Rootsi aeg. Kordamisküsimused 1) Millal ja kelle valitsemisajal hakkas Rootsist kujunema suurriik? - Gustav II adolfi ajal (1611-1632). 2) Milles seisnes Rootsi keskvõimu ja kohaliku balti aadli vastuolu? - Kuningakoda polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ning aadlimehed harjunud sellega et kõrgem võim sekkub nende õigusesse oma maa ja talup. Üle. 3) Mida tähendab mõiste Landesstaat? - Maariik, iseseisev provints. Eesti-ja Liivi omavalitsuslik elukorraldus kus võim kuulus aadlile. 4) Kuidas valitseti Eesti ala Rootsi ajal? - Eestlased suhtusid Rootsi ülemvõimu paremini kui eelmistesse, sealt ka väljend "vana hea rootsi aeg".(rootsi andis talupoegadele rohkem vabadust ja alandas makse
Väga levinud olid tikandite, pärlitega ja kuldnööpidega kaunistatud siidkindad. Luksuse märgiks peeti valgeid kindaid. Meeste kindad oli lühikesed. Kinnaste kandmise ja mittekandmise kohta olid kindlad käitumiskombed. Teravaninalised jalatsid asendusid laia ja poolkerakjulise ninaosaga, pealt lõhedega, jalavarjude vastu. Jalatsimaterjalideks olid nahk, kalev ja siid. Eheteks kasutasid nii mehed kui naised kuldkette. Eriti oluliseks muutus ehetest sõrmused. Aadlimehed kaunistasid oma luksuslikke ülikondi veelgi kuldnööpide ja kuldbrelokkidega ning täiendasid kübaraid ja barette medaljonidega. Naiste rõivastus. Renessaansi naiseilu-ideaalile vastas enim veneetslanna välimus. Naine, kes palju kulutas palju aega kosmeetikale, masaazile ja riietusele. 15 sajandi algusaastatel kandsid naised pehmevormilist rüüd houppelande. Rõival, mis pidulikel puhkudel oli pikk ja lai,
1) Millal ja kelle valitsemisajal hakkas Rootsist kujunema suurriik? 15231560 Gustav Vasa valitsemisajal. 2) Milles seisnes Rootsi keskvõimu ja kohaliku balti aadli vastuolu? Kuningakoda polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ning aadlimehed harjunud sellega et kõrgem võim sekkub nende õigusesse oma maa ja talup. Üle. 3) Mida tähendab mõiste Landesstaat? Maariik , iseseisev provints . Eestija Liivi omavalitsuslik elukorraldus kus võim kuulus aadlile. 4) Kuidas valitseti Eesti ala Rootsi ajal? Eestlased suhtusid Rootsi ülemvõimu paremini kui eelmistesse, sealt ka väljend "vana hea rootsi aeg".(rootsi andis talupoegadele rohkem vabadust ja alandas makse
Hiliskeskajal sai tähtsaks ka see, et ordud võimaldasid vaesemate aadlike noorematel poegadel vastavalt seisusele ära elada. Mehele, kes ei pärinud rohkem kui oma isa tiitlit, võimaldas ordu tal tõusta kõrgele ametipostile. Nii muutusid ordud aadlikorporatsioonideks, kus sõjalisi ja vaimulikke ideaale peeti küll kõrge au sees, kuid mis sõjaväljal enam suurt rolli ei mänginud. Vaimulike rüütliordude mõju oli märgata uusaegses aadlikultuuris. Valitsejate õukondades koondusid aadlimehed ilmalikesse rüütliordudesse, mis jagasid vaimulike ordude ristisõja vaimustust ning laenasid neilt ka osa ametinimetusi. Õukonnaordude ametite eraldusmärkidest kasvasid omakorda välja tänapäevalgi mitmesuguste teenete eest antavad ordenid.
1. ,,vana hea Rootsi aeg" ,, vana hea Rootsi aeg" (17.saj) sellega pole niivõrd mõeldud Rootsi aega ennast kuivõrd seda, mis tuli pärast. Tegelikult ei möödunud Rootsi aeg eestlastele sugugi roosiliselt. Suurt majanduslikku ja õiguslikku edu saavutasid pigem mõisnikud. 2. valitsemine Rootsi aja kõige tunnuslikumaks jooneks olid keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. (keskvõim polnud harjunud nii suurte õigustega aadlimeestega ja aadlimehed polnud harjunud kõrgema võimu sekkumisega oma õigustesse maa ja talupoegade suhtes).Rootsis olid talupojad vabad, kuid eesti talupojad olid pärisorjad ja see ei meeldinud juba Karl XI-le. 1611.a asus troonile Gustav II Adolf. Ta võidud lahingutandril võimaldasid tal Balti parunitega suhelda natuke karmimal toonil. Pärast tema surma asus troonile tema 6-aastane tütar Kristiina. Niikaua kui ta täisealiseks sai valitses riiki Axel Oxenstiern (riigikansler)
kaupmehed, arstid, õpetajad ja mõned oskustööliste kategooriad. Ülejäänud pidid tõmbama liisku, kellel tuleb minna sõduriks ja kes sellest pääseb. Ohvitseridelt hakati nõudma sõjaväelist haridust. Talulpoegade teotööd piirati. Enamasti tuli käia mõisatööl 3 päeva nädalas (Tsehhis 5 kuni 6 päeva). Maria Theresia ajal loodi riigis bürokraatlik riigiaparaat. Ametnikeks said peamiselt maata aadlimehed. Nad olid töökamad ja toimekamad, sest olid lapsepõlvest peale tööga harjunud. Maria Theresia järglase Joseph II ajal kaotati pärisorjus riigi põhialadel 1781. aastal ning Ungaris 1785. aastal. Kui 1784. aastal tehti kõikides asutustes kohustuslikuks saksa keel , muutus uus riigiaparaat vähemusrahvaste rõhumise vahendiks. Hariduse edendamiseks laiendati rahvakoolide võrku, oskustööliste ettevalmistamiseks asutati tehnilisi koole.
elatise: tollimaksud, laohoiusund, võõraste kaubanduse keel (võõrkaupmehed ei tohi otse tehinguid sõlmida), kaubasulg e. Keeld kaubelda kellegagi - Kohapeal võis kasutada vaid kohalikku raha, mistõttu raha tuli vahetada - Nii sündis 12-13 saj.pangandus - Pangandusega tegelesid lisaks üksikisikute ka ordud - Tekkisid panganduskompaniid - Itaalia pangad laienesid üle terve Lääne-Euroopa - Põhilised laenuvõtjad olid valitsejad ja aadlimehed - 14. Saj tabas itaalia pangandust pankrotilaine, kuna inglise kuningas keeldus võlgu tagasi maksta - Medicid olid pangamagnaadid Itaalias - 15. Saj lõpul tabaditaalia panku 2. Pankrotilaine. Põhjuseks tasakaalutus madalmaade ja itaalia rahaüsteemi vahel. Peale selle algasid Itaalia sõjad - 15. Saj lõpul kandus rahakeskus üle Lõuna-Saksamaale - Lombardia e. Pandimaja leiutati hiliskeskajal - Tegutsesid kompaniid
põhja itaalias välja pankurite kompaniid, need põhinesid sageli suguvõsa alusel, töötasid eri linnades aga ajasid sama äri, nad kogusid teavet selle kohta, kuidas võiks tulevikus muutuda ühe või teise valuuta kurss. Oma esindajate kaudu olid nad paremini informeeritud, mis tagas head sissetulekud. Itaalia pangad laienesid esindajate abil üle Lääne-Euroopa. Varasemad pangad olid 13. sajandil, peamiseks keskuseks Firenze. Eraisikud tavaliselt krediiti ei võtnud. Peamiselt aadlimehed ja valitsejad võtsid laenu, kes vajasid oma poliitiliste huvide elluviimiseks raha. See oli kasulik. Lisaks tasusid valitsejad peale intresside ka muid privileege. Samas see oli ka riskantne. 14. saj tabas Itaalia pankasid suur pankrotilaine, põhjuseks see, et Inglise kuningas keeldus raha tagasi maksmast. 103-st pangast läks pankroti 96. Suurim Euroopa institutsioon oli Medicide pank Euroopas. Pankade põhilisemaid tuluallikaid 15. saj oli paavsti õukonna teenindamine
Peale selle oli olemas veel poolringikujuline keep, mis kinnitati õlal ja ümmargune keep, mille eeskujuks võis olla rooma paenula. See oli eest kinnine, pea jaoks jäetud avausega; mõnikord võis keebi küljes olla kapuuts. Toogale pakkus vaheldust kreeka chlamys, mille peal kanti kandilist tikitud riidetükki tablioni. Keskklassi kuuluvate meeste rõivastuseks oli 5.6.sajandi paiku dekoratiivse kaelusega tuunika , mis oli pikem kui õukondlastel. Preestrid ja aadlimehed kandsid ka palliumi.Kuigi see rõivaese kandis sama nimetust kui roomlaste keep, polnud neil midagi ühist. Bütsantsi pallium oli umbes 20 cm laiune rikkalikult kaunistatud riideriba, mida kanti ümber kaela. Tuunika all kandsid mehed pikki pükse või aluspükse. Maatöölised pistsid oma põlvpükste sääreotsad põlvini ulatuvatesse saabastesse, peal kandsid nad reieni
Peale selle oli olemas veel poolringikujuline keep, mis kinnitati õlal ja ümmargune keep, mille eeskujuks võis olla rooma paenula. See oli eest kinnine, pea jaoks jäetud avausega; mõnikord võis keebi küljes olla kapuuts. Toogale pakkus vaheldust kreeka chlamys, mille peal kanti kandilist tikitud riidetükki tablioni. Keskklassi kuuluvate meeste rõivastuseks oli 5.6.sajandi paiku dekoratiivse kaelusega tuunika , mis oli pikem kui õukondlastel. Preestrid ja aadlimehed kandsid ka palliumi.Kuigi see rõivaese kandis sama nimetust kui roomlaste keep, polnud neil midagi ühist. Bütsantsi pallium oli umbes 20 cm laiune rikkalikult kaunistatud riideriba, mida kanti ümber kaela. Tuunika all kandsid mehed pikki pükse või aluspükse. Maatöölised pistsid oma põlvpükste sääreotsad põlvini ulatuvatesse saabastesse, peal kandsid nad reieni
vekslid nimelised ja ei igaüks ei saa vabalit ülekanda. Rahavahetajatel suured summad, mida hakati välja laenama. Sündis pank. Itaalia keeles banco ehk rahavahetus laud, banco rotta ehk laua lõhkumine. Vaimulikud ordud, millel palju raha ja nende esinduste vahendusel sai teha rahaülekandeid. Pankurite kompaniid, ka perekompaniid. Itaalia pangad laienesid (Placencias, Lucas ja Siennas) esindajate abil Lääne Euroopasse. Põhilised laenuvõtjad valitsejad ja aadlimehed, kel vaja suuri summasid, et oma poliitilis huvisid täita. Valitsejatele laenamine suure riskiga, kas helde tasu või ei tahetudki ära maksta. 1341. a keeldus Inglismaa kuningas Edward III oma võlgu maksmast. Itaalias Medicite pank. 15. sajandi panga tuluallikas paavsti õukonna teenindamine. 15. saj Itaalias suur (teine) pankrotilaine, põhjuseks Madalmaade ja Itaalia kaubanduse tasakaalustamatus, Madalmaades polnud kusagil raha realiseerida ja Itaalias polnud raha, millega realiseerida. 15
annaabi.ee 
