Vägivallaks nimetatakse jõu
või sõna kasutamist vaimse või füüsilise vigastuse tekitamiseks
ja seda vastu ohvri tahtmist. Sageli võib see tugevalt mõjutada
kannatanu edasist elu. Mis ajendab inimest teisi alandama ja julmalt
kohtlema ning mis on selle tagajärjed?
Ajalugu vaadates võiks
arvata, et inimene oli minevikus palju agressiivsem. Mitmed
sõjakäigud, linnade laastamised ning riikide vallutamised olid tavalised . Lähiajal on olnud suuremamõõtmelised vägivallaaktid
kaks maailmasõda. Valimatult hävitati uusi tehnoloogiaid kasutades
kõike, mida peeti vaenlase omandiks. Terved linnad olid varemetes,
tsiviilelanikke hukkus miljoneid ning paljusid tapeti päritolu
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ndrez
Õppematerjali autor
Mõni laps võib karta üldse koduseinte vahelt väljuda. Keskkoolis võiva õpilased valida aineid pigem sellest lähtudes, et vältida teatud isikuid, kui sellepärast, et neile mingi aine meeldib või neil selles häti läheb. Täiskasvanuna on pidevalt kiusatud õpilased tõenäoliselt rohkem depressioonis kui teised. Mõne üksiku lapse puhul võib kiusamine olla eluohtlik, viies raskete traumade või isegi surmani. Kui kiusamist ei peeta probleemiks, näevad õpilased, et vägivald on kiire ja tõhus viis saada seda, mida nad tahavad. Kiusamine muutub suhtlemisvormiks ning seda hakatakse pidama normaalseks. Pidevalt teisi kiusanud õpilastest kasvavad suure tõenäosusega täiskasvanud, kes mõistetakse süüdi ühiskonnavastastes kuritegudes. Kui nende käitumist ei vaidlustata, jätkavad nad teiste inimestega suheldes vägivaldsete võtete kasutamist. KELLEGA RÄÄKIDA KIUSAMISEST ?
Mõni laps võib karta üldse koduseinte vahelt väljuda. Keskkoolis võiva õpilased valida aineid pigem sellest lähtudes, et vältida teatud isikuid, kui sellepärast, et neile mingi aine meeldib või neil selles häti läheb. Täiskasvanuna on pidevalt kiusatud õpilased tõenäoliselt rohkem depressioonis kui teised. Mõne üksiku lapse puhul võib kiusamine olla eluohtlik, viies raskete traumade või isegi surmani. Kui kiusamist ei peeta probleemiks, näevad õpilased, et vägivald on kiire ja tõhus viis saada seda, mida nad tahavad. Kiusamine muutub suhtlemisvormiks ning seda hakatakse pidama normaalseks. Pidevalt teisi kiusanud õpilastest kasvavad suure tõenäosusega täiskasvanud, kes mõistetakse süüdi ühiskonnavastastes kuritegudes. Kui nende käitumist ei vaidlustata, jätkavad nad teiste inimestega suheldes vägivaldsete võtete kasutamist. KELLEGA RÄÄKIDA KIUSAMISEST ? Igaüks meist peaks meeles pidama, et kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine- see on
oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis parandaksid kodust atmosfääri või koolide olukorda ning mida peab tegema inimene vägivalla ohvriga tegelemisel- millist abi ja kuidas tuleks osutada. Materjali antud teema kohta on suhteliselt palju, kuid kahjuks juba tänase
tulevad erinevad juhtumid päevavalgele ja õnneks saab enamik lastest abi. Väärkohtlemine võib olla nii füüsiline kui vaimne ning ka tagajärjed võivad olla erinevad. Seksuaalse väärkohtlemise puhul on kindlasti lapse psüühika tulevikus mingil määral häiritud. Tihti ei saa lapsed aru, mis nendega toimub ja kas antud tegutsemisviis on normaalne, seda eriti seetõttu, et lapsed, kelle puhul seksuaalne vägivallaakt on korda saadetus, on väga noored. On teada ja tuntud väljend, et vägivald sünnitab vägivalda. Seega on paljud kurjategijad pärit just vägivaldsete vanematega perekondadest. Kuid kindlasti saab märgata vägivaldset käitumist juba noores eas, teha oma järeldused ja uurida, mis perekonnas toimub, et laps matkib vägivaldset käitumist. Kahjuks leidub ka tugevaid, füüsilisi vägivaldseid käitumisi ka imikute suhtes. Oma referaadis käsitlen üht suuri kahjustusi tekitavat väärkohtlemise vormi Raputatud lapse sündroomi
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..............................................................................................................
füüsiliselt kui ka vaimselt ja mõjutada ka õpilase edasist elu. Ees ootamas on järgmised teemad, mis räägivad Misso Koolis läbi viidud koolikiusamise uurimusest, küberkiusamisest, õpilastest ja teistest osapooltest, kes on koolikiusamisega, kiusamisega seotud. 3 1. Mõisted Koolikiusamine vaimne ja füüsiline vägivald, mis on seotud koolisuhetega. Koolivägivald olukord kus, mistahes kooli kuuluv isik ähvardab, hirmutab, ründab, väärkohtleb teist kooli kuuluvat isikut. Sõnaline kiusamine ohvrile põhjustatakse kannatusi sõnadega, nt sõimatakse, mõnitatakse, ähvardatakse vms Füüsiline kiusamine kahjustatakse ohvri keha või esemeid, nt löömine, asjade lõhkumine vms
Seda on tehtud 9. ja 12. Peatükkide vastavates paragrahvides. Prostitutsioonisüüteod on eelkõike seotud alaelise kaitsega, mis peab alaelisele tagam normaalse vaimse ja seksuaalse arengu. Normaalse seksuaalse arengu all mõeldakse alaealise arengut. Mida ei mõjutata eale kohatu seksuaalse elamusega või hoiaku kujunemisega.29 Käesoleval ajal eristatakse mitu olulist viisi laste vägivaldsest kohtlemisest: füüsiline, emotsiooniline vägivald, seksuaalne kuritarvitamine ja hoolimatu suhtumine. 30 Kalduvus vägivallale võib olla terve rea mitmesuguste mõjutuste tulemuseks. Nende hulgas ebapiisav armastus ja hellus ema ja isa poolt, vanemate julmus ja järjekindluse puudumine kasvatusmõjurite teostamisel varajases, last formeerivas eas, pärilikkus ja neuroloogiline baas, stressiseisundite tase ja ka see, millisel määral lapsel õnnestub või ei õnnestu ellu viia oma isiklikke püüdlusi
Kriminaalne käitumine on kuriteo toimepanek. Kuritegu on tegu või käitumine, mis on kriminaalseadusega keelatud ja karistatav. Mõiste hõlmab erinevaid määratlusi: kuritegevus kitsamas mõttes, st kuriteod, mis on määratletud riikide krimiaalkoodeksis (nt tapmine, vägistamine, teatud salakaubandus); vähemtõsised kuriteod, mis esinevad tegelikult sagedamini (nt vargus, varastatud asjade omamine, vägivallateod, pettus, kelmus); vägivald eri konstekstides (kool, spordiväljakud, maanteed, koduvägivald jne); antisotsiaalne käitumine , mis olemata tingimata kriminaalkuritegu, võib tänu kuhjuvatele mõjudele tekitada pinget ja ebaturvalisuse õhkkonna. (Hilborn, 2008, lk 16-17;241) 1.2 Kriminaal Kriminaal on isik, kes rikub seadust. Kriminaal ehk kurjategija tahab või suudab, otsib või korraldab kuritegeliku olukorra või siseneb sellesse. (Hilborn, 2008, lk 30) 1.3 Kriminaalne isiksus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid