Eesti sündmused (0)

Eesti sündmused august 2006 – september 2007
Eesti sündmused aastal 2006 kuni 2007 on olnud väga erinevad, nii kasutoovad kui ka laastavad. Kuid mis põhjustab just negatiivseid sündmusi, kas inimeste oskamatus juhtida riiki, emotsioonid ..või midagi kolmandat ?
Kõige tähtsamaks kui ka kõige rohkem kajastamist leidnud sündmuseks selle perioodi jooksul võib lugeda 28 aprillil 2007 Tallinnas toimunud rahutusi pronksisõduri ümber. Rahutused algasid, kui teatati, et kuju eemaldatakse ja tahetakse viia üle siselinna kalmistule. Enim ärritusid sellest vene rahvusest kodanikud, kes tundsid, et neil on kuju näol identiteet. Vastukarva oli ka mõte sellest, et avatakse pronkssõduri all olevad punaväelaste hauad. Kui rääkida aga eesti meedia vaatevinklist, siis kindlasti ei räägitud asjadest nii, nagu nad olid. Mässasid nii eestlased kui venelased , meedia kajastas aga venelaste kuritegusid ning eestlased jäid kaitsva tiiva taha peitu. Venelast võeti kui ründajat, eestlast kaitsjat. Tegelikult teame kõik, et vandaale oli nii eesti kui ka vene rahvustest. Iga riik tahab omi kaitsta, selline on minu arvamus ajalehtedes ning raadiotes räägitust. Olen ka kuulnud, et paljud on pronksiöö rahutust lihtsalt igivana venelaste-eestlaste viha süüks aetud , üks põhjustest oli kindlasti ka inimeste tahe end välja elada, näidata.
Pronksöö jättis ning jätab meie riigile jälje veel pikaks ajaks. Sellel sündmusel on ka tagamaid, mis samuti meie riigis laiahaardelist kui ka negatiivset kajastamist leiavad. Nimelt on need Vene föderatsiooni poolt tehtud küberrünnakud mitmetele suurtele Eesti asutustele. Andmeid uurides leiti, et rünnakuid tehti üle saja. Nad kõik olid erinevatel päevadel, erinevate pikkuste ning erinevate mahtudega. Küberrünnakud tegid eestile suurt kahju, kõige rohkem rünnakuid sai eesti politsei ning peaminister.ee. Samuti oli häiritud hansapank, eurovisooni hääletamine ning riigikogu.ee. Ka spetasialistid tunnistavad, et venemaa kasutas väga keerulisi ning asjatundjatele ennenägematuid meetodeid võrgulehtede ründamiseks. Usun, et ühiskond mõistab taoliste asjade tegelikku ohtu ning et küberrünnakud avasid maailma silmad uutmoodi ohtudele.
Vahepalaks negatiivsele toimus Eesti kultuurielus kõikidele inimestele üks suur ja positiivne sündmus – 29 juunil toimus X noorte laulu- ja tansupidu! Samal ajal kui venemaaga on meil suhted pingelised, tulid Lõuna-Aafrikast, Kanadast, Austraaliast ning mujalt meile laulma ja mängima sadu muusikuid, ja veel suurima rõõmuga! Kindlasti on see üritus järjest populaarsust ning rahvaarvu võitev - kui kunagi alustati 17 000 inimesega, siis tänavu aasta oli see arv küündinud 25 000-ni. Osavõtjate kasvav arv on tingitud tohututest uuendustest üritusel ning ka meie inimeste suurest tahtest ja rõõmust. Laulupidu on üritus, mis ühendab inimesi, põlvkondi, ajastuid ja keskkonda. Inimesed Eesti erinevaist paikkondadest koonduvad laulupeol ühiseks tüveks. Minu arvates oli selle aasta laulupidu üks võimsamaid ja hiilgavamaid kultuuriüritusi ning loodan, et iga aastaga lähevad need jätkuvalt paremaks.
Eesti elus on toimunud viimase aasta jooksul inimestele väga meeldejäävaid sündmusi, nii negatiivseid kui positiiveid. Et eestis ikka rohkem häid tegusid ja tulemusi oleks, vajab riik veel aega, et areneda. Seda on ta kindlasti juba teinud, aga nagu vanasõna ütleb:alati võiks olla parem!