Aire Tamm Mari Uleksin Merke Pilve NAHK Ettekanne õppeaines Õpetus inimese ehitusest ja elutalitlusest Juhendaja: Eha Hõrrak Tallinn 2011 Sisukord 1. Epidermise ehitus ja funktsioonid. 2. Pärisnaha ehitus ja ülesanded. 3. Alusnaha ehitus ja ülesanded. 4. Naha abielundid (karvatuped, näärmed) ja naha spetsiaalsed struktuurid. 2 Epidermise ehitus ja funktsioonid Epidermis (epidermis) ehk marrasknahk on kihistunud lameepiteel e. kattekude. Paksus on 75-150 mikromeetrit. Marrasnahk jaguneb omakorda keratiin e. sarvkiht, sõmerkiht stratum granulosum, ogakiht stratum spinosum ja basaalkiht stratum basale, mis on vastu basaalmembraani. Sarvkiht koosneb sarvestunud e. tuuma kaotanud rakkude kihtidest
1. Kirjelda silma ehitust. Silmamuna: kõvakest, läbipaistev sarvkest, vesivedelik, soonkest, vikerkest, silmaava, lääts, ripslihased, klasskeha, kepikestest ja kolvikestest koosnev võrkkest, nägemisnärv, kollatähn, pimtähn. Abielundid: kulmud, laud ripsmetega, pisaranäärmed, pisaravedelik, silmalihased. 2. Kuidas tekib nägemisaisting? 1. Valguskiired läbivad sarvkesta, vesivedeliku ja silmaava ning langevad läätsele ja murduvad seal. 2. Murdunud kiired läbivad klaakeha ja langevad võrkkestale kus tekib ümberpööratud ja vähendatud kujutis. 4. Kepikestes ja kolvikestes tekib erutus mis kandub mööda nägemisnärvi suuraju nägemiskeskusesse. 3. Millised muutused toimuvad silmas lähedale ja kaugele vaadates?
.............................................................................................................................26 5.3Nägemiselund...................................................................................................................26 5.3.1Silma ehitus...............................................................................................................27 3 5.3.2Silma abielundid ja kaitse.........................................................................................27 5.3.3Haigused....................................................................................................................27 5.4Kuulmiselund ja tasakaalumeel........................................................................................27 5.4.1Kõrva ehitus.........................................................................................................
Silmamuna ehitus: Kiud- ehk fibrooskest Soon- ehk vaskulooskest Võrkkest ehk reetina Sarvkest Vikerkest ehk iiris Kepp- ja kolbrakud Kõvakest ehk skleera Rips- ehk tsiliaarkeha Kolla- ja pimetähn Silmalääts 4 Silmamuna koostiseks on veel läbipaistev sisu ja abielundid. (Silmalaud, pisaraaparaat ning silmalihased). (Aru 2009). Välisteks silma osadeks on silmalaud, mille tööülesanded on: silmade kaitsmine mehhaaniliste vigastuste ja liialt ereda valguse eest ning silmade puhastamine sinna sattunud mustusest. Silmalaugude servale kinnituvad ripsmed, mis kaitsevad silmi liigse valguse ja võõrkehade silma sattumise eest. (Burnie 1995: 68, Galloway jt 2006: 7-13). 1.2. Nägemine
13.03.2011 ISESEISEV TÖÖ 1. Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemise abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Silma abielundid: kulmud - kaitsevad silmi mööda laupa allavalguva vedeliku (näit. higi) eest; silmalaud ja ripsmed - takistavad tolmu ja võõrkehade silmasattumist; pisaranääre - toodab pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silma. Tähtsus nägemises: 1. sarvkest- läbipaistev sfääriline sidekesta osa, mis kaitseb silmamuna eestpoolt. Läbi sarvkesta sattub valgus silma. Sarvkest on peamine koht, kuhu manustatakse otseseid silmaravimeid. 2
tagakamber, eeskamber, sarvkest 179. Kirjeldage valguskiirte teed silmas jõudmaks nägemisretseptoriteni Sarvkest-esikamber-lääts-klaaskeha-võrkkest 180. Mille abil toimub silma läätse kuju muutmine? Selgitage Lääts kumerdub lihaste abil, kaugele lihased lõtvuvad, lähedale lihased pingul. 181. Mille abil toimub silma pupilli suuruse muutmine? Selgitage Pupill võimaldab valgust muuta. 182. Silma abielundid, nende lühiiseloomustus. TV21 Silmalaud Ripsmed Kulmud Pisaranäärmed Lihased 183. Nägemisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte. silma võrkkesta kepikesed ja kolvikesed-nägemisnärv-suuraju poolkerade kuklasagara koore nägemispiirkond. 184. Haistmisanalüsaator TV22 Haistmispiirkonna retseptoorsed rakud-haistmisnärv-suuraju koore hipokambikääru konksus, kus asub haistekeskus 185.Maitsmisanalüsaator Maitsmispunga retseptoorne rakk- 7. ja 9
- ekstero-, entero- ja proprioretsept.; foto-, mehhano-, termo-, kemo-, osmoretsept. sensor -> aferentne juhtetee (tundenärv) -> KNS koosn.: nägemismeel -- silm -- silmamuna -- kõvakest, sarvkest => kiudkest (kaits. silma), soonkest - vikerkest e iiris (keskel pupill), võrkkest e reetina (nägemisretsept.) - kepikesed, kolvikesed, nägemisnärv, fovea e kollastähn, pimetähn, vesivedelik, lääts (koond. valguskiiri), klaaskeha; silma abielundid -- silmalihased (6), -laud, kulmud, pisara-aparaat kuulmis- ja tasakaalumeel -- kõrv -- väliskõrv -- kõrvalest, välim. kuulmekäik; trummikile; keskkõrv -- trummiõõs, kuulmeluukesed - vasar, alasi, jalus, kuulmetõri; esiku-, teoaken; sisekõrv -- luulabürint - esik, tigu, poolringkanalid, kilelabürint - ovaal-, ümarkotike, poolring-, teojuha - Corti elund, teonärv, tasakaalunärv
Ripslihase lõtvumine aga pinguldab sõõrvöötmekest ja silmalääts lameneb. 181. Mille abil toimub pupilli suuruse muutumine? Selgitage. Vikerkest meenutab lamedat võru, mille keskel on ümar avaus - silmaava ehk pupill. Vikerkestas on kaks lihast: radiaalselt paiknevad lihaskiud moodustavad silmaavalaiendaja lihase, sõõrjalt ümber pupilli paiknevad lihaskiud aga silmaavaahendaja lihase. Nende abil reguleeritakse silma sattuva valguse hulka. 182. Silma abielundid, nende lühiiseloomustus: a) Silmamuna liigutavad lihased - 6 vöötlihast aitavad liigutada silmamuna ning avada ja sulgeda silma. b) Silmalaud - kaitsevad ja niisutavad silmamuna. c) Kulmud - takistavad laubalt higi silma valgumist. d) Pisaraaparaat - siia kuuluvad pisaranäärmed, pisaraviimajuhad, pisarajärv, pisarakanalikesed, pisarakott ja nina-pisarajuha. Pisaranäärmed toodavad pidevalt pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silmamuna. 183
Nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja tasakaaluanalüsaatorite ehitus ja toimimine. Igale nimetatud meeleelundile spetsiifilised ärritajad ja neid vastu võtvad retseptorid. (2.6.2) Nägemine - valgustatud või valgust väljasaatvate esemete ja keskkonna tajumine nägemisanalüsaatori abil optilise kujutisena. Silm on nägemisanalüsaatori perifeerne osa, eristab valgust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Nägemisanalüsaator – silmamuna, selle abielundid, nägemisnärvist ja nägemisteest mood juhtetee, aju nägemiskeskused Normaalselt nägeva looma või inimese silmas ilmub vaadeldavast esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Valguse mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes kolvikestes ja kepikestes fotokeemilise protsessi tagajärjel erutus, see läheb närviimpulsside voona juhteteid kaudu nägemiskeskusesse ja seal analüüsituna muutub NÄGEMISAISTINGUKS.
Juhtiv osa- VIII peaajunärv ja seljaajunärvid Tsentraalne osa- väikeaju ja suuraju poolkerade koor- võtavad infot vastu Põhimõte- impulsid liiguvad edasi mööda VIII peaajunärvi, info liigub väikeajju 176. Silmamuna ehitus(joonis lk. 232+ tv) - kerakujuline - eesmisel poolel veidi tugevam kumerus - koosneb: - kestadest(kiudkest, soonkest, võrkkest) - läbipaistvast tuumikust(vesivedelik, lääts, klaaskeha) 177. Silma abielundid, nende lühiiseloomustus Ripsmed – kaitsevad silmamuna Silmalaud – kaitsevad ja niisutavad silmamuna Kulmud – takistavad laubalt higi silma valgumist Lihased – (6 vöötlihast) aitavad suunata silmamuna Pisaranäärmed – toodavad pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silmamuna 178. Nägemisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte Retseptoorne osa- võrkkesta kepikesed ja kolvikesed Juhtiv osa- II peaajunärv Tsentraalne osa- kuklasagarakoor 179. Haistmisanalüsaator
Juhtiv osa- VIII peaajunärv ja seljaajunärvid Tsentraalne osa- väikeaju ja suuraju poolkerade koor- võtavad infot vastu Põhimõte- impulsid liiguvad edasi mööda VIII peaajunärvi, info liigub väikeajju 176. Silmamuna ehitus(joonis lk. 232+ tv) - kerakujuline - eesmisel poolel veidi tugevam kumerus - koosneb: - kestadest(kiudkest, soonkest, võrkkest) - läbipaistvast tuumikust(vesivedelik, lääts, klaaskeha) 177. Silma abielundid, nende lühiiseloomustus Ripsmed – kaitsevad silmamuna Silmalaud – kaitsevad ja niisutavad silmamuna Kulmud – takistavad laubalt higi silma valgumist Lihased – (6 vöötlihast) aitavad suunata silmamuna Pisaranäärmed – toodavad pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silmamuna 178. Nägemisanalüsaatori osad, talitluse põhimõte Retseptoorne osa- võrkkesta kepikesed ja kolvikesed Juhtiv osa- II peaajunärv Tsentraalne osa- kuklasagarakoor 179. Haistmisanalüsaator
läätse kumerus suureneb. Kaugele vaadates on vastupidi. 179) Mille abil toimub pupilli suuruse muutumine? Selgitage. Valguse sisenemisel silma reguleerib vikerkest pupilli suuruse vajadust. Silma ringlihaste kokkutõmbel tõmbub pupill väikseks (eredas valguses) ja radiaalllihaste kokkutõmbel pupill suureneb (pimedas). 40 180) Silma abielundid, nende lühiiseloomustus RIPSMED – kaitsevad silmamuna SILMALAUD – kaitsevad ja niisutavad silmamuna KULMUD – takistavad laubalt higi silma valgumist LIHASED – (6 vöötlihast) aitavad suunata silmamuna PISARANÄÄRMED – toodavad pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silmamuna 181) Nägemisanalüsaatori osad, talitluse üldpõhimõte Retseptoorne osa – võrkkestas kepikesed ja kolvikesed -> Juhtiv osa – II peaajunärv/ nägemisnärv ->
*südame löögisageduse ja kontraktsioonijõu suurendamine *veresoonte laiendamine lihastes, kopsudes ja südames *veresoonte ahendamine kõhuõõne elundesi ja nahas *ainevahetuse intensiivistamine MEELEELUNDID Nägemine - valgustatud või valgust väljasaatvate esemete ja keskkonna tajumine nägemisanalüsaatori abil optilise kujutisena. Silm on nägemisanalüsaatori perifeerne osa, eristab valgust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Nägemisanalüsaator silmamuna, selle abielundid, nägemisnärvist ja nägemisteest mood juhtetee, aju nägemiskeskused Normaalselt nägeva looma või inimese silmas ilmub vaadeldavast esemest silmamuna tagaseinal retseptorite vahendusel selge vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Valguse mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes kolvikestes ja kepikestes fotokeemilise protsessi tagajärjel erutus, see läheb närviimpulsside voona juhteteid kaudu nägemiskeskusesse ja seal analüüsituna muutub nägemisaistinguks
annaabi.ee 
