Facebook Like
Hotjar Feedback

Soome julgeolekupoliitika ja merejõud (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Soome julgeolekupoliitika ja merejõud
Soome asub Läänemere põhjarannikul, Rootsi ja Venemaa vahel. Meie, eestlaste jaoks, on nad põhjanaabrid. Ajaloo vältel on Soome olnud erinevate võõrriikide kooseisus. Esmalt mainitakse seda 1150-ndail aastail Edela-Soomes toimunud ristiretkel. Kuni Põhjasõjani oli ta Rootsi kuningriigi koosseisus ja peale sõda kuulus Venemaa keisririigi koosseisu kuni aastani. Sellest ajast alates on Soome olnud iseseisev, kuid on siiski pidanud kaitsma oma vabadust II maailmasõja aastatel ja sellest hoolimata pidanud loovutama osa oma riigi territooriumist.
Et tulevikus oma suveräänsust kaitsta, on Soome kaitsejõud võtnud aastaid suure osa riigi eelarvest. Strateegilisel tasemel on välja töötatud erinevaid kaitsestrateegiaid, loodud erinevad julgeolekupoliitika aluseid ja pikema ajakavaga sõjalisi ja poliitilisi suundi. Arvesse on võetud nii oma geograafilist asendit kaardil, kliimast tulevnevaid eripärasi kui ka kaitsestrateegiaid.
2011. aastal soomlaste poolt tehtud uuringust luges Soome oma suurimaks ohuallikaks Venemaa, kelle rünnakule ei oleks Euroopas kellegil peale Suurbritannia nii suurt sõjalist jõudu vastu panna. Uuring vaatles oma idanaabri kaitsekulutuste tõstmist ja sõjalise võimekuse suurendamist. Aastaks 2020 (2008-2020) plaanib Venemaa eraldada üle 500 miljardi euro oma armee moderniseerimiseks, mis hõlmab reforme ja varustuse ning relvastuse uuendamist. Uuring vaatles Venemaad, kui massiarmeel põhinevat sõjalist jõudu, kuid idanaaber on liikumas kiire, täpse ja ülesande põhilisele ründepõhimõttele. Samuti oli kajastatud, et õhutõrjeraketikompleks S-400 divisjon (algselt Moskvat kaitsnud) on ümber paigutatud Kaliningradi , et katta Läänemere õhuruum. Artikli eesmärk oli meenutada naabri panust relvajõududesse ja vaadata üle enda kaitseplaanid, et oleks tegevuskava ka mustale tsenaariumile ja välja töötatud tegevus objektikaitses ning luua ründeüksused, mis oleksid võimelised läbi viima kõrgtasemel ja strateegiliselt olulisi operatsioone.1
Soome lähtub siiski oma vajadustest , arengukavadest ja selleks eraldatatud rahadest. 2010-ndal aastal oli see 1,4% riigi SKT-st, mis eurodes on 2,4 miljardit. Olenemata sellest, et protsent jääb alla kahe, mis on NATO -s (Soome ei ole NATO liikmesriik) vaikimisi kokkulepitud, peaks see olema optimaalne osa, mis tagaks riigile kaitsevõime. Võrdluseks võib tuua fakti, et see moodustab ühe kolmandiku Eesti riigi eelarvest. Lisaks rahalisele eraldisele kaitseministeeriumile on välja töödatud õiguslikud alused ja plaanid, mis reguleerivad kaitsejõudude arengut ja suundasid (küberkaitse,kaitseministeeriumi strateegia, ühiskonna julgeolek, riigi julgeoleku- ja kaitsepoliitika jt). Kogu kaitsesüsteemile lisandub ka era- ja avaliku sektori panus, millest dśaab sõja-ajal totaalkaitse üks osa. Kirjutatud on ka juhised, kuidas koordineerida sõjaliste ja mittesõjaliste organisatsioonide koostööd. Lisaks on koostööjuhised kodumaiste ja rahvusvaheliste koostööpartnerite jaoks. Dokumendid annavad ülevaate valitsuse julgeoleku- ja kaitsepoliitikast, mis sätestab juhised tuleviku jaoks. Dokumentide koostamisel arvestatakse globaalset turvakontseptsiooni, mis kajastab näiteks kliimamuutusi, energia vajadust ja selle tootmist, migratsiooni probleeme ja isegi puhta joogivee kättesaadavust. Arvestatakse ka Euroopa Liidu ühiskaitsega ja NATO-ga liitumiseks vajalike küsimustega. Erinevatel aastatel läbi viidud uurimuste kohaselt ei soovi soomlased viimasega liituda. Riigi tasandil on täidetud põhimõtteliselt kõik eeldused, et vajadusel saaks liitumine toimuda kiiresti ja ilma probleemideta. Peale NATO ja EL-i on Euroopas esindatud ka põhjamaade koostööpakt NORDEFCO (The Nordic Defence Cooperation )2, mille juured ulatuvad Külmasõja aegsesse aega. Põhiline eesmärk on olla valmis kaitsma ühiselt ennast ja oma poliitilisi huve Läänemere regioonis. Samuti sujub koostöö ka sõjalistes ja mittesõjalistes arendusprojektides. Ühise tegevuskavaga ja ülesannete jaotamisega on võimalik suurel hulgal raha kokku hoida, kuid samas säilib siiski võimalus arendada kaitsetööstust ja koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega. Lisaks teeb Soome koostööd ka väiksemate Baltiriikidega. Hiljuti (03.02.2012) sõlmiti Eesti ja Soome vahel kaitsekoostöö raamlepe, mis sätestab omavahelise kaitsekoostöö peamised eesmärgid ja valdkonnad järgnevaks neljaks aastaks.
Soome ei jää lootma oma suurepärasele koostöövõimele ja toodab reservarmeed, mis põhineb ajateenistusel. Kõigis kolmes väeliigis on aastane reservväelaste tootlikus kokku keskelt läbi natuke üle 25,000. Oma pika maapiiri tõttu moodustab põhiosa sellest maavägi.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Soome julgeolekupoliitika ja merejõud #1 Soome julgeolekupoliitika ja merejõud #2 Soome julgeolekupoliitika ja merejõud #3 Soome julgeolekupoliitika ja merejõud #4 Soome julgeolekupoliitika ja merejõud #5 Soome julgeolekupoliitika ja merejõud #6 Soome julgeolekupoliitika ja merejõud #7 Soome julgeolekupoliitika ja merejõud #8
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kruuz Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

1072
pdf
Logistika õpik
343
pdf
Maailmataju uusversioon
192
pdf
Riigikaitse õpik
92
pdf
EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
114
doc
Laondus ja veokorraldus
284
pdf
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend-seiremeetodite arendamine ja rakendamine
316
pdf
JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun