WWF - Maailma Looduse Fond (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

20

pdf

KK üldkursuse eksami materialid

Teaduste Akadeemia Zooloogia ja Botaanika Instituudile; 1954 asutati Ministrite Nõukogu määrusega Matsalu ornitoloogiline ja jahiteaduslik õppe-katsemajand Põllumajandusministeeriumi ja Teaduste Akadeemia alluvuses. 1955.aastal asutati ENSV Teaduste Akadeemia juurde Looduskaitse Komisjon, mida pikka aega juhtis prof. E. Kumari; Nimetatud institutsioonide tööna valmistati ette looduskaitseseaduse eelnõu. 7. juunil 1957. võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse "Eesti NSV looduse kaitsest"; Võeti riikliku kaitse alla looduskaitse objektid määrati abinõud ja kahju tekitamise trahvid 11. juulil 1957. andis Eesti NSV Ministrite Nõukogu välja määruse nr 242 "Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s" määrati looduskaitsealad +keelualad 1958 Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKAR), juhendaja J. Eilart 1960 Looduskaitseteatmik, TA Looduskaitse Komisjoni eestvedamisel Eesti Looduskaitse Selts (Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist)

Keskkonna kaitse

18

doc

EMÜ Keskkonnakaitse üldkursuse 2014 eksamiks kordamine

riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitse – looduskeskne, kk – inimkeskne suhe. Looduskaitseväärtus - Kaitsealune liik, kivistis või mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või

Keskkonna kaitse

42

doc

ÖKOLOOGIA EKSAMIKS

1958 Eesti Loodus, TÜLKAR. 1966 Eesti Looduskaitse Selts (Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist). 1970 Eesti NSV maakoodeks. 1971 Lahemaa Rahvuspark. 1972 Eesti NSV veekoodeks. 1976 Eesti NSV maavarade koodeks. 1978 Eesti NSV metsa koodeks. 1979 Esimene Eesti Punane Raamat. 1979-1981 Soode sõda - moodustati 28 sookaitseala. 1986 Fosforiidisõda. 1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm. 1990 Lääne-Eesti Biosfääri Kaitseala. 1990 Seadus Eesti Looduse kaitsest. 1991 Osalemine Euroopa riikide keskkonnaministrite nõupidamisel, Dobris. 1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros. 1995 Säästva arengu seadus. 1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus. Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit. 2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava heakskiit. Mõned rahvusvahelise keskkonnakaitse arengu teetähised: 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis. 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

32

docx

Keskkonnakaitse üldkursus

saj alguses, võeti kaitse alla peamiselt loodusobjekte: haruldased puud, salud, rändrahnud, taime-ja loomaliigid, unikaalsed ja kaunid maastikuvormid Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduse kaitsmise põhjus võib olla puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele. Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve  Looduskaitseväärtus -objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks

Keskkonnakaitse

33

docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng - konspekt kordamiseks

. Näitab majandustegevuse mõju keskkonnale. inimkonna ökoloogiline jalajälg (I) = tarbijate arv (T) x keskmine kogus tooteid ja teenuseid keskmise tarbija kohta (K) x ressursitagavarade intensiivsus ja kasutamine (R) Ökoloogiline jalajälg koosneb: Süsiniku jalajälg Karjatamise jalajälg Metsa Kalastusalade Põllumaa Ehitistealuse maa jalajälg Maailma Loodusfondi (WWF) avaldatudraporti kohaselt on Eesti ökoloogiline jalajälg inimese kohta üks maailma suurimaid. Ökoloogiline seljakott - tarbitavast materjalist tingitud "nähtamatu" materjalikulu ja materjalivoog. Nt 1kg kulla tootmiseks on see 350 000 kg ja hambaharja jaoks 1,5 kg Elutsükli analüüs LCA - toote keskkonnamõju hindamine kogu selle elutsükli jooksul. Arvesse võetakse toote taaskasutuse ja korduvkasutuse võimaluse ning kogu tsüklis toimuva transpordi mõju keskkonnale. SÄÄSTEV ARENG JA EESTI

Keskkonnakaitse ja säästev areng

53

pdf

Keskkonnakaitse üldkursus konspekt

valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Shcultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad 1859. a välja antud “Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves” Alexander Theodor von Middendorff- Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele, kogude hooldaja Mihkel Härm 1879 Gregor Helmersen - ettekanne LUSs suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust Gregor Helmerseni tuleb pidada eluta looduse kaitse mõtte algatajaks Eestis ja ka kogu Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks 1910 Loodi Vaika linnukaitse ala. Artur Toomi algatusel. 14. augustil sõlmisid Kihelkonna pastoraat ja Riia loodusuurijate selts saarte rendilepingu eesmärgiga kaitsta neil pesitsevaid linde. Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. 1913 Saaremaa loodussõprade selts -Saaremaa koolide inspektor Aristokli Hrebtov.

Keskkonna kaitse

29

doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

Antagonism ­ organismide (pms. mikroobide) olelussuhe, milles üks liik kannatab teise elutegevuse läbi. Antibioos ­ organismide (pms.) mikroobide suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt eritiste või laguainete vahendusel. Laiemas, vähem kasutatavas tähenduses on antibioos sama mis antagonism. Antropofiilne ­ inimlembene, inimese loodud olusid eelistav (liik). Antropogeeenne ­ inimtekkene, inimloodu. Kogu inimese mitmekülgne tegevus, mis viib looduse kui taime- ja loomaliikide elukeskkonna mumisele või peegeldub vahetult nende elutegevuses. Areaal e. levila ­ mingi taksoni või süntaksoni esinemisala (territoorium või akvatoorium) Maal. Liigi areaal hõlmab kõigi liigi populatsioone (ei arvestata üksikute hälbinud idite leide). Võib koosneda mitmest lahusosast e. arellist. Inimtegevusest mõjustamata areaali nimetatakse primaarseks, inimtegevuse mõjul otseselt või kaudselt muutunut nim. sekundaarseks. Potentsiaalne a

Bioloogia

38

docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond ­ EL mõiste ­ Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse ­ tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse ­ meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ­ ökoloogia. ÖKOLOOGIA ­ õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 ­ Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ­ ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid.

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Kommentaarid (0)