kaupmehed elasid kaitstult linnamüüride sees, siis võib oletada et seisuslik ja majanduslik ebavõrdsus sel ajal erinevate ühiskonnakihtide vahel oli väga suur. Inimesed puutusid tihedamalt kokku ja abielluti vastastikuse tahte järgi mitte vanemate soovi järgi. Aadlipered aga talitasid vanemate soovi järgi. Laialt levis ka prostitutsioon, sest mehed abiellus vanas eas ning prostitutsioon aitas ära hoida seiklusi abielunaistega. Vaenutsevad patriitsi ja aadliperekonnad pidasid tihti tänavalahinguid. Selle üheks näiteks on kuulsa inglise kirjaniku W. Shakespeare'i teos ,,Romeo ja Julia". Vaesus tõi kaasa lihtrahva väljaastumisi. Linnas oli mõttelaad, et olemasolevat raha peab kasvatama. See läks vastuollu ristiusuga. Eriti liigkasuvõtjad, seetõttu andsid rikkad pankurid oma vara enne surma vaestele. Kerjuseid oli vaja, sest neile anti almust, et ise patust vabaneda. Kõrgkeskajal läksid
* kultuurist, teatrist, kirjandusest, meelelahutusest peeti rohkem lugu 31. Mis väärtushinnangud olid keskajal omased linnakodanikele? Selgitage mõne lausega! Õpik. 163-164 * Linlased abiellusid suhteliselt hilja, abielud sõlmiti nende endi vastastikuse sümpaatia, mitte vanemate ettekirjutuse järgi. See puudutas eeskätt kesk- ja alamkihte. * Prostitutsioonis nähti vallaliste meeste jaoks tarvilikku nähtust, mis aitab hoiduda seiklustest korralike tüdrukute ja abielunaistega ning kaitseb seega ühiskonna moraali. Järk-järgult hakkasid ka kirik ja linnavõimus sellesse leplikumalt suhtuma. 32. Nimetage kolm keskaegse ülikooli teaduskonda, milles sai õpinguid jätkata pärast õpingute lõpetamist kunstide teaduskonnas! Õp. 183 33. Tsunftisunduse positiivne ja negatiivne mõju muudele oli erialaga tegelemine keelatud; headelt aladelt tõrjuti välja mittesaksalsed 34. Mis ülesannet täitis raad keskaegses linnas? Kogus makse; kindlustas heakorra; mõistis
liikumisvabadust, et vältida kokkupuuteid võõraste meestega. Samal ajal levis linnades laiadaselt prostitutsioon, millese ka kirik ja linnavõimud hakkasid järk-järgult leplikumalt suhtuma. Kuna mehed abiellusid suhteliselt hilja, kui oldi hankinud ühiskondliku positsiooni ja varanduse, et pere toita, siis nähti prostitutsioonis vallaliste meeste jaoks tarviklikku nähtust, mis aitab hoiduda seiklustest korralike tüdrukute ja abielunaistega ning kaitseb seega ühiskonna moraali. Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest. Neid pidasid nii gildid kui ka tsunftid omaette kui ka terve kodanikkond üheskoos. Pidustustel oli tavaliselt kiriklik taust, kuid sageli kasvasid need kiriklikest raamidest välja. Tõenäoliselt kõige silmapaistvam üritus keskaegses linna oli varakevadise paastu algust tähistav vastlakarneval. Siis püüti võimalikult
sümpaatiast, mitte vanemate ettekirjutuste järgi. · Linna aristokraatia ja aadli seas püsisid traditsioonilised perekonnapeade kokkuleppel sõlmitud abielud, kus küpses eas mees kosis sageli vaevalt murdeikka jõudnud tüdrukut · Linnades levis laialt prostitutsioon, millesse ka kirik ja linnavõimud hakkasid ajajooksul leplikumalt suhtuma. · Prostitutsioonis nähti vallaliste meeste jaoks vajalikku nähtust, mis aitab hoiduda seiklustest korralike neidude ja abielunaistega ning kaitseb seega ühiskonna moraali. · Linlaste seas juurdus järjest enam mõttelaad, et olemasolevat vara tuleks kõikvõimalikul moel kasvatada. · Rikkus olulisem, kui päritolu · Taoline suhtumine läks vastuollu ristiusu õpetusega, mis pidas kõike materiaalset teisejärguliseks hinge ning Jumala kõrval. · Kirik suhtus taunivalt liigkasuvõtmisse e kõrge intressiga raha laenamisse · Kiriku silmis oli liigkasuvõtja laiskleja, kes ei hangi igapäevast
Vaesemad linlased pidid asuma väljapoole müüre jäävates eeslinnades, mis vaenlase rünnaku puhul kaitseta jäid. Linnaelu muutis suhtumist abiellu. Abielud sõlmiti vastastikkuse sümpaatia, mitte vanemate ettekirjutuste järgi. Samal ajal levis linnades laialt prostitutsioon, millesse ka kirik ja linnavõimud hakkasid järk-järgult leplikumalt suhtuma. Prostitutsioonis nähti vallaliste meeste jaoks tavalist nähtust, mis aitab hoiduda seiklustest korralike tüdrukute ja abielunaistega ning kaitseb seega ühiskonna moraali. Linnaelu juurde kuulusid ka sotsiaalsed pinged ja vastuolud, mis kasvasid vahel üle tänavalahinguteks ja lihtrahva väljaastumisteks. Linnas arveldati tunduvalt rohkem rahaga kui maal. Kuigi jõukamatel linnaelanikel oli linnas kinnisvara ja sageli ka maavaldusi linna lähedal, moodustas vallasvara linlaste rikkuses siiski suurema osa kui feodaalidel või talurahval. Linnaelu oli kirev ka pidustuste poolest. Korraldati karnevale ja näitemänge ning
negatiivne, sest abielluti suhteliselt hilja, mistõttu linn sõltus tulevaist uusasukaist. Kuna palju inimesi rändas linnast linna, pidid linnaasukad harjuma kõige uuega, ka teiste traditsioonidega. Abielud sõlmiti rohkem enda, kui vanemate järgimise tõttu, sest peresuhted olid linnas nõrgemad. Jõukad pered siiski jätkasid traditsioonilist paari panekut. Mehed leidsin enne positsiooni ja töö, kui abiellusid, mistõttu prostitutsioonis nähti abi, et mehed hoiduks seiklustest abielunaistega jne. Linlaste ellusuhtumine. Rikkust ja raha hinnati linnas rohkem kui maal. Sotsiaalsed pinged tekkisid patriitside ja tsunftide vahel linna valitsemise õiguse üle. Kirik ei pooldanud raha tähtsust ega liigkasuvõtmist ehk kõrge protsendiga laenamist. Luksusmäärused. Luksusmäärused tehti selleks, et inimesed ei käituks oma seisusele kohatult, kulutades liiga palju raha. Tallinnas on varaseim määrus pulmade kohta, arvestades seal pruudi kaasavara suurust.
Kuna preester tegutses kogukonna nimel, siis ei saanud tema ülesandeid usaldada naisele. Seda seetõttu, et naine ei saanud esindada kedagi peale iseenda. See aga ei tähendanud, et naised ei tohtinud kultuses osaleda. On ju siiski teada palju preestriatare nagu Vesta neitsid ja flaminica`d, rääkimata abielunaiste kultuslikest ülesannetest nii avalikus kui ka eraelus. Vesta neitsid allusid pontifex maximus-ele ning tegemist polnud ei noorte neidudega ega ka abielunaistega. Nad asusid n-ö kahe sugupoole vahel. Siiski tuleb tõdeda, et ka kultuslikus rollis allus naine alati mehele, vastaselkorral poleks ühiskond pidanud teda enam tõeliseks naiseks. Flaminca`d ja pereemad olid tegelikult oma abikaasa abilised; nad täitsid flaameni või perepea kõrval teisejärgulisi ja täiendavaid ülesandeid. (Giardina 2004: 66-67) Vestaneitsid pidid valvama igavest tuld. Tuld pidi hoidma põllunduse, viljakuse ja kodukolde auks
· Abielu sõlmiti rohkem vastastikuse sümpaatia kui vanemate soovil. · Rikaste abielus domineerisid ikka perekonnapeade kokkuleppimisel sõlmitud abielud. · Jõukad pered piirasid tütarde liikumisvabadust, vältimaks kokkupuuteid võõraste meestega. · Laialt levinud oli prostitutsioon kui vallalistele meestele tarvilik nähtus, mis hoiab neid seiklustest korralike tüdrukute ja abielunaistega. 2. Linlaste ellusuhtumine a. Sotsiaalsed pinged ja vastuolud: · Aadlisuguvõsa tänavalahingud. · Vaese lihtrahva väljaastumised. · Itaalias 2 vaenutsevat linnade leeri keisri ja paavsti pooldajad. b. Rahakultus: · Linlaste edu sõltus oskusest rikkust kasvatada. · Juurdus mõttelaad, et vara tuleks kõikvõimalikul moel kasvatada. · Selline suhtumine läks vastuollu ristiusus õpetusega, kus materiaalne oli
kokkuvedamiseks. Talgulisi tuli palju ja hobuseid üle kahekümne. Pärast pakuti talgusuppi (herned, klimbid ja lambaliha). Õhtul mängis Kustas pilli ja kõik tantsisid. Ta läks Tooni käest küsima, ega lärm teda ja last ei sega ja kutsus teda ka tantsima, kuid Tooni ei tulnud. Külalised lahkusid alles hilisööl. Kui kõik olid läinud, kutsus Jüri Kustase tagakambrisse ja rääkis, et ta peaks endale naise võtma ja mitte teiste abielunaistega jändama (selge vihje Hildele) ja et see vaigistaks ka külajutud. Siis pani ema Kustasele Võrkele viimiseks kaasa pool sepikut ja teel Võrkele mõtles Kustas, et ta peab Hildega tõsiselt rääkima, et ta ei saa teda Võrkele tuua. Ka Hilde arvamus rasedusest osutus valeks, niiet kohustusi Kustasel polnud. Küünlakuus mindi jälle hülgejääle. Seekord tuli Kustasele jahikaaslaseks lisaks Kalamaja Priidula ja Tursa Simmule veel Kaarel ja mindi sama paadiga, mis kord mehed Läti randa viis
Abielu ja perekond Võõrad vastassoost inimesed, puutusid tihedamini kokku kui maal. Abielu sõlmiti rohkem vastastikuse sümpaatia kui vanemate soovil. Rikaste abielus domineerisid ikka perekonnapeade kokkuleppimisel sõlmitud abielud. Jõukad pered piirasid tütarde liikumisvabadust, vältimaks kokkupuuteid võõraste meestega. Laialt levinud oli prostitutsioon kui vallalistele meestele tarvilik nähtus, mis hoiab neid seiklustest korralike tüdrukute ja abielunaistega. Linlaste ellusuhtumine Sotsiaalsed pinged ja vastuolud: Aadlisuguvõsa tänavalahingud. Vaese lihtrahva väljaastumised. Itaalias 2 vaenutsevat linnade leeri keisri ja paavsti pooldajad. Rahakultus: Linlaste edu sõltus oskusest rikkust kasvatada. Juurdus mõttelaad, et vara tuleks kõikvõimalikul moel kasvatada. Selline suhtumine läks vastuollu ristiusus õpetusega, kus materiaalne oli Jumala kõrval teisejärguline.
Abielu ja perekond Võõrad vastassoost inimesed, puutusid tihedamini kokku kui maal. Abielu sõlmiti rohkem vastastikuse sümpaatia kui vanemate soovil. Rikaste abielus domineerisid ikka perekonnapeade kokkuleppimisel sõlmitud abielud. Jõukad pered piirasid tütarde liikumisvabadust, vältimaks kokkupuuteid võõraste meestega. Laialt levinud oli prostitutsioon kui vallalistele meestele tarvilik nähtus, mis hoiab neid seiklustest korralike tüdrukute ja abielunaistega. Linlaste ellusuhtumine Sotsiaalsed pinged ja vastuolud: Aadlisuguvõsa tänavalahingud. Vaese lihtrahva väljaastumised. Itaalias 2 vaenutsevat linnade leeri keisri ja paavsti pooldajad. Rahakultus: Linlaste edu sõltus oskusest rikkust kasvatada. Juurdus mõttelaad, et vara tuleks kõikvõimalikul moel kasvatada. Selline suhtumine läks vastuollu ristiusus õpetusega, kus materiaalne oli Jumala kõrval teisejärguline.
Abielu ja perekond Võõrad vastassoost inimesed, puutusid tihedamini kokku kui maal. Abielu sõlmiti rohkem vastastikuse sümpaatia kui vanemate soovil. Rikaste abielus domineerisid ikka perekonnapeade kokkuleppimisel sõlmitud abielud. Jõukad pered piirasid tütarde liikumisvabadust, vältimaks kokkupuuteid võõraste meestega. Laialt levinud oli prostitutsioon kui vallalistele meestele tarvilik nähtus, mis hoiab neid seiklustest korralike tüdrukute ja abielunaistega. Linlaste ellusuhtumine Sotsiaalsed pinged ja vastuolud: Aadlisuguvõsa tänavalahingud. Vaese lihtrahva väljaastumised. Itaalias 2 vaenutsevat linnade leeri – keisri ja paavsti pooldajad. Rahakultus: Linlaste edu sõltus oskusest rikkust kasvatada. Juurdus mõttelaad, et vara tuleks kõikvõimalikul moel kasvatada. Selline suhtumine läks vastuollu ristiusus õpetusega, kus materiaalne oli Jumala kõrval teisejärguline.
annaabi.ee 
