asjakohased juhised ja
ja keskkonna reostuse vältimise küsimustes, läbi aja jooksul tekkinud teadmiste ja oskuste läbi Klassifikatsiooni protsess sisaldab: • Ehituse dokumentide ülevaatust, veendumaks ehitatava laeva vastavuses reeglitele • Surveiori kohalolekut laeva ehituse juures, veendumaks, et laev ehitatakse reeglitele vastavalt • Surveiori kohalolekut tähtsamate komponentide valmistamise juures, nagu näiteks terase valmistamise, peamasinate, abimasinate ja metalli valude juures, veendumaks reeglitega vastavust • Surveiori kohalolek käigukatsetustel ja muudel süsteemide katsetustel enne laeva kätte andmist omanikule, veendumaks reeglitega vastavuses olekut • Kui kõik eelnev on vastavuses, võib laeva valmides taotleda klassiühingult laevale klassi määramist ja kui kõik on nõuetele vastav, laev selle ka saab 7. Kirjelda laevale mõjuvaid üldiseid jõude Raskusjõud
Konstruktsioonilt kujutab alusraam vanni, mille külgseinteks on 2 pikitala, mis on omavahel seotud ristvaheseintega, kuhu on töödeldud väntvõlli kandelaagrite(raamlaagrite)pesa. Raamlaagrid peavad asetsema rangelt ühes liinis, et vältida väntvõlli läbipainet ja sellest tulenevalt kiiret ning ebaühtlast kulumist, mis põhjustaks väntvõllipurunemise. Peamasina alusraam kinnitatakse vundamendile enamasti jäigalt (liikumatult), abimasinate omad aga läbi kummipatjade e. amordisaatorite. 4.Sisepõlemismootori tööpõhimõte: 4 taktiline - pealt silindri kaanega ja altkolviga suletud, kui silindrisse pihustada vajaliku rõhuni komprimeeritud õhuhulka kütust, mis õhu kõrge temperatuuri tõttu süttib, siis põlemisel tekkivate gaaside paisumisel surutakse kolb alla. Kui seejärel eemaldada silindrist heitgaasid, viia kolb tagasi algasendisse, täita silinder uuesti värske õhuga,komprimeerida
Pump 3; 4- Cerculating pump Tank heating (Wilo- Top- S65/10; 6 m3/h) Central Heating Boiler- Compact CA 350; 407 kW) Airhandling Unit Hot Water Boiler (Type HR- BE 290; 210 L) DH- Soojusvaheti Tank Heating/Domestic heater ( Bloksma P28- 1P- L; 320 kW) PH- Pemasina eelsojendi (Bloksma P16- 2P- L; 27 kW) 15 1.2.11 Kütusesüsteem Kütuse süsteem jaguneb MDO kütusesüsteemist ja GO kütusesüsteemist. MDO`d kasutatakse peamasina jaoks, GO´d abimasinate jaoks. (Enne kerge kütusse konventsiooni vastuvõtmist kasutati laeval raske kütus (IFO180) peamasina jaoks) Kütuse süsteem koosneb: MDO Ülepumppamissüsteem, GO Ülepumppamissüsteem, MDO/GO separaatori süsteem, peamasina kütusesüsteem ja abidiislite kütusesüstem. Kütusesüsteemid on varustatud kaitseklappiga. Skeem lisades Kütusesüsteemi põhielemendid: MDO kütuse tankid MMT: 24; 25; 26; 27- Kütuse mudatankid (96,2/ 91,4/ 61,3/ 61,3 m3) OT23- Overflow tank (4,8 m3)
eluotstarbesüsteemid veevarustus: joogi- pesu- ja mereveesüsteem; kanalisatsioon: reo- ja heitvee ning piigatisüsteem, reovee kogumispaagid; küte: aur-, vesi-, õhk- ja elekterküttesüsteem; üld- ja kohtventilatsioon: eluruumid, trümmid, masin õhu konditsioneerimissüsteemid: 2.Eriotstarbelised süsteemid tagavad laeva spets funktsioonide täitmise (tankeritel: lasti-, inertgaasi-, lastitankide pesu) 3.Jõuseadmete süsteemid tagavad pea- ja abimasinate ning katelde töö (õpitakse koos vastavate energeetikaseadmetega) kütuse-, õli-, jahutus-, õhu-, ja heitgaaside, auru-, toitevee-, käivitus- ning reverseerimis-, automaatika-, kaugjuhtimis-, kaitse- ja signalisatsioonisüsteemid 36. Laeva tuletõrjesüsteemid, signalisatsiooni- ning hoiatussüsteemid Tuletõrjesüsteemid Tuletõrjesüsteem koosneb: · signalisatsiooni- ja teavitamissüsteem; · kustutussüsteem
Torustiku vigastuse korral ei tohi vesi laeva tungida (sulgearmatuur eraldab vigase osa torustikust, tagasilöögi sulgventiilid) Pilsiveesüsteem Bilge Water Cleaning System Masinaruumis segunevad pilsiveed naftaproduktidega Naftane pilsivesi kogutakse, puhastatakse (separeeritakse) ja eemaldatakse eraldi Naftareostuse vältimise konventsioon MARPOL Eritsoonid: Läänemeri, Must meri, Vahemeri, Separaator puhastab vähemalt 15 ppM ,,Naftaraamat Jõuseadmete süsteemid tagavad pea- ja abimasinate ning katelde töö (õpitakse koos vastavate energeetikaseadmetega) kütuse-, õli-, jahutus-, õhu-, ja heitgaaside, auru-, toitevee-, käivitus- ning reverseerimis-, automaatika-, kaugjuhtimis-, kaitse- ja signalisatsioonisüsteemid vedellastilaevadel moodustavad pumbad ja torustik peamise lastimis-lossimis-seadme 36. Laeva tuletõrjesüsteemid, signalisatsiooni- ning hoiatussüsteemid NB: Tulekahju kustutamise efektiivsus sõltub paljus tulekolde avastamise ja sellest teavitamise kiirusest
· Tõste ja transpordimasinad · Puurmasinad · Vaiad,rammid · Betooni ja r/b seadmed ja masinad · Viimistlustööde masinad · Teedeehitusmasinad · Käsimasinad Ehitusmasinate kasutuskulud määratakse antud tööliigi või konstr.el. montaaziks vajaliku masintundide alusel. Sellisel masina vajaduse leidmisel leidub: 1) põhitöömasin, mille jõudluse alusel arvutatakse tööliigi või konstr. montaaziks vajaminev arv 2) abimasinate grupp. Enamik teenindab ühte põhimasinat. Sellisel juhul ajanorm- põhimasina ajanormi alusel. 3) Ehitusplatsi teenindav masin, mille vajadus võetakse ehituskorralduse projekti andmete alusel. Masintundide arvu leidmisel on aluseks põhitööle, aga ka ettevalmistuslõpetustööle , tööliste puhkusele . Vaheaegadele kuluv aeg. Masintunni maksumus= masintundide arv×hind. Tunnihinnad 100-150 krooni. Tunnihind sõltub erinevatest kasutuskuludest: 1) masinajuhi palk
II ja IIa) sirgjoonega , mis moodustavad võimalik täiskäigu reziimide Vähem tähtis ei ole mootori jahutussüsteemi ja mootori eelsoojendus enne käivitamist. Peamasina eelsoojenduseks võib kasutada välja ( vt. joonis). Joon I mootori nimipööretele nnim = const.; Joon II kujutab endast pe nim.= const. (100% pe) ; töötavate abimasinate jahutusvett nende jahutuskontuurist või on selleks ehitatud spetsiaalsed auru või elektrisoojendid peamasina - pöörete arv ja kolvi kiirus käivitamisel (Cm > 1m/s ) . jahutussüsteemis
annaabi.ee 
