Kooli
nimi
Nimi
klass
Uku Masing
Referaat
Juhendaja :
SISUKORD
Sisukord.......................................................................................................................3
Elulugu.........................................................................................................................4-6
Teised
tema
kohta........................................................................................................7-11
- Toomas Paul Ukust 7
-
Jaan Kaplinski Ukust 8-11
Looming.......................................................................................................................12-15
- Arbujad 15
Kokkuvõte....................................................................................................................16
Kasutatud
kirjandus......................................................................................................17
Lisa
-
Pildid....................................................................................................................18
ELULUGU
Hugo Albert Masing sündis 11. augustil 1909. aastal Raplamaal,
Raikküla vallas, Lipa külas Einu talus. Lugemise sai poisipõnn
selgeks juba viiendal eluaastal ning sealtpeale on õppimine ja enese
arendamine olnud Masingule nii hobiks kui ka eesmärgiks. Õpinguid
alustas ta 1917. aastal Raikküla ministeeriumikoolis. Ta lõpetas
seal kuue klassilise algkooli.
Aastatel 1921-1926 õppis ta
Tallinna II reaalkoolis. Hugo oli teadmistehimuline ning süvenenud
õpilane. Ajaks, mil keskool lõppes, tundis Hugo juba vähemalt
nelja Euroopas kõneldavat keelt ning oli isegi avalikusele esinenud nii luuletaja kui ka tõlkijana. Et teda huvitasid matemaatika , geoloogia ja botaanika kõrval ka Vana- Idamaade ajalugu ja keeled
tuli tal halva nägemise tõttu loobuda õpingutest astronoomia vallas ning valida alaks Tartu Ülikoolis hoopis usuteadus . Enne
ülikooli algust, 1926. aasta suvel käis Hugo ka leeris, Rapla
õpetaja J. Liiva juures.
Eduka nelja aasta jooksul õppis
Masing klassikaliste keelte ( heebrea , kreeka,
ladina) ja teoloogia kõrval ka psühholoogiat,
antiikkirjandust ja assürioloogiat(kiilkirja kasutanud
rahvaste keelt, ajalugu ja kultuuri uuriv teadus). Enim huvitus
ta siiski semiidi keeltest ja Vanast Testamendist , mida tudeeris ta
eriti suure hoolega Alexander von Bulmerincqi käe all, ülieduka
õpilasena. 1926. aastal TÜ’s õpinguid alustanud Hugo kirjutas
ARBUJAD Kerli Isakannu Sigrid Kiisk 12H UKU MASING 11.08.1909 25.04.1985 Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase ELULUGU Sündis 11.08.1909 Raikküla vallas, Lipa külas, Einu talus, hernhuutlikus peres Ta oli eesti teoloog, filosoof, luuletaja, folklorist, etnoloog, orientalist, tegeles ka maalikunsti, kalligraafia ja botaanikaga Kuulus rühmitusse Arbujad
Arbujad Koostanud: Tartu, 2007 Sisukord Üldist Põhimõtted ja ideed Heiti Talvik Looming Betti Alver Looming Uku Masing Looming Bernard Kangro Looming Teised liikmed Pilte Kasutatud kirjandus Arbujad Kujutab endast hea humanitaarse haridusega seitsme noore luuletaja sõpruskonda Liikmed: Heiti Talvik, Betti Alver, Uku Masing, Bernard Kangro, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang ja Paul Viiding Ants Oras koostas autorite varem ilmunud loomingu põhjal1938ndal aastal antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat." Sealt tuleneb ka nimi Eesti rahvaluules tähendab sõna "arbujad" nõidu ja ennustajaid Põhimõtted ja ideed Püüdlesid sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Inimene on sõltumatu isiksus Kunst on kõlbeliste väärtuste kandja
1980), vaatamata sünniajale, õieti teistega samasse kirjanduslikku põlvkonda: temalt oli juba 1920. aastatel ilmunud kolm kahvatupoolset värsiraamatut ning ta 1930. aastate- küll vormikindlamaks muutunud-romantilise loodusnägemustega luule on vaid pinnapealseid kokkupuuteid ülejännud autorite omega. Mõnevõrra eraldi, niihästi tihedamast sõpruskondlikust läbikäimisest eemal kui oma loomingus suveräänsena, seisis ka teoloogiat õppinud ja õpetanud Uku Masing. Siiski kuuluvad Masingu luule vaimsete otsingute maailm ning avara kultuuritaustaga sümbolistlik kujundlikkus olulises osas kokku arbujate luule kesksete taotlustega. (Ants Oras) Arbujate luulesõpruskond hakkas kujunema kümnendi algul Tartus, kus neist enamik õppis ülikoolis filosoofiat ja tegutses üliõpilasseltsis ,,Veljesto". See oli esimene põlvkond luuletajaid, kes oli saanud olulises osas juba emakeelse hariduse ja saavutanud vaimse küpsuse iseseisvas Eestis
Uku Masing sündis Harjumaal 11.Augustil sünninimega Hugo Albert Masing. Lõpetas 1930 aastal Tartu Ülikooli. Oli teoloog, luuletaja, folklorist ja etnoloog. Tema tähtsaim luulekogu ,,Neemed vihmade lahte" 1935 sisaldab suures osas pöördumisi jumala poole, näeb inimese ajalikku elu kui vangistust ja üksindust, mis tähendab eraldatust jumalast ja kõiksusest. Tema luule seisab vaimsete väärtuste, õigluse, aususe ja headuse eest. Heitlust maailma tontliku poolega kajastavad ,,Selle laul, kes läheb sõtta tontide vastu" ning tema üks tuntumaid
Eesti kirjanikud, looming, luulekogud ja kirjanduslikud rühmitused: 1. Arbujad-1938a.rühmitus kujunes välja sõpruskonnast ühesuguste mõttede ja vaadete alusel, neil ei olnud ühiseid loosungeid, eesmärke, kuid neid sidus ühine mõttelaad, ühised huvid.Tahtsid eriti viimisletud intellektuaalselt luult ja suhtusid üleolevalt lugejasse, kes neid ei mõistnud. Rühmitusse kuulusid-Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing, Paul Viiding, August Sang, Kersti Merilaas ja Mart Raud. Olid romantikud, ülistasid vaimsust,tarkust, hindasid intellektuaalsust, tõrjuv hoiak naturalismi suhtes. Esseekogud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg" (1983). 2. Betti Alver- 1906-1989. Sündis Jõgevamaal, õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat, ent katkestas õpingud. Põhiliselt veetis oma elu Tartus. 1937.a abiellus Heiti Talvikuga, kelle edasine repressioon ja surm mõjutas tugevalt Alveri loomingut
Koht Loo alguse ja lõpu vahele jäävad sündmused, mis toimuvad tekstis piiritletud ruumis/ruumides. Romaani ,,Taevakivi" põhitegevuskohaks on Masingute kodu Äksis, täpsemalt söögituba ja kabinet. Kõrvaruumidena on teksti lisatud kõrts, kus Peterson õlut joob ning oma mõtteis selgusele püüab jõuda; ning küün, kus toimub pr Masingu ja Petersoni viimane kohtumine. Söögituba on ruum, kus kohtuvad kogu Masingu pere ning tema külalised. Söögitoas kohtuvad esimest korda ka pr Masing ning Kr. J. Peterson. Cara jaoks on söögituba oluline ruum, kuna seal loodab ta Petersoni jälle näha ning teda lähemalt silmitseda. Kabinetilgi on oluline roll. Seal vestleb Masing oma külalistega, teiste seas ka Petersoniga. Loomulikult räägib Masing just kabinetis Petersonile oma õnnestunud katsest meteoriiditükkidega. Samas ei pea kõik kabinetiga seonduv olema alati töine ning reserveeritud. Aeg Romaani ,,Taevakivi" tegevus toimub 1821. aastal
Marit Koppel Haapsalu Gümnaasium 2010 Sisukord Sisukord 1 Sissejuhatus 2 August Wilhelm Hupel 3-4 Johann Wilhelm Ludwig von Luce 5 Friedrich Gustav Arvelius 6 Otto Wilhelm Masing 7 Johann Heinrich Rosenplänter 8 Kasutatud materjal 9 Sissejuhatus 1730. aastatel hakkas Eesti aladel levima kirjaoskus, millest said kasu eelkõige koolmeistrid, kes hakkasid tegelema päevikute, kõnede, elulugude ja aruannete kirjutamisega ning nende trükkimise ja levitamisega. Kirjasõna levikuga kaasnes hulk inimesi, kes hakkasid huvi tundma eesti keelest, luulest ning kultuurist
Vabadussõjast, aga 5 a hiljem liitub NSV-ga ja osales ise vabadussõjas ja see on isiklik kogemus. Sütiste jääb sõja ajal eestisse. 15. Arbujate tegevus ja looming. Tegutses aastal 1938. Antoloogija koostaja Ants Oras. Rühmitust kui sellist ei ole, aga antoloogia autoreid hakatakse kutsuma arbujateks. Liikmed: Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, August Sang, Kersti Merilaas, Paul Viiding, Uku Masing, Mart Raud. Nendega seotud TÜ peahoone, Werneri kohvik ja Hotell Londoni majas asuv kunagine kohvik. Suur osa arbujatest seotud üliõpilasseltsi Veljestoga. Arbujate looming: 1) Betti Alver ja Heiti Talvik viljelesid kunstlikku laadi, nendel näitel saab rääkida, kuidas arbujalikkus on sümbolilise luule jätk ja kui paigutada ritta Noor-Eesti, Siuru, Arbujad, on nad lähemal Siurule, aga vaimsuselt ja tekstilaadilt Noor-Eestile. Mingil moel uusklassikalistlik hoiak.
Kõik kommentaarid