Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tänu kellele pole meil kodusõda (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kellele pole meil kodusõda?
  • Mida oleks saanud teha?
  • Miks meil ei ole siis kodusõda?
  • Kuid kas "vabastajast" vabastamine ikka suurendas vabadusi?
  • Kuid kas paljastati ikka õiged vaenlased?
  • Kes vihkab Eesti riiki?
  • Milles küll said olla niisuguse mässu juured?

Lõik failist

Tänu kellele pole meil kodusõda?
2007. aasta 26. aprilli õhtupoolikul seisin ma Tallinna Lennujaamas ja kuulasin ETVst kaitseminister Jaak Aaviksoo väiteid, et kaitseminister peab näitama, kuidas ta oskab sõda pidada, ning vaatasin sinna kõrvale eriti irooniliselt mõjuvat reklaami “Euroopa Liit seisab rahu eest kogu maailmas”.
Mõned tunnid hiljem meenus mulle, kuidas Indoneesias Acehi provintsis kodusõja ajal kohalikud pidasid kinni autosid, et kontrollida, kas inimesed ikka atšehi dialekti räägivad. Need, kes ei rääkinud, lasti maha – või vähemalt nii mulle sealtsamast provintsist pärit tõlk rääkis. Tolle õhtu alguses ma igaks juhuks vältisin Tallinna tänavatel eesti keele rääkimist – kuid see hirm osutus alusetuks. Nii oma tugeva eesti aktsendiga venekeelsete, eesti- kui ka ingliskeelsete pärimiste peale (“Kas te panite tähele, kunas Reformierakonna aknad sisse visati?” “Kas politseid on näha olnud?” “Kas pisargaasi kasutati?” jne) sain viisakad vastused kõigis neis keeltes. Ma olin õnnelik, see hetk veenis mind, et tegemist on siiski liiga emotsionaalseks muutunud valitsusvastase meeleavaldusega, mitte sammuga etnilise kodusõja poole. See ei tähenda, et oleksin ennast Tallinna kesklinnas hästi tundnud : kui ma paar tundi enne seda, kui Dmitri Ganin surma sai, pidin samalt tänavalt ära jooksma, sest natsisümboolikat riietel kandnud

Vasakule Paremale
Tänu kellele pole meil kodusõda #1 Tänu kellele pole meil kodusõda #2 Tänu kellele pole meil kodusõda #3 Tänu kellele pole meil kodusõda #4 Tänu kellele pole meil kodusõda #5 Tänu kellele pole meil kodusõda #6 Tänu kellele pole meil kodusõda #7 Tänu kellele pole meil kodusõda #8 Tänu kellele pole meil kodusõda #9 Tänu kellele pole meil kodusõda #10 Tänu kellele pole meil kodusõda #11 Tänu kellele pole meil kodusõda #12 Tänu kellele pole meil kodusõda #13 Tänu kellele pole meil kodusõda #14 Tänu kellele pole meil kodusõda #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kairinurk Õppematerjali autor
kodusõda

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
docx

Pronksiöö sümbolid

Pronksiöö sümbolid Analüüs: Milliseks sümboliks oli pronkssõdur eestlastele, milliseks venelastele? Pronkssõdur oli eestlastele nagu meenutus Nõukogude võimust. Eestlastele ei meeldinud see pidev meeldetuletus vene võimust. Pronkssõdur jättis mulje, et austame Venemaad. Paljud eestlased olid õppinud sellega elama, ehk isegi leppisid sellega, et venelased seal austust avaldamas käivad, kuid kõik ei saanud sellest aru. Osad eestlased võibolla ootasidki hetke, et väljendada oma enda viha venelaste vastu. Venelastele oli see aga eelkõige meenutus toimunust ja kadunukeste mälestamispaik. Nad ei mõistnud, et nende käitumine võib ehk eestlastele pahameelt valmistada. Samas võibolla mõistsid ning venepoolsed provokaatorid soovisidki eestlasi ärritada, tekitada konflikti, et Venemaal oleks põhjust taas Eestit rünnata. 2005. pronkssõdur visati punase värviga üle, miks? Eestlaste seisukohalt: Kui seda tegi mõni eestlane, siis arvatavasti

Õigusfilosoofia
thumbnail
2
doc

Eesti majanduse areng enne ja pärast pronksööd.

Enne aprillikuu sündmuste rahutusi ei olnud pronkssõduri teema eriti aktiivne. Venelased käisid rahus pronkssõdurit kummardamas, lilli viimas ja venerahvusest noorpaarid abiellumas. Nii eestlaste kui siinsete venelaste seas leiab enim poolehoidu idee jätta pronkssõduri endine asukoht Tallinnas Tõnismäel haljasalaks. Uuringus «Rahvussuhted ja integratsiooni perspektiivid Eestis» osalejad said pakkuda mitmeid variante selles osas, et mida teha pronkssõduri endise asukohaga Tõnismäel olukorras, kus monument on sealt juba minema viidud. Suurima toetuse kogus idee jätta koht haljasalaks. Seda toetas 83 protsenti eestlastest ja 52 protsenti eestivenelastest. Vastu oli vastavalt 8 protsenti eestlastest ja 35 protsenti muude rahvuste esindajatest. Mida "pronksiöö" Eesti majandusele tähendab? Tänavune majanduskasv tuleb seetõttu vähemalt 2% võrra väiksem, see on 4-5 miljardit Eesti majanduse kogutoodangust ja 1,5 miljardit krooni riigieelarvest. Ja see

Majandus
thumbnail
7
doc

Poliitija ja valitsemise alused

Sündmus seondub Politics'iga. 2. Analüüsi mingit elulist poliitilist protsessi Eastoni mudeli alusel Sisend Must kast Väljund Tagasiside Eesti rahvastiku Eesti On omandanud osa Muulased ei taha moodustavad kaks inegratsioonipoliitika. Eesti kultuurist ja loobuda oma päritolu kõige suuremat Keele omandamine samas pole täielikult kultuuri normidest ega rühma venelased ja ongi integratsiooni selga pööranud enda väärtustest, rääkimata ukrainlased e. programmis üheks omale. Teisisõnu, emakeelest. Ei muulased. Paljudel peamiseks tahetakse väärtustata puudub eesti põhieesmärgiks, mis sotsialiseeruda nii enamusrahvuse

Poliitika ja valitsemise alused
thumbnail
6
doc

Eesti keel ja kodakondsus- kas tõesti nii kättesaamatu vene rahvusest inimestele?

Eesti keel ja kodakondsus- kas tõesti nii kättesaamatu vene rahvusest inimestele? Eesti pälvis peale aprillirahutusi inimõigustega tegelevate rahvusvaheliste organisatsioonide tähelepanu. Mitmed välisspetsialistid soovitasid meie valitsusel invetseerida suhetesse Venemaaga-muuta Eesti multikultuurseks. Viimane poolaasta on eestlaste seas tõstatanud tõsise küsimuse-kes me oleme ja kes meie hulka kuuluvad? Eesti Vabariigi Valitsus pole nimelt kokku leppinud ühises integratsioonipoolitikas ning suhted idanaabriga ja siin elavate venelastega on segased. Siin elavad muulased (siin kontekstis venelased), kes sooviksid integreeruda, kaebavad keeruka kodakondsusseaduse üle. Meie, eestlased, omakorda ei soovi enda sekka rahvaid, kes siin püüavad oma keelt ja oma õiguseid maksma panna. On meid oma vaadete pärast kritiseerinud väliskülalistel ehk õigus?

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
2
pdf

MEMO pronkssõdur

Ilmselge on ka see, et riigijuhtide saamatuse, tahtejõu ja pädevusetuse absoluutsel puudusel ei ole pronkssõduri probleemi siiani ükski valitsus proovinudki kahjuks lahendada. Väärikas lahendus tuli nüüd leida neil, kes püssirohu vingu ja lahinguvälja laibalehka on haistnud, sest aeg on ka lõpuks ulatada käed leppimiseks ning kuulutada vaherahu praeguse poliitkodusõja lõpetamiseks. Alustaks arusaamaga, et nendele, kes on sõjas surmaga silmitsi seisnud pole mingit selgitust selleks vaja ja neile, kes mitte, pole ükski selgitus küllaldane. Selge on seegi, et nüüd kui oli nõuks võetud see kuju sealt eemaldada ei olnud valitsusel mingit taganemisteed. Kui oleks Eesti Vabariigi valitsus jätnud selle teisaldamise poolikuks oleks see paistnud kui ,,suurele vennale" Venemaale alistumisena või näidanuks et oleme senini tema käpa all. Näiteks fakt, et 140miljonilise elanikonnaga Venemaa tundis ennast äkitselt solvatuna

Avalik haldus
thumbnail
3
odt

Kas Eestis austatakse inimõigusi?

Kes seda takistab? - Talitatakse ju siiski seaduse alusel. Arvukad igasuguseid vabadusi puudutavad juhtumid näivad puuduvat. Pigem jääb selline mulje, et paljuski võetakse kriitikat kui edasiviivat jõudu, mille pärast ei põeta. Küll aga tuleb suure tõsidusega vaadelda tapmisi. Julgen arvata, et üks tuntuim inimõigus on, et inimesel on õigus elule. Teiselt poolt jääb aga mulje, et see nii ei ole, sest see on läbi ajaloo olnud üks enim rikutud inimõigus. Mille üle meil, Eestis elavail inimestel, rõõmu tuleks tunda on asjaolu, et ligi kaks dekaadi on mõrvade arv pidevalt langenud. Sellega seoses kerkib esile vastuolu, et Eesti on alkoholi tarbimiselt maailma tipus. Nimelt näitab statistika, et üle poolte tapmiste pannakse toime joobes inimeste poolt. Põhjapanevaks on ka fakt, et ligi 90% mõrvaritest kuuluvad alamklassi. See näitab, et midagi inimeste sotsiaalses võrdväärsuses on paigast ära.

Eesti keel
thumbnail
2
doc

Eesti sündmused

ee. Ka spetasialistid tunnistavad, et venemaa kasutas väga keerulisi ning asjatundjatele ennenägematuid meetodeid võrgulehtede ründamiseks. Usun, et ühiskond mõistab taoliste asjade tegelikku ohtu ning et küberrünnakud avasid maailma silmad uutmoodi ohtudele. Vahepalaks negatiivsele toimus Eesti kultuurielus kõikidele inimestele üks suur ja positiivne sündmus ­ 29 juunil toimus X noorte laulu- ja tansupidu! Samal ajal kui venemaaga on meil suhted pingelised, tulid Lõuna-Aafrikast, Kanadast, Austraaliast ning mujalt meile laulma ja mängima sadu muusikuid, ja veel suurima rõõmuga! Kindlasti on see üritus järjest populaarsust ning rahvaarvu võitev - kui kunagi alustati 17 000 inimesega, siis tänavu aasta oli see arv küündinud 25 000-ni. Osavõtjate kasvav arv on tingitud tohututest uuendustest üritusel ning ka meie inimeste suurest tahtest ja rõõmust. Laulupidu on üritus, mis

Kodanikuõpetus
thumbnail
1
odt

Kas selleks, et elada rahus, peab valmistuma sõjaks?

küll ei valda aga mis siis. Kellelegi ei tuleks pähe minna tööle või elama üks kõik kuhu teise riiki ja seal kohalikku keelt mitte ära õppida - see on ju põlisrahva mõnitamine. Minu arvates loodavad venelased, et vene võim tuleb tagasi Eestisse ja kõik jätkub , nagu kunagi. Alatiseks jääb ületamatu müür eestlaste ja venelaste vahele, mida maha lammutada ei saa. Küll sõimlevad rahvused omavahel ja plaanitsevad kõige hullemat. Kuid siinkohal pean tõdema, et venelane pole ainuke must lammas. Eestlane on täpselt samasugune. Kui venelane siin Maailmas peaks tekitama sõja, siis peamiseks motiiviks oleks kättemaks. Kuid on ju teada, et kättemaks sünnitab kättemaksu. Ajaloolises perspektiivis kehtib veritasu igal pool. Meilegi makstakse selle eest kätte. Võib olla mitte meile, vaid meie lastele, võib olla lastelastele. Kuid see kättemaks tuleb ja me veel tunneme Pronkssõduri kättemaksu. Elu on õpetanud, et juhustesse ei tasu uskuda

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun