Soome julgeolekupoliitika ja merejõud (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Soome julgeolekupoli tika ja merejõud
Soome asub Läänemere põhjarannikul, Rootsi ja Venemaa vahel. Meie, eestlaste jaoks, on 
nad   põhjanaabrid.  Ajaloo   vältel   on   Soome   olnud   erinevate   võõrri kide   kooseisus.    Esmalt  
mainitakse  seda 1150-ndail aastail Edela-Soomes toimunud ristiretkel. Kuni Põhjasõjani oli 
ta  Rootsi kuningriigi   koosseisus   ja  peale  sõda kuulus Venemaa keisririigi  koosseisu kuni 
aastani.  Sel est ajast alates on Soome olnud iseseisev, kuid on siiski pidanud kaitsma oma 
vabadust   II   maailmasõja   aastatel   ja   sel est   hoolimata   pidanud   loovutama   osa   oma   ri gi 
territooriumist.
Et tulevikus oma suveräänsust kaitsta, on Soome kaitsejõud võtnud aastaid suure osa ri gi 
eelarvest.   Strateegilisel   tasemel   on   välja   töötatud   erinevaid   kaitsestrateegiaid,     loodud 
erinevad julgeolekupoli tika aluseid ja pikema ajakavaga sõjalisi ja poli tilisi suundi. Arvesse 
on   võetud   ni   oma   geograafilist   asendit   kaardil,   kliimast   tulevnevaid   eripärasi   kui   ka 
kaitsestrateegiaid.
2011.   aastal   soomlaste   poolt   tehtud   uuringust   luges   Soome   oma   suurimaks   ohual ikaks 
Venemaa, kel e rünnakule ei oleks Euroopas kellegil peale  Suurbritannia  nii suurt sõjalist 
jõudu   vastu   panna.   Uuring   vaatles   oma   idanaabri   kaitsekulutuste   tõstmist   ja   sõjalise 
võimekuse   suurendamist.  Aastaks   2020   (2008-2020)    plaanib    Venemaa   eraldada   üle   500 
miljardi   euro   oma    armee    moderniseerimiseks,   mis   hõlmab   reforme   ja   varustuse   ning 
relvastuse uuendamist. Uuring vaatles Venemaad, kui massiarmeel põhinevat sõjalist jõudu, 
kuid idanaaber on li kumas kiire, täpse ja ülesande põhilisele ründepõhimõttele. Samuti oli 
kajastatud, et õhutõrjeraketikompleks S-400  divisjon  (algselt Moskvat  kaitsnud) on ümber 
paigutatud  Kaliningradi , et katta Läänemere õhuruum. Artikli eesmärk oli meenutada naabri 
panust relvajõududesse ja vaadata üle enda kaitseplaanid, et oleks tegevuskava ka mustale 
tsenaariumile ja välja töötatud tegevus objektikaitses ning   luua ründeüksused, mis oleksid 
võimelised läbi viima kõrgtasemel ja strateegiliselt olulisi operatsioone.1 
Soome lähtub siiski oma  vajadustest , arengukavadest ja selleks eraldatatud rahadest. 2010-
ndal aastal oli see 1,4% ri gi SKT-st, mis eurodes on 2,4 miljardit. Olenemata sel est, et 
protsent   jääb   alla   kahe,   mis   on    NATO -s   (Soome   ei   ole   NATO   liikmesri k)   vaikimisi 
kokkulepitud, peaks see olema optimaalne osa, mis  tagaks  ri gile kaitsevõime. Võrdluseks 
1
  http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/soome-uurijad-euroopas-peaaegu-pole -
sojalist - joudu-mis-suudaks-venemaale-vastu-astuda.d?id=58202708 (10.02.2013)
võib  tuua  fakti,   et   see  moodustab  ühe  kolmandiku  Eesti  ri gi   eelarvest.   Lisaks  rahalisele 
eraldisele   kaitseministeeriumile   on   välja   töödatud   õiguslikud   alused   ja   plaanid,   mis 
reguleerivad kaitsejõudude arengut ja suundasid (küberkaitse,kaitseministeeriumi strateegia, 
ühiskonna julgeolek, ri gi julgeoleku- ja  kaitsepoliitika  jt). Kogu kaitsesüsteemile lisandub ka 
era- ja avaliku sektori panus, mil est dśaab sõja-ajal   totaalkaitse  üks osa. Kirjutatud on ka 
juhised, kuidas koordineerida sõjaliste ja mittesõjaliste organisatsioonide koostööd. Lisaks on 
koostööjuhised   kodumaiste   ja   rahvusvaheliste   koostööpartnerite   jaoks.    Dokumendid  
annavad   ülevaate   valitsuse   julgeoleku-   ja   kaitsepoli tikast,   mis   sätestab   juhised   tuleviku 
jaoks. Dokumentide koostamisel arvestatakse globaalset turvakontseptsiooni, mis kajastab 
näiteks   kli mamuutusi,   energia   vajadust   ja   sel e   tootmist,   migratsiooni   probleeme   ja   isegi 
puhta   joogivee   kättesaadavust.  Arvestatakse   ka   Euroopa   Li du   ühiskaitsega   ja   NATO-ga 
liitumiseks vajalike küsimustega. Erinevatel aastatel läbi  viidud   uurimuste kohaselt ei soovi 
soomlased       viimasega    liituda.   Riigi   tasandil   on   täidetud   põhimõtteliselt   kõik   eeldused,   et 
vajadusel   saaks   liitumine   toimuda   kiiresti   ja   ilma   probleemideta.   Peale   NATO   ja   EL-i   on 
Euroopas    esindatud    ka   põhjamaade   koostööpakt   NORDEFCO   (The    Nordic    Defence 
Cooperation )2, mille juured ulatuvad Külmasõja aegsesse aega. Põhiline eesmärk on ol a 
valmis   kaitsma   ühiselt   ennast   ja   oma   poliitilisi   huve   Läänemere   regioonis.   Samuti   sujub 
koostöö   ka     sõjalistes   ja   mittesõjalistes   arendusprojektides.   Ühise   tegevuskavaga   ja 
ülesannete jaotamisega on võimalik suurel hulgal raha kokku hoida, kuid samas säilib siiski 
võimalus arendada kaitsetööstust ja koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega. Lisaks 
teeb   Soome   koostööd   ka   väiksemate   Baltiri kidega.   
79% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Soome julgeolekupoliitika ja merejõud #1 Soome julgeolekupoliitika ja merejõud #2 Soome julgeolekupoliitika ja merejõud #3 Soome julgeolekupoliitika ja merejõud #4 Soome julgeolekupoliitika ja merejõud #5 Soome julgeolekupoliitika ja merejõud #6 Soome julgeolekupoliitika ja merejõud #7 Soome julgeolekupoliitika ja merejõud #8
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kruuz Õppematerjali autor

Mõisted

Teemad

  • Helsinki
  • stealth

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

1072
pdf
Logistika õpik
343
pdf
Maailmataju uusversioon
192
pdf
Riigikaitse õpik
92
pdf
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
114
doc
Laondus ja veokorraldus
284
pdf
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend-seiremeetodite arendamine ja rakendamine
316
pdf
JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !