Kunst 19. Ja 20. Sajandi vahetusel. Kunst muutus MITMEKESISEMAKS: · Kuna osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. · Kuna sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevaid, isegi vastandlikke taotlusi. · Kuna haritlased jagunesid erinevate ideoloogiate pooldajateks Uusromantismi ideoloogia kujunes välja, sest pettuti kaasajas, arvat, et teaduse ja tehnika areng polnud muutnud ühiskonda humaansemaks ega teinud inimesi õnnelikumaks! Kunsti ei näind uusromantistid enam kui teaduse liitlaste vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste olemasolevaid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühjust. Nad pidasid kunsti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks -> ESTETISM · Sümbolistide meelisteemad: sünd, erootika, armastus, üksindus, surm jne. · Sümbolistidele oli tä...
Juugendstiil Meie räägime teile juugendi stiilist. 1890.aastal levis uus stiil, mis kandis erinevates maades erinevat nime. Meile on see tuntud ,,Juugendi stiili" nime all. Uues stiilis kujundati kõike- mööblit, tekstiili, riietust, klaasi, keraamikat, raamatuid, tapeete, ajakirju, plakateid. Asju, mida seni ei olnud tähtsustatud, omandasid uue kunstilise tähenduse. Juugendi stiilis pidid esemed olema lihtsad, funktsionaalsed, materjaliehtsad nagu keskajal. Ka arhitektuuris loobuti klassitsistlikest fassaadidest. Hiline juugendistiil, muutus 20.saj tööstuskunsti ehk disaini alguseks ja 1920.aastail tärganud funktsionalismi eelastmeks. Uue stiili arengus oli tähtis koht Sotimaa Glasgow koolkonnal. Sealne arhitekt ja dekoraator Arthur Macmurdo joonistas 1883.aastal motiivi, mis tähendas uue ornamendi sündi. See on ebasümmeetriline ja näib lähtuvat orgaanilisest loodusest, meenutades nõtkeid, painduvai...
JUUGENDSTIIL Sümbolism oli stiililiselt mitmekesine, kuid uusromantiline ideoloogia soodustas ka uut moodi stiili tekkimist. See levis esialgu peamiselt tarbekunstis ja arhitektuuris ning tärkas Suurbritannias, kus tööstuslik tootmine oli hakanud välja tõrjuma esemete käsitsi valmistamist. Esimeste põlvkondade vabrikutoodete välimus oli tihti eklektiline ja kohmakas. See tekitas protesti mõnedes uusromantikutes, kelle arvates tööstustoodang polnud üksnes ebaesteetiline, vaid ka ühiskondlikult kahjulik. Näiteks kirjutas nii mõjukas kunstiteadlane John Ruskin ja ülistas keskaegset käsitööd, kus olid ühendatud töö ja kunst, ilu ja praktika. Vastandina uusajale, kus kujutav kunst on olnud lahutaud tarbekunstist ja arhitektuurist, olid keskajal kõik visuaalsed kunstid tihedalt seotud ja neis valitses ühtne stiil. 19.sajandi keskel sündis Ruskini ideede mõjul kunstnikerühmitus ,,Prerafael...
Gerli Lomp AKK 2011 Juugendstiil kujutavas kunstis. Aubrey Beardsley, Gustav Klimt. 19.saj. lõpul kujunes omapärane arhitektuuri, sisekujunduse ja tarbekunstistiil, mille tunnuseid täheldatakse ka kujutavas kunstis. Kujutatavas kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele. Pildid ja kujud pidid seostuma sisekujundusega, pilt ei tohtinud pakkuda ruumilise sügavuse illusiooni, vaid laotuma seina pinnale. Pildil kujutatud figuurid muutusid siluettideks ning nende kontuurid said rütmilise lineaarse ornamendi osaks. Värvid on ebatavalised ja arvestavad rohkem sisekujundust kui looduses nähtavaid vorme. Juugendliku vormi üheks omapäraseks variandiks oli süntetism. Nii hakati nimetama maalimisviisi, kus peaaegu ilma ruumikujutuseta piltidel eraldati puhaste värvidega kaetud pinnaosad tumedate kontuuridega. Süntetism toetus arhailisele või Euroopa-välisele monumentaalkunsti eeskujudele. Aubr...
Juugendstiil · levis esialgu tarbekunstis ja ahidektuuris · Suurbritannias · vabrikutoodete välimus eklektiline ja kohmakas · kunstiteadlane John Ruskin ülistas keskaegset käsitööd -> töö + ilu, ilu + praktika · Prerafaeliidid -> rühmitus, taheti vabaneda kõrgrenessansi kunsti mõjust · William Morris ja Edward Brune-Jones (Kuldne trepp) · uus kunstide süntees -> tahvelmaal asendus monumentaaldekoratiivse maaliga · Arts and Crafts Movement -> käsitöötraditsioonide taaselustamine · esemed vabad klassitsismi eeskujudest · hoonete välisilme pidi järgima siseruumide paigutust · ühtse stiili loomiseks ornamentika · käsitööesemed muutusid kallimaks ja isikupärasemaks alternatiiviks tööstustoodangule · Glasgow' koolkond · Arthur Macmurdo · arhidekt ja dekoraator · joonistas motiivi, mis tähendas uue ornamendi sündi -> ebasümmeetriline, lähtub loodusest ...
Juugend 1. Kust sai alguse Juugend? Suurbritanniast 19. saj keskel (esimene teos 1883) 2. Rühmitus, kes üritas tahvelmaali arendada monomentaal dekoratiivse maaliga? "Prerafaeliidid" 3. Juugend, kuidas on saksa, prantsuse ja inglise keeles? Saksa - Jugendstil, Prantsus - art noveau, Inglise - Modern Style 4. Iseloomusta arhitektuuri, kujutavat kunsti ja tähtsamad kunstnikud? Arhitektuur -uute tööstuslike materjalide kasutam. -raudbetoon ja klaas võimaldasid uusi ruumilahendusi ja hiiglaslike akende sillutamist -huvi ornamentika vastu kadus -ilu aluseks on vormi tulenemine funktsioonist ja materjalide omadustest Kujutav kunst -looduse jäljendamise allutamine dekoratiivse terviku loomisele -pildid ja kujud pidid seostuma sisekujundusega ega tohtinud olla ruumilised -figuurid muutusid siluettideks -ebatavalised värvid 5. Milline oli looming sisult, milline vormilt? Sisult kaasaeg, mitte sümbolistlik Süntetism - puhaste värvidega kohad ...
KUNST 19. JA 20. SAJANDIVAHETUSEL Aastate 1890-1905 paiku loodud kunst erineb eelmiste aastakümnete realismist ja impressionismist, aga ka järgnevatest uuenduslikest kunstivooludest. 19. ja 20. sajandi vahetuse kunst ei ole oma taotluselt, ideedelt ega visuaalsete vormide poolest ühtne, vaid väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutus siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellpärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevalt, isegi vastandlikke taotlusi. Seetõttu on selle perioodi kunsti kohta käibel mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugenstiil ja postimpressionism. Kaks esimest nimetust sobivad tähistama kunsti paljudes maades, postimpressionosmist saab rääkida aga ainult pr...
postimpr. , neoimpr. , sümbolism, rahvusromanti. ja sümbolism põhjamaades, eesti kunst 20.saj. algul, juugend, fovism, ekspr. ja kubism 1.Uusromantism, sümbolism. Kaasajas pettumine, kaugete maade kunsti idealiseerimine, parateaduste levik, boheemlus ja eksistentsialistlikud probleemid ning kunsti ülimuslikkus. Sümbolism oli üks uusromantismi haru, rõhutades elu kui müsteeriumit. Süzee ületähtsustamine, fantaasiarohkus, literatuursus. Tekkis 1880-ndatel Prantsusmaal levides üle Euroopa, Venemaale ja Ameerikasse. Eeskujuks romantism ja prerafaeliidid (allegoorilised, evangeeliumistseenid, legendid ja vararenessaansi kunsti jäljendamine). Maalikunst rikastus uute katsetustega- juhuslike värvilaikudega, värelevate vormidega, meelelisusega. Prantsusmaa. Pierre Pruvis de Chavannes: idealiseeritud naisekuju liikumas tardunud maastikul. Gustave Moreau : nägemuslikud ja värvirohked kompositsioonid legendaarsete kangelannadega. Auguste Rodin : ...
KUNSTIAJALOO III KURSUS Impressionism 1) Vaata Claude Monet` maali Palazzo Mula Veneetsias lk 225 ja too selle näitel välja kolm impressionismile omast tunnust! * Tähelepanu pöörati eeskätt õhu ja selle valguse maalimisele. Kuna need muutusid kiiresti, tuli ka maalida ka kiresti ja vabas õhus. * Musta värvi peaaegu ei kasutatud. Kui seda siiski tehti, otsiti musta sees omakorda erinevaid värvivarjundeid * Suured muutused kompositsioonis ehk maali üleehituse alal. Loobuti rangest,läbimõeldud kompositsioonist. 2) Iseloomusta Auguste Renoiri maalimislaadi lk 227 toodud näidete põhjal! Auguste Renoiri maalimislaadis temaatikaks olid enamasti linn, olustikustseenid, portreed ning aktid. Renoiri maaalimislaad oli pehme ja samas lüüriline. Koloriit oli särav ja õrn. Portreed on sensuaalsemad ning rohkem psühholoogilisemad kui samal ajal teistel impressionistidel. Portreedel kujutas...
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. sa...
20. SAJANDI KUNST KONSPEKT J. KANGILASKI ÕPIKUST Uusromantismi ideoloogia - pettumine kaasajas, teaduse areng pole ühiskonda humaansemaks muutnud, tugevnes religiooni autoriteet (olulisemad parateadused), kunst polnud enam teaduse liitlane, vaid ülim väärtus. Sümbolism - käsitleti suuri ja igavesi teemasid (surm, sünd, erootika, armastus, üksindus), olukordi toodi välja ebatavaliste mitmetimõistetavate süzeede abil, rõhutati, et elu on müsteerium, oluline mida kujutatakse, mitte kuidas. Tegemist on literatuurse kunstiga. Sümbolism on vool, mitte stiil. Tihti anti mütoloogilistele tegelastele ebatavaline isiklik tähendus. Värvid on salapärase muinasmaailma loomise vahendiks. 1890. aastail oli peamiseks esinemiskohaks Pariisis Roosiristlaste ordu järgi nimetatud salong. Sümbolist pidi kujutama imepärast ja müstilist. Tihti kujutatakse inimhinge sisemist traagikat. Maal: Pierre Puvis de Chavannes (loetakse sümbolismi eelkäijaks) ...
KUNSTIAJALUGU 1) KUNST 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSEL 19. ja 20. sajandi vahetuse kunst ei ole oma taotluselt, ideedelt ega visuaalsete vormide poolest ühtne, vaid on väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutub siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid, aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellepärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevaid, isegi vastandlikke taotlusi. Seetõttu on selle perioodi kunsti kohta käibel mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugendstiil ja postimpressionism. Kaks esimest nimetust sobivad tähistama kunsti paljudes maades, postimpressionismist saab rääkida aga ainult prantsuse kunsti ajaloos. Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Kunsti ei...
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. sa...
Inglise 17.-18.sajandi kunst 17.saj kujutav kunst oli väga tagasihoidlik, õukonda imporditi väliskunstnikke: Rubens, van Dyck. Kunstiajakeemia luuakse alles 18 sajandi II pooles. Erakunstikoolid samas eksisteerisid ka varem. Revolutsioon 17. saj keskpaigas, tulemuseks puritaanide võimuletulek ning puritaanid ei soosinud kujutavat kunsti. Alles 18.saj kujuneb välja normaalne kultuurielu. Tol ajal on silmapaistev teatrikunst tänu Shakespeare'ile. Restauratsiooniaegne näitetegevus oli labane. Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalor...