1. Kehade elektriseerimise võmalused. 1) Vastastikune hõõrumine (tehakse selleks, et suurendada kehade kokkupuute pinda.) 2) Vastastikune kokkupuude ja sellele järgnev lahutamine. 2. Millist keha nimetatakse elektriseeritud kehaks? Elektriseeritud kehaks nimetatakse keha, millel on elektrilaeng. 3. Mida näitab keha elektrilaeng? Elektrilaeng näitab, kui tugevasti laetud kehad vastastikmõjus osalevad. 4. Kahte liiki elektrilaengud. Nende vastastikune mõju. Positiivsed elektrilaengud, negatiivsed elektrilaengud Samamärgiliselt laetud kehad tõukuvad. Erimärgiliselt laetud kehad tõmbuvad. 5. Mida nimetatakse elementaarlaenguks? ...
2. COULOMB'I SEADUS kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga Valem F= k* [ q1*q2 / r ruudus] Tõmbejõud=võrdtegur*[ laend1 *laeng2 / raadius ruudus] Coulombi katses anti kuulikestele ühenimelised laengud, üks kuulike liikus teisest eemale, hoidmaks kuulikest endisel kaugusel väänati elastset traati mingi nurga võrra, selle põhjal määratigi kuulikesele mõjuv jõud k=1/(4o), kus suurust o=1/(49*109)=8,85*10-12 C2/Nm2 nim elektriliseks konstandiks k=1/(4o) vaakumis; k/=1/(4o) keskkonnas Elektrilaengu ühikuks SI-s on 1C (kulon) 1 kulon on laeng, mis läbib 1s juhi ristlõiget, kui voolutugevus juhis on 1A 3. ELEKTRIVÄLI -materiaalne st ta eksisteerib sõltumata meist ja meie teadmistest temast Elektrivälja iseloomustatakse füüsikalise suuruse elektrivälja tugevuse abil Punktlaeng on laetud keha, mille mõõtmeid antud tingimustes ei ...
· mittemolekulaarne aine osakeste vahel tugevad keemilised sidemed. Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur, kõvad 1. Millistes rühmades paiknevad s, p,d elemendid · s IA; IIA elektronid + H ja He · p IIIA-VIIIA elektronid · d B-rühm 2. Aatomi /iooni koostamine · Elektronskeem P+15|2)8)5) · Elektronvalem 1s2s2p3s3p · Ruutskeem ruudukesed nooltega · väliskihi ruutskeem (elektronipaarid ja paardumata elektronid väliskihil) 3. Elemendi aatomis elektronkihtide väliskihi elektronide, prootonite ja neutronite arvu leidmine. 4. A-rühma elemendi maksimaalse ja minimaalse oksüdatsiooniastme määramine ja tüüpühendite (oksiidid, vesinikühendid) valemite koostamine. 5. A-rühmade elementide omaduste (metallilisus/ mittemetallilisus, aatomiraadius, väliskihi elektronide arv, elektronkihtide arv, elektronegatiivsus, tuumalaeng) muutumine rühmades ja perioodides. 6
KT KEEMIAST TEEMA: AATOMI EHITUS Õpilase ees-ja perekonnanimi: Klass: 10 P Kuupäev: 11.10.2014 I rida 1. Kirjutage Iriidiumi aatomi elektronvalem, ruutskeem, elektronskeem ja vastake Küsimustele. Elektronvalem: Elektronvalem:1 s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 4p6 5s2 4d10 5p5 4f14 4g18 Elektronskeem: Z=(Ir)=77 2)8 ) 8) 50) 7)2 ) Mitu elektronkihti on Iriidiumi aatomis: 6 A. Mitu alakihti on Iriidiumi aatomis: 4 B. Mitu elektronpaari on Iriidiumi aatomis: 3 C. Mitu paardumata elektroni on Iriidiumi aatomis:1 D. Mitu väliskihielektroni on Iriidiumi aatomis:8 E. Mitu p-elektroni on Iriidiumi aatomis:3 F. Mitu d-orbitaali on Iriidiumi aatomis: 3 2. Selgita mõisted: 1. Ergastatud seisund Ergastunud seisundis on aatomil energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia). Ergastatud olekus süsteemist saab energiat "ära võtta" ilma süsteemi
12.klass. II 1. Rutherfordi aatomimudel. Selle vastuolud. 2. Bohri postulaadid 3. Balmeri seeria.(joonte värvused, energia diagrammil üleminekud nii kiirgus kui neeldumisspektrio korral) 4. Mida nimetatakse de Broglie laineteks ja lainepikkusteks. Iseloomustada elektronlaineid, lainepikkuse arvutamine. 5. Millest sõltub vesiniku aatomi poolt kiiratud või neelatud lainepikkus. 6. Millal aatom kiirgab või neelab kvandi? 7. Milliste kvantarvudega on määratud elektroni liikumine aatomis (tähistused, väärtused, mida määravad aatomis) 8. Millised elektroni iseloomustavad suurused aatomis on kvanditud e sõltuvad järjestikustest täisarvudest ? 9. Kvanttingimus (valem ja tähistused selles) 10. Millised omadused võivad olla elektronil liikudes ümber tuuma? 11. Sõnastada Pauli keeluprintsiip; mis sellest järeldub? 12. Milliste reeglite järgi kihistuvad elektronid aatomis? 1. Planetaarne mudel- aatomi keskel on väikeste mõõtmetega positiivse laenguga
jadasi. 8. Mida pandi tähele vesiniku spektreid uurides ja milline võrrand võimaldab seda nähtust kirjeldada? - Pandi tähele, et jooned on rühmitunud spektriaalseeriatesse,igas seerias moodustavad jooned koonduvaid jadasi. 9. Mida nimetatakse Balmeri seeriaks? - Balmeri seeriaks nim. vesinikspektris nelja joont. Need on punane, roheline ja kaks sinist. 10. Millele kindlate spektrijoonte tekkimine elektronide liikumise kohta aatomis viitavad - Et elektronid liiguvad kindlatel orbitaalkihtidel 11. Milles elektronide laineomadused avalduvad? - Need avalduvad difraktsiooni ja interferentsi teel. Elektronide laineomadused avalduvad difraktsioonipildis. 12. Mida nimetatakse leiulaineks? - Laineprotsessi kirjeldavat matemaatilist avaldist nimetatakse lainefunktsiooniks, mida tähistatakse kreeka tähestiku tähega . - 13. Kuidas arvutada leiulaine ehk Louise de Broglie lainepikkust?
Bohr Rutherfordi planetaarse aatomimudeli suurim viga on see, et ta on õige üksnes mittekiirgava aatomi korral 1913. a. muutisTaani füüsik Niels Bohr selle vastuolu seaduseks, sõnastades oma esimese postulaadi: Elektronid võivad aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellisel orbiidil liikudes elektron ei kiirga. -> Selleks, et aatom kiirgaks, peab elektron orbiiti vahetama (2.postulaat): Üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab või neelab energiakvandi. 3. postulaat: Aatomi statsionaarsetele olekutele vastab elektroni tiirlemine teatud kindlatel orbiitidel Kaasaegne aatomimudel Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates
Valguse kiirgumine ja neeldumine 31.03.2009 Martin Terras 9A Valgus kiirgub ja neeldub aatomis. Valguslaine muutuv elektriväli sunnib aatomis olevat elektroni võnkuma, suurendades nii selle energiat. See tähendab, et valgus neeldus aatomis: valguslaine energia muutus elektroni ja tuuma vastastikmõju energiaks . Kui elektroni energia suureneb, siis elektron läheb tuumast kaugemale. Seda protsessi nimetatakse ergastamiseks. Siin on analoogia mehaanilise potentsiaalse energiaga: mida suurem on keha potentsiaalne energia, seda kõrgemal Maa kohal keha asub. Selleks, et keha tõsta mingile kõrgusele, peavad välisjõud tööd tegema
Millest koosneb aatom?Aatom koosneb aatomituumast, mis koosneb prootonitest ja neutronitest ning elektronkattest, mis koosneb elektronidest.Mis on keemiline element? Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik.Aatomi tuumas on 20 prootonit ja 20 neutronit . Mitu elektroni on selles aatomis? Kui suur on selle aatomi massiarv? Selles aatomis on 20 elektroni. Selle aatomi massiarv on 40. Keemilise elemendi aatominumber on 25 ja massiarv 55. Mitu neutroni on selle elemendi aatomi tuumas? Selle elemendi aatomi tuumas on 30 neutroni.Kirjutage elemendi elektronskeem, kui selle elemendi aatomnumber on 17.+17| 2) 8) 7)Mis on elektronpilv? Mida iseloomustab elektronpilve tihedus? Elektronpilv on elektronide liikumise tõttu moodustuv negatiivse laengu pilv. Elektronpilve tihedus iseloomustab elektronide leidmise suuremat tõenäosust
Neli erinevat värvi joont. Punane, roheline, sinine, violetne 5.Kuidas muutub aatomi energia kui kiirgab, neelab kvandi. Aatomi energia suureneb kui ta neelab kvandi ja energia väheneb kui kiirgab kvandi. 6.de Broglie(Dö Broi) lained (Millised, kuidas arvutada lainepikkust, millest sõltub.) Valgusel on olemas kahed erinevad omadused. Mida suurem on kiirus seda väiksem on lainepikkus. (Sõltub Kiirusest) 7. Millised omadused võivad olla elektronil liikudes aatomis. Mida kaugemale elektron läheb seda suurem energia 8. Kvanttingimus (valem tähistused, kuidas arvutada elektroni orbiidi raadiust. statsionaarsete olekute korral on elektroni impulsimoment võrdne täisarvkordse Plancki konstandiga 2r= 9.Kvantarvud(4) Väätused ja mida nad määravad 1)Peakvantarv- täisarv n, mis määrab ära elektroni energiataseme aatomis. (1,2,3.....) 2)Orbitaalkvantarv- määrab ära orbitaallained mis tekivad elektronide liikumisel ühelt orbiidilt teisele
– Aatomituum (aatomi keskmes olev positiivse laenguga väga tihe osake, mis koosneb prootonitest ja neutronitest. – Elektronid (aatomi üliväiksed koostisosakesed) - Prooton - Neutron Keemiline element (kindla tuumalenguga aatomite liik) – Isotoobid (keemilise elemendi erineva massiarvuga teisendid) Aatomnumber (järjekorranr) Z = tuumalaeng (prootonite arv) = elektronide arv (neutraalses aatomis) Massiarv A = tuumaosakeste arv aatomis (prootonite arv Z + neutronite arv N) Orbitaal – ruumiosa, kus elektroni leidumise tõenäosus ehk elektronpilve tihedus on väga suur. Ühel rbitaalil saab olla kuni 2 elektroni (elektronipaar). Aatoni väline elektronkiht koosneb kahes alakihist; s- alakiht, milles on 1 orbitaal; p-alakiht,milles on 3 orbitaali. Orbitaalide täitmist elektronidega kirjeldab ruutskeem (orbitaale tähistavad ruudud, elektrone noolekesed). Orbitaalid täituvad
Aatomi kiirgamine Aatomi mikroilma käsitledes oleme tõdenud, et valguse mikrovälgatusi lähetatakse(saatma) aatomist kvantsiiretel, üleminekutel energiatasemete vahel. Võnkumine on olemuselt perioodiline kohavahetus. Elektroni ,,koht" aatomis on tema leiulaine. Kvantsiiret tuleb käsitleda kui elektroni võnkumist ühest seisulainest teise, ühest elektronpilvest teise. Kvantsiire on protsess, mis toimub lõpliku ajavahemiku jooksul.(mitte momentaanselt) Elektromagnetlaine kiiratakse, kui elektron võngub ühest leiulainest teise. Valguse neeldumisel lähtub protsess madalamast energiatasemest ja lõpeb suurema energiaga orbitaalil. Kui kõik aatomi elektronid asuvad madalaimates (vähima energiaga) lubatud kvantolekutes,
negatiivsete elektronide vahel olev elektrilised tõmbejõud 3. Laenguarv Z väljendab prootonite arvu tuumas 4. Aatomituum on 100000 korda väiksem aatomi läbimõõdust (anna suurusjärk) 5. Algse planetaarmudeli järgi ehitatud aatom ei oleks olnud püsiv 6. Aatomi energia võib muutuda ainult ergastamisel, kui kiiritada aatomeid valgusega; lastes kiiresti liikuvatel elektronidel põrkuda aatomitega ja ainet kuumutades. 7. Kui elektron langeb aatomis kõrgemalt energiatasemelt E k madamale, Em võib ta kiirata valguskvandi, mille valguse võnkesagedus on 1015 Hz. 8. Elektronvolt on seoseenergia mõõtühik 9. Aine elementaarosakeste laineloomust näitavad nende tekitatud interferentsi ja difraktsiooni nähtused 10.Aatomi massi omaval osakesel on footoni impulss de Broglie`lainepikkus 11.Kui neutronid ja elektronid liiguvad ühesuguse kiirusega, on elektronidel suurem lainepikkus 12
Keskel on massiivne tuum (Päike), selle ümber tiirlevad ringikujulistel orbiitidel elektronid. See viiski mõttele, et aatom on seest tühi elektronkiiretoru.miks elektronid on võimelised kanduma tõketetaha.Bohr - Rutherfordi planetaarse aatomimudeli suurim viga on see, et ta on õige üksnes mittekiirgava aatomi korral .elektonid kiirgavad elektronmagnetlainet. Muutis selle vastuolu seaduseks, Elektronid võivad aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellisel orbiidil liikudes elektron ei kiirga. keeluprin: Ühes ja samas aatomis pole2 elektroni ühesuguses kvantolekus, mis määratud kvantarvude nelikuga n, l, ml, ms, võimaldab seletada, miks mitmeelektroniliste aatomite elektronkate on kihiline.Kõik aatomi elektronid ei või olla ühel energianivool. Reegli kohaselt määrab aatomite energianivoode täitumise madalamalt kõrgemale
Kiiratava kvandi energia on võrdne elektroni orbiitidel vastavate energiate vahega. Katoodilt eraldunud elektronid kiirendatakse ja nad omandavad kineetilise energia. 11)Millega võrdub kiirguskvandi energia? Oska seda leida nii dzaulides kui ka elektronvoltides. Kiiratava kvandi energia on võrdne elektronide orbiitide vastavate elektronide vahega deltaE=E2-E1=hf 12)Kirjelda Franck-Hertzi katset. Mis selles katses tõestab kindlate energiatasemete olemasolu aatomis? Kui elektronide energia on piisav aatomi ergastamiseks, siis energia neeldub aatomis ja elektronid aeglustuvad. Aeglased elektronid ei jaksa negatiivselt laetud võret läbida ja voolutugevus langeb. Suurema pinge korral võib nähtus korduda mitu korda. Selline voolutugevuse vähenemine näitab, et aatom ei neela suvalisi energiaid, vaid ainult kindlaid energiaväärtusi. 13)Millist seaduspära märgati spektrijoonte asendis?
magnetvälja kirjeldavat B-vektorit magnetvälja tugevuseks ei kutsuta. Magnetvälja tugevuseks H nimetatatakse füüsikalist suurust, mis on võrdeline vaakumis tekkiva magnetinduktsiooniga B0. 2. Magnetiliste omaduse järgi jaotatakse ained kolmeks : 1) Diamagneetikud sellise aine aatomi kogu magnetväli on välismõju puudumisel null. Väljastpoolt magnetväli paneb elektronid aatomis liikuma nii, et tekib nõrk vastupidise suunaga magnetväli. Diagmeetikud on näiteks kuld, hõbe ja vask. Diagmeetiku aatomis on elektronide spinnmagnetväljad paarikaupa teineteisele vastassuunalised. Kuna niisuguses paaris tasakaalustavad elektroni magnetväljad teineteist täpselt siis on kogumagnetväli välismõju puudumisel null. Elektroni liikumisel aatomis umber tuuma on samaväärne vooluga,
Pilt tundmatust luuakse juba tuntu najal. Mudel on lähend tegelikkusele. Rutherfordi aatomimudel Aatomi keskel on väga väike positiivset laetud tuum läbimõõduga umbes 10 astmel -13 cm, millesse on koondunud peaaegu kogu aatomi mass ja mille ümber tiirlevad elektronid moodustavad nii öelda elektronkatte. Aatom koosneb tuumast ja elektronkattest. Bohri kvanditud aatomimudel 1913. a. esitas Niels Bohr uue, kvanditud aatomimudeli. 1. Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel, lubatud orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga. 2. Elektroni üleminekut ühelt lubatult orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite kaupa. Valguse kiirgumine ja neeldumine Bohri teine kvantbostulaat ütleb, et elektroni üleminekuga ühelt orbiidilt teisele, aatomi üleminekut ühest olekust teise aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite kaupa, kusjuures kvandi
See on võimalik vaid siis, kui teele jääb teine positiivne (tõukejõude tekitav) osake, mille mass on oluliselt suurem -osakeste massist. Aatomi ehitus: Planetaarmudeli järgi kujutab aatom endast -10 korda vähendatud päikesesüsteemi laadset moodustist. Aatomi mõõtme suurusjärk on -10 m. Tuumal 10 m. Elektroni vaadeldakse punktmassina. Tuum koosneb nukleonidest. (prootonitest (+) ja neutronitest (0)) Vesiniku aatomis on ainult 1 prooton. Prootoni laengu absoluutväärtus võrdub elektroni laengu absoluutväärtusega. See moodustab elementaarlaengu, mille väärtus on 1,6 · 10 C. Prooton ja neutron on ligikaudu võrdse massiga, mis on 2000 korda suurem kui elektroni mass. z- laenguarv- prootonite arv, jrk nr tabelis. Vahemaad aatomi osakeste vahel on ülisuured. Aatomid on väga püsiva struktuuriga. Planetaarmudeli vastuolu- elektron peab makroseaduse järgi pidevalt
mis võrduvad lähte ja lõpptasemete energia vahega. 4. Kolmemõõtmelisse ruumiossa sulustatud elektroni leiulained ja energiatasemed on määratud kolme kvantarvuga. 5.Kvantmeaanikas näidatakse , et kolmemõõtmelises aatomise määravad elektroni seiulainete kuju ja orientatsiooni kolm kvantarvu: peakvantarv n=1,2,3..., kõrval ehk orbitaalkvantarv l=0,1,2(n-1) ja magnetkvantarv ml=0,pm 1,pm2....pm l. 7.Elektroni energiatasemed vesiniku aatomis sõltuvad peakvantarvust n, mitmeelektroonses aatomis ka kõrvalkvantarvust L. Magnetkvantarvust sõltuvad energiatasemed ainult magnetväljas.Spinn. iseloomustab algosakese sise- magnetomadusi. Elektroni spinni ja tema orientatsiooni määrab spinnkvantarv s= pm ½. Tõrjutusprintsiip: ühes ja samas aatomis ei saa olla kaht elektroni mille neli kõik kvantarvu n,l,ml ja s langeksid kokku.
Valguse Teke. Luminestsents. Valguse teke. Päikeselt Kvantsiirde jooksul võngub elektron aatomis erinevate leiulainete (kvantseisundite) vahel. Laserites on aatomite metastabiilsed tasemed nendeks vahejaamadeks, kuhu, piltlikult öeldes, kogutakse elektronid ootama märguannet hüppeks, mis vallandab kiirguslaviini. Mis toimub kiirgavas aatomis? Valguse mikrovälgatusi lähetatakse aatomist kvantsiiretel, üleminekutel energiatasemete vahel. Valgus on elektromagnetlainetus Kvantsiiret tuleb käsitleda kui elektroni võnkumist ühest seisulainest teise, ühest elektronpilvetl teise Kvantsiire on protsess, mis toimub lõpliku ajavahemiku jooksul, mitte lõpmata nobe hüpe Kvantseisundite eluiga 10 astmes -9 10 astmes -8 sekundit Valguse võnkesagedus on 10 astmes 14 Hz Selle ajaga jõuab toimuda tuhandeid kuni miljoneid
Kuna prootonite arv tuumas määrab ühtlasi ka aatomi elektronide arvu tema elektronkattes (ioniseerimata aatomis), siis erineva prootonite arvuga aatomitel on seetõttu erinevad keemilised omadused. Sama prootonite arvu, kuid erineva neutronite arvuga aatomid on teineteise isotoobid. Erinevatel isotoopidel on reeglina samad keemilised omadused (välja arvatud vesinik), mis teeb isotoopide eristamise keeruliseks. Kui aatomis on oluliselt rohkem (või vähem) neutroneid kui energeetiliselt kõige kasulikuma (kõige madalama seoseenergiaga) tuuma moodustamiseks on vaja, siis on tegemist radioaktiivse isotoobiga, mis võib laguneda kiirates radioaktiivset kiirgust. Aatomituuma mass moodustab valdava osa aatomi massist. Tuuma läbimõõt on suurusjärgus 1015 m, seega umbes 100 000 korda väiksem kui aatomil tervikuna. Aatomi elektronkate koosneb elektronidest, millel on negatiivne elektrilaeng. Elektronid ei
Valguse teke Kvantsiirde jooksul võngub elektron aatomis erinevate leiulainete (kvantseisundite) vahel. Ergastatud kvantseisund püsib u 10-9...10-8s, pikaealine ehk metastabiilne seisund u 10-3s. Luminestsents on tahkiste , vedelike või gaaside mittesoojuslik helendus ultravalguse, elektronkimbu, keemilise vmt toimel. Vabakiirgus ja sundkiirgus · Kui footon energiaga hf=Er-Em tabab aatomit energiatasemel Ek, sunnib e stimuleerib ta aatomit kiirgama. Stimuleerib ja kiiratud footon on omavahel koherentsed,
- Elektronid tiirlevad ümber tuuma nagu planeedid ümber Päikese. 5. Iseloomusta elektroni. Iseloomusta aatomi tuuma - Tuum omab laengut, tuumas on neutronid (neutr laenguga) ja prootonid (positiivse laenguga), viimased annavad tuumale laengu. Seda, et tuum koosneb prootonitest ja neutronitets väljendab seos: tuuma massiarv on prootonite ja neutronite arvude summa. - Elektron kannab väikseimat negatiivset elektrilaengut, Elektroni põhiseisundiks aatomis on minimaalse energiaga seisund, tiirlevad ümber aatomituuma; Bohr oletas, et elektronid liiguvad ühelt orbiidilt teisele hüppeliselt. 6. Millised vastuolud kaasnesid planetaarse aatomimudeliga? - Ei selgita aatomi püsivust(aatomi kiirgus) - Ei selgita joonspektrite teket - Kehtib ainult mittekiirgava aatomi korral 7. Mida väidavad Bohri postulaadid? Mille põhjendamiseks neid vaja oli? - 1) Aatom võib olla vaid kindlates (statsionaarsetes) olekutes, millest igaühele vastab energia En
- Elektronid tiirlevad ümber tuuma nagu planeedid ümber Päikese. 5. Iseloomusta elektroni. Iseloomusta aatomi tuuma - Tuum omab laengut, tuumas on neutronid (neutr laenguga) ja prootonid (positiivse laenguga), viimased annavad tuumale laengu. Seda, et tuum koosneb prootonitest ja neutronitets väljendab seos: tuuma massiarv on prootonite ja neutronite arvude summa. - Elektron kannab väikseimat negatiivset elektrilaengut, Elektroni põhiseisundiks aatomis on minimaalse energiaga seisund, tiirlevad ümber aatomituuma; Bohr oletas, et elektronid liiguvad ühelt orbiidilt teisele hüppeliselt. 6. Millised vastuolud kaasnesid planetaarse aatomimudeliga? - Ei selgita aatomi püsivust(aatomi kiirgus) - Ei selgita joonspektrite teket - Kehtib ainult mittekiirgava aatomi korral 7. Mida väidavad Bohri postulaadid? Mille põhjendamiseks neid vaja oli? - 1) Aatom võib olla vaid kindlates (statsionaarsetes) olekutes, millest igaühele vastab energia En
Orbiitide kvantimise reegel. On olemas ainult diskreetne hulk orbiite, millel elektronid liiguvad kindlate kiirustega. De Broglie` lained Kõigil aatomitel ja osakestel on laineomadused ja neid saab kirjeldada varem footonite jaoks kindlaksmääratud seostega. Seejuures on de Brogleie` lainepikkus , ja laine sagedus . Schrödingeri võrrand Schrödingeri võrrand on kvantmehaanikas võrrand, mis kirjeldab füüsikalise süsteemi kvantoleku muutumist ajas, kuigi elektroni liikumisel aatomis pole mõtet rääkida trajektoorist, sest kordinaati ja kiirust ei ole võimalik samaaegselt määrata piisava täpsusega. Pauli keeluprintsiip Oma lihtsaimal kujul väidab see, et kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla samas kvantolekus, st kui erinevate elektronide kvantarvud n, l ja ml on samad, siis omavad need elektronid vastupidist spinni. Elektronid on (nagu prootonid ja neutronidki) fermionid, seega kehtib ka nende kohta Pauli keeluprintsiip, mis ei luba kahel
olek ei muutu-neid orbiite nim lubatud orbiitideks. Kõige väiksema energia olekut nim aatomi põhiolekuks ja teisi kõik ergastatud olekuks.Kui orbiitidele vastavad eergiad on En ja Ek, siis kiiratava või eelatava valduskvand energia avaldub Hf=Ek-En. Energia on määratud täisarvugan, mida nimetatakse peakvantarvuks. Lisaks kirjeldatakse energiat orbitaalkvatarvu, spinni ja magnetkvantarvuga. On kindlaks tehtud, et ühes aatomis ei saa olla kahte elektroni täpselt ühesuguste kvantarvude komplektiga. Seda printsiipi nimetatakse tõrjutusprintsiibiks ehk Pauli printsiip(W.Pauli). Järgmise olulise sammu tegi 1924.a. L. de Broglie, kes püstitas hüpoteesi, mille kohaselt dualis pole iseloomulik mitte ainult valgusele, vaid on palju universaalsem. See kehtib ka elementaarosakeste korral. =h/p ; p=m*v Elektroni kirjeldavad tõenäousus lained, mis näitavad millise tõenäosusega võib minti ruumipunktis
planetaarne aatomimudel-aatom neutraalne. tuum positiivne. Koosneb positiivsetest prootonitest ja neutraalsetest neutronitest. selle ümber tiirlevad elektronid negatiivsed. Aatom neutraalne-prootonite arv-positiivne laeng võrdne selle ümber tiirlevate elektronidega- negatiivne. Z- laenguarv, prootonite arv tuumas, elektronite arv aatomis. saab positiivne ioon-kui loovutab elektroni. bohri postulaadid 1) elektron liigub aatomis ainult teatud kindlal orbiidil, millel ta ei kiirga. 2)elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teise aatom kas kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite kaupa. Kui elektron läheb üle madalama energiaga energianivoole, siis kiirgab. Kui elektron läheb üle kõrgema energiaga energianivoole, siis neelab energiat. elektronvolt- energia, mille omandab elektron, läbides elektriväljas potensiaalide vahet 1 volt. planetaarmudeli vastuolud? 1
14. Bohri aatomimudeli puudused. Borhi aatomimudeli puudus oli see, et elektronid ei võngu. 15. De Broglie hüpotees, mille ta püstitas 1924.a. Kõigil osakestel peaksid olema ka lainelised omadused nagu footonitelgi. 16. Valem, mis seob mistahes osakeste korpuskulaarsed ja laineomadused. =h/m 17. Millised katsed tõestavad elektroni laineomadusi? Thomson tõestas, et ühe ja sama keemilise elemendi aatomid on ühesugused. Aatomis tiirlevad elektronid ümber tuuma ringorbiitidel ilma energiat kiirgamata. .... See tõestas katseliselt footonite olemasolu. Youngi katse tõestas aga, et valgusel on laineline olemus 18.Järeldused de Broglie lainetest. De Broglie järgi on võimalik seletada, miks aatomis esineb energia tasemete astmestik. 19. Mida nimetatakse kvantarvudeks? Kvantavrudeks nimetatakse täis või murdarv, mis iseloomustab aatomi olekut. Seal määravad energiatasemed ja elektronkatte struktuuri.
määramiseks. Otsustav pööre aine ehituse uurimises XX saj algul Thomsoni aatomimudel 1897.a avastas tuntud inglise füüsik J.Thomson elektroni Tema aatomi-mudelit nimeta-takse "rosina-saiakeseks" -> Thomsoni aatom sisaldas teatud hulga elektrone, mille arv on võrdeline aatomi massiga Kuna aatom tervikuna on elektriliselt neutraalne, siis elektroni negatiivne laeng on kompenseeritud ühtlaselt jaotunud positiivse laenguga 1906.a õnnestus Thomsonil kindlaks määrata elektronide arv aatomis ja tõestada, et ühe keemilise elemendi elektronid on ühesugused Rutherfordi aatomi mudel Thomsoni aatomi ideed arendas edasi Rutherford Rutherfordi mudeli kiire populaarsuse põhjuseks on tema sarnasus Päikesesüsteemiga. Keskel on massiivne tuum (Päike), selle ümber tiirlevad ringikujulistel orbiitidel elektronid (planeedid). -> Rutherfordi katse: Seatinast ümbrises asetsev Ra-preparaat A kiirgab -osakesi, mis satuvad õhukesele metallfooliumile K.
hulka.ikuna või molekulideks liitununa. Peaaegu kogu aatomi mass on koondunud tuuma. Elektronide mass moodustab aatomi massist alla ühe promilli. Aatomi mass on suurusjärgus 10-27 kg kuni 10-25 kg 6. Hundi reegel ja Pauli printsiip Hundi reegel: alanivoo elektronide summaarne spinn peab olema maksimaalne (järelikult täituvad sama alanivoo orbitaalid elektronidega algul ühekaupa ja alles seejärel teise elektroniga). Pauli printsiip: aatomis ei saa olla kahte (või enamat) samas kvantolekus elektroni, s.t iga elektron aatomis peab erinema mingist teisest elektronist selles aatomis vähemalt 1 kvantarvu poolest (=> orbitaalil saab olla ainult 2 elektroni)
2.Iseloomusta lühidalt elektoni! Väike (u. 10 -8 cm), kerge ja negatiivse elementaarlaenguga 3.kirjelda nukleaarset (planetaarset) aatomimudelit! See on sarnane Päikesesüsteemiga. Keskel on massiivne tuum (päike), selle ümber tiirlevad ringikujulistel orbiitidel elektronid (planeedid) . 4. iseloomusta aatomi tuuma. Tuuma mõõtmed on u 10-13 cm ja sellesse on kaandunud vähemalt 99,95% kogu aatomi massist. Positiivselt laetud. 5. Formuleeri Bohri postulaadid 1.elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel ,,lubatud" orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga. 2.Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite,kvantide kaupa. 6. mis on aatomi põhiolek? Elekton on siis madalaimal, tuumale kõige lähedasemal orbiidil 7.mis on aatomi ergastatud olek? Ergastatud olek on selline olek, kus elektron aatomis on viidud kõrgemale energeetilisele tasemele/orbiidile. 8.Millal aatom kiirgab kvandi?
Mis on elektronorbitaal Tänapäevase ehk kvantmehhaanilise aatomimudeli alused rajasid saksa teadlane W. Heisenberg ja austria teadlane E. Schrödinger 1923. a. See aatomiehituse mudel ei püüagi kirjeldada elektroni liikumise täpset teed. Elektronid liiguvad aatomis ülikiiresti, moodustades oma liikumisel negatiivse laengu pilve nn elektronpilve. Kiire liikumise tõttu on kõik elektronid aatomis nagu laiali määritud. Selgituseks võib tuua võrdluse argielust kui jälgida jalgratta rattakodarate liikumist, näeme, et kiirema sõidu korral ei ole võimalik kodaraid enam eristada. Kodarad oleksid nagu laiali määritud üle kogu ratta. Sama võime märgata ka muude esemete väga kiirel liikumisel. Tänapäevase aatomimudeli aluseks on võetud elektroni leidumise tõenäosus aatomi erinevates osades. Seal, kus elektron liigub sagedamini, on tema leidumise tõenäosus suurem
Aatomi ehitus ja kvantfüüsika2 ·Tuumade koostisse kuuluvad positiivse laenguga prootonid ja laenguta neutronid. ·Ainukesena on lihtsaima elemendi vesiniku aatomi tuumas ainult 1 prooton. ·Prootoni laengu absoluutväärtus võrdub elektroni laengu absoluutväärtusega. See moodustab elementaarlaengu,mille väärtus on ~1,6*10-19 C. 22.11.12 7 Planetaarmudeli vastuolud. 1. Päikesesüsteemi hoiavad koos gravitatsioonijõud. 2. Aatomis toimib positiivselt laetud tuuma ja negatiivse laenguga elektronide vaheline elektriline tõmbejõud. 3. Näiteks H aatomis on elektriline tõmbejõud gravitatsioonijõust ~1039 korda suurem. 4. Päikesesüsteemi püsivuse tagab pidev liikumine. Samast lähtub ka aatomi planetaarmudel, oletades, et elektronide liikumine tuuma ümber teeb aatomi püsivaks. 22.11.12 8 Planetaarmudeli vastuolud 1. 1
Aatom Kadri Kuuusk 9.A 2013/14 Aatom Aatom koosneb tuumast ja elektronkattest. Tuumas asuvad prootonid ja neutronid, elektronkattes elektronid. Prootoneid ja elektrone peab olema aatomis võrdselt, kuna aatomi laeng on 0. Aatomile annavad massi prootonid ja neutronid, elektroni mass on umbes 1840 korda prootoni massist väiksem. Elektrilaengud Elektrilaenguga osakesed aatomis on elektron ja prooton. Elektronil on - laeng ja prootonil + laeng. Neutronil laengut ei ole, seega ei saa ta olla kunagi teise osakesega elektrilises vastasmõjus. Prootonite positiivse laengu tõttu on aatomituum positiivse laenguga. Tuuma elektrilaeng on suuruselt võrdne kõikide prootonite elektrilaengute summaga. Elementaarlaeng Kõigi elektronide ja prootonite elektrilaeng on täpselt ühesuurune. See on vähim looduses teada olevatest elektrilaengutest.
(hüpoteetiline murdarvulise laenguga osake) ja antikvargil on barüonlaeng olemas (kvargil 1/3 ja antikvargil -1/3). Elektroni kvantseisund Peakvantarv: n (eristab seisulaineid) Kõrval- ehk orbitaalkvantarv: l (määratleb orbitaallaineid ja määrab ka elektroni orbitaal-impulsimomendi L) ja Magnetkvantarv: ml (määrab orbitaallainete tiirlemistelje orientatsiooni ruumis) Spinn: s (vajalik kvantseisundi kirjeldamiseks) Elektroni kvantseisundi aatomis määravad kindlaks eelpool nimetatud neli kvantarvu. 4 Pauli keeluprintsiip (ehk tõrjutusprintsiip) Pauli keeluprintsiip Pauli keeluprintsiip ehk tõrjutusprintsiip on oluline printsiip kvantmehaanikas (arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid), mille sõnastas 1925. aastal Wolfgang Ernst Pauli. Oma lihtsaimal kujul väidab see, et kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla samas kvantolekus.
1.Kirjelda planetaarset aatomimudelit. Planetaarne aatomimudel sai alguase aatomituuma avastamiast. Sarnaneb pisitillukese Päiksesüsteemiga. Aatomituum ja tema ümber tiirlevad elektronid. Tuum positiivselt laetud, kuhu on koondunud peaaegu kogu aatomi mass. Tavaolekus on aatom laenguta , peab siis prootonite arv tuumas ja teda õmbritsevate elektronide arv olema võrdne. 2.Kirjelda tänapäevast aatomimudelit. Elektron saab aatomis vaid tuuma ümber tiirelda. Vastasel korral tõmbaksid kulonilised jõud ta tuuma. Kuna tuuma ümber elektron liigub kiirendusega, siis klassikalise elektrodünaamika seaduse kohaselt tekivad kiirendusega liikuvad elektronid elektromagnetlained, millega kaasneb elektromagntkiirgus. Sellepärast peaks tuuma ümber tiirlevad elektronide orbiidi raadius pidevalt vähnema, elektroni tuumale lähemale ja lõpuks tuuma langema. 3.Sõnasta kaks Bohri postulaati.
Elemendi nimetus sümbol 9 Aatomma ss aatommass ssiarv (A) = ühelisteni ümardatud Neutronite arv (N) = A Z Periood · Perioodi moodustavad samas reas kõrvuti asetsevad keemilised elemendid. Algab metallidega ja lõppeb väärisgaasidega. · Lühikesed perioodid on 1. 3. periood. · Pikad perioodid on 4. 7. periood. · Perioodinumber näitab elektronkihtide arvu aatomis. · Tuumalaeng kasvab vasakult paremale. 2 Li B B C N O F N . e e Perioodi number Rühma number Rühm IA · Rühma moodustavad üksteise all H paiknevad sarnaste omadustega Li elemendid. · Tähistatakse roomanumbrite (I...VIII) ja N tähtedega (A, B). a · Rühmasid kokku 18
algul. THOMSONI AATOMIMUDEL · 1897.a avastas tuntud inglise füüsik J.Thomson elektroni. · Tema aatomi-mudelit nimetatakse ,,rosina saiakeseks``. · Thomsoni aatom sisaldas teatud hulga elektrone, mille arv on võrdeline aatomi massiga. · Kuna aatom tervikuna on elektriliselt neutraalne, siis elektroni negatiivne laeng on kompenseeritud ühtlaselt jaotunud positiivse laenguga. · 1906.a õnnestus Thomsonil kindlaks määrata elektronide arv aatomis ja tõestada, et ühe keemilise elemendi elektronid on ühesugused. RUTHERFORDI AATOMIMUDEL · Thomsoni aatomi ideed arendas edasi Rutherford. · Rutherfordi mudeli kiire populaarsuse põhjuseks on tema sarnasus päikesesüsteemiga. Keskel om massiivne tuum (päike), selle ümber tiirlevad ringikujulistel orbiitidel elektronid (planeedid). RUTHERFORDI KATSE · Seatinast ümbrises asetsev raadiumi preparaat A kiirgab a-osakesi, mis satuvad õhukesele metallifooliukile K.
Metastabiilsus-pikaaeline tase(kahvatu kiirgus)kvantsiirde jooksul-võngub elektron aatomis erinevate leiulainete vahel.ergastatud kvantseisund püsib -10astmes-9....10astmel- 8sek.,metastab -10astmel-3s luminestsents-*külm helendus *tahkiste,vedelike,või gaaside mittesoojuslik helendus ultravalguse,elektronkimbu,keemilise reaktsiooni vms toimel*luminofoorid- luminestsentsvalgust kiirgavad ained(nt:org.värvained,väixeid lisandihulki sisaldavad anorg.ained) *kristallfosfoorid-väikesed lisandihulki sisald.ained (ZnS,Cu) *luminests
on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas • Valents – näitab sidemete arvu, mille abil aatom on seotud teiste aatomitega • Oksüdatsiooniaste – aatomi formaalne laeng ühendis • Ühtib tavaliselt selle rühma numbriga, kus element Mendelejevi tabelis asub • Võib olla negatiivne või positiivne • Ühendi koostiselementide o-a summa on null Valents näitab, mitu kovalentset sidet aatom saab moodustada. •Elektronide arv aatomis on võrdne prootonite arvuga aatomituumas • aatom on elektriliselt neutraalne osake ja prootoni laeng on absoluutväärtuselt võrdne elektroni laenguga •Elektroni laeng on -1 ja prootoni laeng on +1 •Prootonite arv aatomis võrdub aatomituuma laenguga •Tuumalaeng määrab ära antud elemendi asukoha Mendelejevi tabelis • Aatomi massiarv – prootonite ja neutronite summa aatomituumas. • Prootonid ja neutronid asetsevad aatomituumas kihtidena
Elementaarlaeng on väiksem iseseisvalt eksisteeriv laeng 1,6x10-19 C Esineb prootonitel (positiivne) ja elektronidel (negatiivne) · Milline on aatomi planetaarmudel? Aatomi planetaarmudel on aatomi ehituse võrdlus päikese ja planeetide/taevakehadega. Aatom on tuumas keskne nagu päikesesüsteemis päike ning igal erineval tasandil tiirlevad ümber aatomi elektronid (planeedid ümber päikese). · Kuidas on seotud elektronide üleminekud aatomis neeldumise ja kiirgus spektriga? Spektri joonte paigutuses esineb üldjuhul korrapära, mis väljendub selles, et spektrijooned on koondunud spektraal seeriatesse. Kui elektron liigub kõrgemale orbiidile, siis ta aatom neelab energiat, kui aga elektron liigub madalamatele orbiitidele, siis aatom kiirgub energiat. · Bohr'i postulaadid I postulaat- Elektronid liiguvad aatomis kindlatel orbiitidel ja siis nad ei kiirga ega neela energiat.
VESINIK JA HAPNIK Vesinik on keemiline element järjekorranumbriga 1. Ta on lihtsaima ehitusega ning väikseima aatommassiga element. Tema aatomis on vaid üks prooton ning üks elektron. Vesiniku aatommass on 1,008. Keemiliste elementide perioodilisustabelis asub vesinik 1. perioodis ning IA rühmas. Vahel paigutatakse teda ka VIIA rühma. Vesinik on levinuim element Universumis ning moodustab 90% selle massist. Teda esineb vees ja peaaegu kõigis orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides. Tavatingimustel on ta värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas. Vesinik on hea soojusjuht ning lahustub vees halvasti
Eksperimentaalselt on aga tõestatud, et aatom sisaldab veel väiksemaid osakesi ehk aatomi koostisi: prootoneid ja neutroneid mis moodustavad tuuma, ning elektrone, mis paiknevad ümber tuuma. Elektron on aatomi koostisosa. Elektronid liiguvad elektronkihtidel ümber aatomituuma. Elektroni mass on väga väike, ainult prootoni massist. Elektronil on negatiivne elektrilaeng, mis on suuruselt võrdne, kuid vastasmärgiline prootoni laenuga. Aatomis on võrdne arv elektrone ja prootoneid. Neutron on aatomi koostisosa, mis asub aatomituumas. Tema suhteline aatommass* on 1 ning tal puudub elektrilaeng. Neutronite arv sama elemendi aatomis võib olla erinev. Prooton on aatomi koostisosa mis asub aatomituumas. Tema suhteline aatommass* on 1 ning tal on positiivne elektrilaeng, mis on suuruselt võrdne, kuid vastasmärgiline elektroni laenuga. Aatomis on võrdne arv prootoneid ja elektrone, seega aatom tervikuna on elektriliselt neutraalne.
Nt. 9 kvandilt 2. Mines tekib violetne värv jne. Sõnasta Bohri postulaat 1)Aatom võib olla statsionaarses olekus püsivalt, mitte neelates ega kiirates energiat 2)aatom kiirgab või neelab energia kvandi, kui ta läheb ühest statsionaalsest olekust teise Milliste järelduste põhjal koostas Rutherford oma aatomi mudeli? 1)Aatomis peab olema väga palju vaba ruumi 2)Aatomi mass on koondunud väga väiksesse ruumi ossa Selgita pauli keeluprintsiip Kahel elektronil ühes ja samas aatomis ei tohi olla ühesugune kvant olek. Mida kujutab endast UV kiirguse seeria? UV kiirguse seeria on seeria kus mida lühemalt ta 1 kiirgab seda tugevam on UV kiirgus Miks planetaarne aatomi mudel ei saa eksisteerida? See ei saa eksisteerida, sest umber tuuma tiirlev electron kaotab pidevalt energiat ja peaks kukkuma tuuma. Mille poolest erinevad Thompsoni ja Ruterhordi aatomi mudel. Mõlemad koosnevad ainest ja Thompson-Rosinasaia mudel, Aine paikneb ühtlaselt ruumis
Elemendi nimetus sümbol 9 Aatomma ss aatommass ssiarv (A) = ühelisteni ümardatud Neutronite arv (N) = A –Z Periood Perioodimoodustavad samas reas kõrvuti asetsevad keemilised elemendid. Algab metallidega ja lõppeb väärisgaasidega. Lühikesed perioodid on 1. – 3. periood. Pikad perioodid on 4. – 7. periood. Perioodinumber näitab elektronkihtide arvu aatomis. Tuumalaeng kasvab vasakult paremale. 2 Li B B C N O F N . e e Perioodi number Rühma number Rühm IA Rühma moodustavad üksteise all H paiknevad sarnaste omadustega Li elemendid. Tähistatakse roomanumbrite (I...VIII) N ja tähtedega (A, B). a Rühmasid kokku 18
13. Kuidas kujutatakse kokkuleppeliselt energiatasemeid? 14. Bohri aatomimudeli puudused. Elektronid ei võngu. 15. De Broglie hüpotees, mille ta püstitas 1924.a. Kõigil osakestel peaksid olema ka lainelised omadused nagu footonitelgi. 16. Valem, mis seob mistahes osakeste korpuskulaarsed ja laineomadused. =h/m 17. Millised katsed tõestavad elektroni laineomadusi? 18.Järeldused de Broglie lainetest. Võimaldab seletada, miks aatomis esineb energia tasemete astmestik. 19. Mida nimetatakse kvantarvudeks? Täis või murdarv mis iseloomustab aatomi olekut. Määravad energiatasemed ja elektronkatte struktuuri. 20. Lubatud orbiidi arvutamise valem Bohri aatomimudelis. 2r=n 2r=n*h/mv r=nh/mv2 = n/2 * h/mv 21.Heisenbergi ebatäpsusrelatsioon(sõnastus), millal see on kirja pandud? 1927 22.Millele pani aluse Heisenbergi ebatäpsusrelatsioon?
valemist: X=h/mv.A-lainepiukkuys(m), h-Plancki konstant, h=6,63x10^- 34Jxs,m- osakese mass(kg), V- osakese kiirus(m/s). Tänapäeval ei loeta elektrone endaid laineteks vaid ollakse seisukohal, et elektronide käitumist dikteerib laine funktsioon, mis määrab ära tõepärarasuse leida elektron antud ruumist, antud hetkel. Elektroni täpset asukohta ei ole võimalik ette ennustada, vaid on võimalik aint leida tõenöosus. Elektronide lainelisuses peitub võti mõistmaks mis on aatomis kohad, kus aatomid viibivad ja kus ei viibi. Tegelik elektronide käitumine aatomis ei meenuta tiirlemist. Elektronida käitumise kirjeldamiseks tuli luua uus füüsika teooria, mis kannab nimetust kvantmehaanika- kirjeldatakse elektronide liikumist laine funkts. abil. Laine funtks. võimaldab leida tõenäosuse, et elektron viibib antud ajahetkel antud ruumipunktis, täpset asukohta ei ole täpslet öelda. Kvantmehaanika võrrandiks, mis sisaldab laine puntki nim.Schrödingeri võrrandiks
...................... 4. Millega saavuta Benjamin Franklin ülemaailmse kuulsuse? Piksevarda leiutamisega. 5. Mida uurib elektrostaatika? Elektriliselt laetud osakeste ja kehade elektrilist vastastikmõju ja tasakaalu tingimusi. 6. Kes oli esimene teadlane, kes väitis, et laetud kehade vastastikmõju vahendab nende ümber olev elektriväli? Faraday. 7. Fluori aatomi tuumas on 19 osakest, 9 nendest on prootonid. Mitu neutronit on tuumas? 10 neutronit. Mitu elektroni tiirleb neutraalses fluori aatomis ümber tuuma? 9 elektroni. 8. Millega võrdub aatomi tuuma laeng? Elektronide arvuga aatomis. 9. Naatriumi aatom kaotab ühe elektroni. Kuidas nimetatakse naatriumi aatomist tekkinud osakest? Positiivseks iooniks. 10. Kehal on neg. Laeng. Mida tuleb teha selleks, et suurendada elektronide arvu selles kehas? .............................................................................................. 11. Kirjuta elektroskoobi osad 1) Koguja 2) Vars 3) Osuti 4) Ketas 12
Mikromaailmas kehtivad täpsuspiirangud: samaaegselt ei ole võimalik kuitahes täpselt mõõta kaht füüsikalist suurust. Tunnelefektiks nimetatakse nähtust, kus osake on võimeline ületama potentsiaalibarjääri ilma välist energiat kasutamata, kui barjääri laius on väiksem kui osakese lainepikkus. Kvantarvudeks nimetatakse täisarve, mis kirjeldavad elektronide orbiite aatomis. On olemas peakvantarv, orbitaalkvantarv, magnetkvantarv ja spinnkvantarv. Tõrjutusprintsiip e. Pauli printsiip: samas aatomis ei saa olla kahte ühesuguste kvantarvudega elektroni. Molekulides hoiab aatomeid koos keemiline side iooniline või koovalentne side. Tahkisteks nimetatakse aineid, mille aatomid paiknevad korrapäraselt (kristallvõres) Energiatsoonideks nimetatakse piirkondi tahkistes, mille elektronid saavad viibida või milles nende liikumine ei ole võimalik
transformeerimaks gaaslahenduse kiirgust silmale sobiva spektriga valguseks. Luminestsentsvärvides pindade katmiseks kunstilis- dekoratiivsetel eesmärkidel. Orgaaniliste fluorofooride (rodamiinid, stilbeenid) lahuseid kasutatakse muudetava lainepikkusega laserikiirguse saamiseks värvilaserites. Turvaelementidena rahatähtedel ja muudel väärtpaberitel. Pinnapragude avastamiseks ja visualiseerimiseks materjalides. Stopp! Jäta Meelde! Kvantsiirde jooksul võngub elektron aatomis erinevate leiulainete (kvantseisundite) vahel. Ergastatud kvantseisund püsib u 10-9...10-8s, pikaealine ehk metastabiilne seisund u 10-3s. Pildid luminestsentsist : Valguse teke. Kvantsiirde jooksul võngub elektron aatomis erinevate leiulainete (kvantseisundite) vahel. Laserites on aatomite metastabiilsed tasemed nendeks vahejaamadeks, kuhu, piltlikult öeldes, kogutakse elektronid ootama märguannet hüppeks, mis vallandab kiirguslaviini. Kristallfosfoorid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
