Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Veekaitse eksami konspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Kirjandus:
K. Alasi , M. Kriipsalu 2001. Omaveevärk ja omakanalisatsioon
L. Paal , H. Mölder, H. Tibar 1981 Veevarustus ja kanalisatsioon
A. Maastik Veekaitse põllumajanduses
Raamatud sarjast TALUKESKKONNA KAITSE (I ja II ja III jne)
! Keskkonnasõnastik EnDic 2002(2004) http://mot.kielikone.fi/mot/endic/netmot.exe
Veemajandus on veevarude plaanipärane arendamine, jaotamine ja kasutamine. Veevarustus on abinõude kogum mitmesuguste tarbijate (elanikkonna, tööstus- ja põllumajandusettevõtete jt) varustamiseks veega. Kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete kogum,mille ülesandeks on heitvee vastuvõtmine, eemalejuhtimine ja puhastamine enne utiliseerimist või looduslikku veekogusse saatmist.
Veevärgi üldskeem: 1 – veehaare , 2 – I astme pumpla , 3 – veepuhastusjaam, 4 – mahuti , 5 – II astme pumpla, 6 – veetorn ?, 7 – veevarustuse välisvõrk, 8 – tarbijad
Väikeasula veevärgi tüüpskeem: puurkaev/pumpla – veetorn (hüdrofoor) – tarbijad
Veehaare rajatis vee võtmiseks veekogust või põhjaveekihist. Veehaardeid saab liigitada veeallika järgi: pinnaveehaarded (võtame veekogust vett, on esmane) ja põhjaveehaarded.
Pinnaveehaarded liigitatakse omakorda kaheks:
  • Kaldaveehaarded - kasutatakse veekogude puhul, millel on suhteliselt järsud kaldad. Kalda sisse tehakse kaldakaev st et sissevool veehaardesse on külje pealt ja
  • Sängiveehaarded – kasutatakse veekogude puhul, millel on lauged kaldad. Torustik paigaldatakse veekogu põhja ning kalda sisse tehakse kaev , kuid see viiakse nii kaugele, et see ei jääks jõkke/järve. Sissevool toimub veekogu põhjast.
Põhjaveehaardeid kasutatakse arteesiavee, pinnasevee, allikavee ja infiltratsioonivee haaramiseks. Põhjaveehaaretena kasutatake:
  • Vertikaalveehaardeid ( millena on kasutatavad salv - ja puurkaevud. Salvkaevud võtavad vett pinnalähedastest kihtidest, puukaevud aga maakoorest sügavamalt)
  • Allikahaardeid (kaptaazveehaardeid) – pigem erandid ning kasutatakse üksikmajapidamiste puhul, sest allikaid vähe
  • Horistontaalveehaardeid (torudreenid ja veehaardegaleriid) – sarnased maaparandussüsteemidele.

Vertikaalveehaarete alla kuulub salvkaev . Salvkaevuks (kaev vanaema juures maal) nim veevõtu otstarbel maa sisse kaevatud vertikaalset šahti, mille seinad on tugevdatud raudbetoonrõngastega. Maa sisse kaevatakse vertikaalne šaht ja selle kokkuvajumise vältimiseks see kindlustatakse. Sügavus 2-2,5m, läbimõõt 1-2m. Saab kasutada kohtades, kus reostusallikas pole läheduses. Teiseks peab olema pinnaveetase maapinna lähedal. Kaevu ümber tehakse savilukk – kontaktpind ülemiste kaevurõngaste vahel oleks hästi veetihe (voolamist toimuda ei tohiks). Maapind planeeritakse kaevust eemale, see suunab pinnavee ja kõik üleliigsed veed kaevust kaugemale. Kaevul peab olema kindlasti luuk , et vältida sodi kaevu sattumast! Kaevul peaks olema ka tuulutus , st luuk ei tohiks umbselt kinni olla. Kaev peab olema maapinnal umbes meeter kõrge, kindalsti mitte alla poole meetri. Kaevust saab vett kätte pumbaga , toruga või ämbriga. Põhjas kõige peal on jämedamad kivid , selle all kruus ning seejärel liiv. Vesi tungib kaevu põhja kaudu. Salvkaevude juurde pole soovitav istutada puid! Puud ajavad juuri rakete vahele ning soodustavad sellega pinnavee sattumist vahetult veehaardesse. Salvkaevude juures on oluline asukohavalik. Kuna salvkaev haarab endasse vett pinnalähedasest põhjaveest, siis kõik mis toimub maapinnal, mõjutab kaevuvett.
Kaevu asukoha valikul lähtutakse:
  • Geoloogilistest tingimustest
  • Vee liikumisest pinnasest (suund)
  • Põhjavee tasemest ja selle muutumisest
  • Vee kvaliteedi mõjutavatest teguritest

Puurkaev on rajatis maakoore sügavamatest kihtidest põhjavee haaramiseks, mille rajamiseks puuritakse vertikaalne šaht ning paigaldatakse sellesse mantel - ja veetõstetorud. Puukaevu juures võib eristada 4 erinevat osa – puukaevu pea, puurkaevu tüvi, puurkaevu filter ja settetoru. Alati ei pruugi kõik komponendid esindatud olla või võivad olla pisut erinevat. Kõik oleneb maapinnast jt teguritest. Läbimõõt 6-14 tolli, sügavus 40-500m. Puurkaevu manteltoru peab olema kõrgemal, kui pinnavesi või pindmine põhjavesi, sest kui teised veed manteltoru üle ujutavad, siis hakkad veed torusse tungima ningt tarbijani jõuab mitte puhas vesi!
  • Puukaevu pea: maapealne (ehitis, tavaliselt mingine putka ), maa-alune (mäeküngas), pealisehitiseta (toru ots tuleb lihtsalt maa peale ning seal võib peal olla metallkaas, tavaliselt eramaal). Puukaevu peas paiknevad: liivapüünis, veearvesti, tagasivooluklapp, proovivõtukraan, elektriarvesti, manomeeter, hüdrofoor, veetöötlusseadmed.
  • Puurkaevu tüvi on puurauk , mis on kindlustatud manteltorudega. Manteltoru väldib puuraugu varisemist, manteltoru takistab erinevate horisontide vee segunemist puurkaevu kaudu. Vett tohib võtta 1 puurkaevuga ainult 1 põhjaveekihist!
  • Puurkaevu filter: Filtrile esitatavad nõuded:
    • Filter peab olema piisavalt suur, et lasta läbi nõutav hulk vett väikese sisenemiskiirusega alla 1m/s
    • Filter ei tohi korrodeeruda ega keemiliselt ummistuda
    • Filter ei tohi mehaaniliselt ummistuda
    • Läbi filtri ei tohi toimuda pinnaseosakeste sissekandumist
    • Filter peab olema mehaaniliselt tugev pidama vastu pinnase survele ja taluma lööki paigaldamisel

    Filter satub ainult ühte pinnaveekihti!
  • Puurkaevu settetoru: on kuni 5m pikkune umbtoru filtri alumises osas. Settetorusse satub pudi ja sodi, mis ikka satub
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Veekaitse eksami konspekt #1 Veekaitse eksami konspekt #2 Veekaitse eksami konspekt #3 Veekaitse eksami konspekt #4 Veekaitse eksami konspekt #5 Veekaitse eksami konspekt #6 Veekaitse eksami konspekt #7 Veekaitse eksami konspekt #8 Veekaitse eksami konspekt #9 Veekaitse eksami konspekt #10 Veekaitse eksami konspekt #11 Veekaitse eksami konspekt #12 Veekaitse eksami konspekt #13 Veekaitse eksami konspekt #14 Veekaitse eksami konspekt #15 Veekaitse eksami konspekt #16 Veekaitse eksami konspekt #17 Veekaitse eksami konspekt #18 Veekaitse eksami konspekt #19 Veekaitse eksami konspekt #20 Veekaitse eksami konspekt #21
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 98 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor lachen Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Kõigi loengute materjal + õppejõu juurderäägitud jutt. Piisav materjal eksami sooritamiseks.
    veevärk , kanalisatsioon , reovesi , reoveepuhastussüsteemid , inimekvivalent , aerotank

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    53
    pdf
    Keskkonnakaitse üldkursus konspekt
    48
    docx
    Ehitusmasinate eksamikonspekt
    32
    docx
    Veemajanduse konspekt
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    91
    doc
    Eksami konspekt
    13
    doc
    Keskkonnakaitse konspekt
    12
    doc
    Keskkonnakaitse konspekt
    13
    doc
    Eksamikonspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun