docstxt/13479193847.txt
Arktika: Avar ja jäine kõnnumaa. Polaaröödel keskmine temperatuur 32 kraadi C. Tundra, kasvavad sambad ja samblikud, kääbuspajud, külmakindlad õistaimed Hülged, merihobud, karbikarjad, grislikarud, hundid, rebased, nirgid, vöötoravad, rongad, lumepüüd ja kakud. Peamine tegevusala: hülgejaht. Selle ajal elati igludes. Veel tegeleti vaalapüügi ja morsajahiga. Alaska inuitid ehitasid karmakeid(kuplikujulised onnid). Jumalate asemel usuti jahiloomade vaimudesse. Looderannik: Leebe ja niiske kliima. Palju lahtesid. Tegeleti kalapüügi, vaala, hülge, pringli, merilõvi ja merisaarmajahiga. Tehti palju käsitööd. Ehitati tootemisambaid(seedripuust). Peeti pidusööke, mis näitasid jõukust. Kirdepiirkond: Põhja pool tegeleti koriluse ja küttimisega, lõuna pool kasvatati maisi, ube, kõrvitsat ja melonit. Räägiti algonkiri keelt. Põhja pool...
Mered ja lahed Läänemeri Põhjameri Barentsi meri Vahemeri Must meri Punane meri Kariibi meri Jaapani meri Mehhiko laht Guinea laht Pärsia laht Hudsoni laht Kanalid Panama Suessi Kieli Väinad Taani väinad Inglise kanal e. La Manche Gibraltar Bosporus Dardanellid Beringi Magalhaesi Saared ja saarestikud Suurbritannia Iiri Island Kreeta Küpros Sitsiilia Sardiinia Korsika Gröönimaa Kuuba Madagaskar Sri Lanka Sumatra Jaava Kalimantan Uus-Guinea Jaapan Uus-Meremaa Poolsaared Skandinaavia Jüüti Apenniini Pürenee Balkan Araabia Hindustani Indo-Hiina Korea Labradori Mäestikud Skandinaavia Alpid Apenniinid Püreneed Uural Kaukasus Himaalaja Kordiljeerid Apalatšid Andid Kaljumäestik Suur Veelahkmeahelik Atlas Mägismaad Tiibet Brasiilia Etioopia Tasandikud Ida-Euroopa lauskmaa Lääne-Siberi lauskmaa Induse madalik Gangese madalik Kaspia alamik Suur-Hiina tasandik Mississippi madalik Suurtasandik Kesktasandik Amazonase madalik ...
Tektoonika Teadusharu, mis tegeleb maakoore ehituse ja arenguga. Tektooniliselt rahutud (aktiivsed) alad Maakoore osad, mis liiguvad (laamade liitumiskohad). Tektooniliselt rahulikud (passiivsed) alad Maakoore liikumine väike (laamade keskosad). Kurrutus Laamade vastastikkuse surve järel kivimikihtide paindumine ja settekivimitest koosneva pealiskihi kortsumine. Kurrutusmäestik Kerkinud kurdudest moodustunud mäestik. Platvorm Tektooniliselt suhteliselt püsivad alad, mille pealiskord koosneb settekivimeist, aluskord aga tardkivimeist. Kilp Pikka aega jäikadena püsinud platvormide osad, millel settekivimid puuduvad ja aluskorra kurdunud kivimid avanevad. Vanad mäestikud: Baikali, Altai, Skandinaavia, Soti mägismaa, Kaljumäed, Sihhote-Alini, Verhojanski, Apalatsid ja Uurali mäestikud. Uued mäestikud: Kordiljeerid, Karpaadid, Püreneed, Andid, Alpid, Pamiir Himaalaja ja Kaukaasia mäestikud. Vanad madalikud: Ida-Euroopa, Lääne-S...
Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori; • Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatšid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; • Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; • Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa;
Niiske lähistroopiline kliima domineerib USA kaguosas. Kirdeosas on parasvööde jaheda suvega, kesk-lääne osas aga on soe suvi. Taimekasvu periood, s.o. periood, millal põllukultuure on võimalik kasvatada ilma tehissoojuseta, kestab näiteks suurel alal USA lõunaosast rohkem kui 200 päeva. Samuti on lääne rannikul merelise kliima tõttu taimekasvu periood pikk Pinna vormist lähtudes võimaldavad Kesktasandik ja Suurtasandik väga häid tingimusi põllumajanduseks, suured kõikumised kliimas mõnedes piirkondades aga pärsivad seda. Aastane sademete hulk on kõige suurem Kordiljeeride läänenõlvul (30004000 mm/a), Kaskaadides kohati kuni 6000 mm/a. Rohkesti sajab ka riigi ida- ja kaguosas (10001200 mm/a). Tasandikel väheneb sademete hulk suunas idast läände ning maa keskosas on sademeid 250500 mm/a. Kirde USA-s laiuvad isegi kõrbed, kuid läänerannik on jällegi suhteliselt sademete rohke. Kuigi ilm USA-
Suurtasandik (preeriaplatoo), Kordiljeerid ja Kanada Arktika saarestik. Valdavalt 200-500m kõrgune kristalne Kanada kilp äärestab kaarjalt Hudsoni lahte. Kilbil on mandrijää jälgi moreenkuhjatisi, kaljutasandikke, soo- ja järvenõgusid. Lõunas ja läänes piirneb kilp järvevöötmega, mis ulatub Suure Orjajärve ja Suure karujärveni. Kilbist kagus küündib Kanadasse Apalatside põhjaosa. Kanada kilbist läänes asub Suurtasandik, mis kõrgeneb laugjalt lääne suunas (500-1500m). Kordiljeerid jagunevad kolmeks osaks: Kaljumäestik, Rannikuahelik ja nende vahel paiknevad platood, mida liigestavad orud ja madalad ahelikud. Kordiljeerid on valdavalt 2000-3000m kõrgused, kõrgeim tipp Logan (6050m). Enamik Kanadast asub parasvöötmes, põhjaosa paikneb lähisarktilises ja arktilises vöötmes. Ookeanidest kaugel asuvate sisealade kliima on mandriline. Valdav osa
· Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori; · Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatsid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; · Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; · Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa; · Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississippi, Amazonas, Niilus, Kongo; · Järved: Saimaa järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal, Suur Järvistu, Victoria, Tanganjika; · Riigid: kõik Euroopa riigid ja pealinnad; Aasias: Türgi, Jaapan, Hiina, Venemaa, Mongoolia, India, Bangladesh, Indoneesia, Tai,
Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori; Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatšid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa; Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus,Ganges, Mississippi, Amazonas, Niilus, Kongo; Järved: Saimaa järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal, Suur Järvistu, Victoria, Tanganjika; Riigid: kõik Euroopa riigid ja pealinnad; a) Aasias: Türgi, Jaapan, Hiina, Venemaa, Mongoolia, India, Bangladesh, Indoneesia, Tai,
Geograafia koolieksami korraldus ja küsimused XI klassile 2009/2010 õppeaastal Eksam on suuline. Õpilane võtab eksamipileti, millel on kolm küsimust ja üks geograafiline objekt, mida ta peab kontuurkaardil näitama. Vastamiseks on õpilasel ettevalmistusaeg. Vastamisel võib vastuse näitlikustamiseks kasutada atlast. Küsimused: 1. Maad kirjeldadakse nii suletud kui ka avatud süsteemina. Mille suhtes on Maa suletud ja mille suhtes avatud süsteem? 1 Pilet 2. Kirjelda Maa sfääre kui süsteeme staatilisuse ja dünaamilisuse seisukohast. PILET nr 3 3. Kust pärineb enamiku looduslike süsteemide energia? PILET nr 7 1. Kust pärineb energia, mis on aluseks Maa välisjõududele ja koos millise jõuga see energia põhjustab veeringe? 4. Millise energia mõjul liiguvad liustikud? 5. Kuidas määratletakse säästev areng? 6. Kuidas saadakse teavet Maa siseehituse kohta? 2pilet 7. Kirjelda Maa siseehitust. PILET nr 5 8. Kirjeldage ...
· Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo- Hiina, Korea, Labradori; · Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatsid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; · Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; · Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa; · Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississippi, Amazonas, Niilus, Kongo; · Järved: Saimaa järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal, Suur Järvistu, Victoria, Tanganjika; · Riigid: kõik Euroopa riigid ja pealinnad; Aasias: Türgi, Jaapan, Hiina, Venemaa, Mongoolia, India, Bangladesh, Indoneesia, Tai,
· Suur-Hiina tasandik Suur Hiina tasandik ehk Põhja-Hiina tasandik on madalik Aasia idaosas, kus elab Hiina rahvastiku suurim osa. See on tasane (absoluutsed kõrgused vähem kui 100 m üle merepinna) madalik, mille pindala on umbes 325 000 km2 · Mississippi madalik Mississippi madalik on madalik Põhja-Ameerika kaguosas Mississippi jõe alamjooksul. Ta asub Kesktasandikust lõuna pool Mehhiko lahe rannikul. · Suurtasandik Suur tasandik on mägede-eelne lavamaa USA-s ja Kanadas Kaljumäestikust ida pool. Tasandiku kõrgus on umbes 700--1800 m üle merepinna, pikkus on umbes 3000 km ja laius 500 kuni 800 km. Suurem jagu sellest on kaetud preeria, stepi ja rohtlaga. · Kesktasandik Kesktasandik on Põhja-Ameerika siseosa tasandik USAs ja Kanadas. See tasandik piirneb kagust Apalatside, idast Suure tasandiku ja lõunast Mehhiko madalikuga
Atlas 4. Püreneed 9. Apalatsid 5. Uural 10. Andid 86 MÄGISMAAD: 1. Tiibet 2. Brasiilia 3. Etioopia 87 TASANDIKUD: 1. Ida-Euroopa lauskmaa 6. Suur-Hiina tasandik 11. Kesk-Siberi kiltmaa 2. Lääne-Siberi lauskmaa 7. Mississippi madalik 12. Mehhiko kiltmaa 3. Induse madalik 8. Suurtasandik 13. Ida-Aafrika kiltmaa 4. Gangese madalik 9. Kesktasandik 14. Sahara kiltmaa 5. Kaspia alamik 10. Amazonase madalik 88 JÕED: 1. Rein 5. Huanghe 9. Amazonas 2. Doonau 6. Indus 10. Niilus 3. Volga 7. Ganges 11. Kongo 4. Jangtse 8. Mississippi