Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Soojuspumbad (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1318&PHPSESSID=3486902c77b9effd8d7fe765a9ecd7da
Soojuspumbad
Soojuspump on seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu või maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka mingil määral elektrienergiat.
Soojuspump töötab sama põhimõttega[9] nagu igapäevane külmkapp. Ainult jahutamise asemel toodetakse soojust.
Soojuspumba tööpõhimõte:
  • Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojuspumpa.
  • Keskkonnasoojus hakkab soojendama soojuspumba aurustis külmainet, mis aurustub .
  • Kompressor avaldab survet külmainele, mistõttu selle temperatuur tõuseb kiiremini.
  • Saadud soojusenergia juhitakse torustiku abil kütte- ja sooja tarbevee süsteemi.
  • Külmaaine rõhk alandatakse paisuventiili abil ja see muutub taas vedelikuks, mis voolab tagasi aurustisse ning ring võib taas alata .
    Soojuspumba tehniline ja majanduslik efektiivsus sõltub paljuski soojusallikast. Ideaalne soojusallikas omab kõrget ja stabiilset temperatuuri kogu kütteperioodi vältel, on kergesti kättesaadav, ei ole korrosiooni tekitava toimega ega saastunud ning omab soodsaid termodünaamilisi omadusi. Samuti tuleks arvestada, et soojusallika kasutusele võtmine ja kasutamine ei tohiks nõuda väga suuri investeeringuid. Tabelis[10] on toodud soojuspumpades enim kasutatavad soojusallikad ning nende temperatuurid.
    Soojusallikas
    Temperatuur
    Välisõhk
    -10 ... +15°C
    Ventilatsiooni õhk
    +15 ... +25°C
    Põhjavesi
    +4 ... +10°C
    Jõe- või järvevesi
    0 ... +10°C
    Merevesi
    +3 ... +8°C
    Kaljud
    0 ... +5°C
    Maapind
    0 ... +10°C
    Heitvesi
    +10°C
    Tööpõhimõtte järgi võib soojuspumpad jagada 3 gruppi:
  • Õhk–õhk soojuspumbad. Võtavad soojuse välisõhust ja tõstavad soojakandja temperatuuri kuni seda saab kasutada ruumiõhu soojendamiseks. Koosnevad välisseadmest ja siseseadmetest.
  • Õhk–vesi soojuspumbad. Võtavad soojuse välisõhust ja tõstavad soojakandja temperatuuri tasemele kuni seda saab kasutada küttevee soojendamiseks sobiva temperatuurini. Koosnevad välisseadmest ja siseseadmest, kus soojendatakse vett põrandaküttele, küttekehadele ja tarbevee valmistamiseks.
  • Maasoojuspumbad. Võtavad soojuse maapinnast või veekogust ja tõstavad soojakandja temperatuuri tasemele kuni seda saab kasutada küttevee soojendamiseks sobiva temperatuurini. Koosnevad maapinnas või veekogus paiknevast seadmetest ja hoones paiknevast seadmest, kus soojendatakse vett põrandaküttele, küttekehadele ja sooja tarbevee valmistamiseks.
    Üldiselt hinnatakse küttesüsteemide effektiivsust arvutusliku hetkeefektiivsusteguri (COP) alusel, kuid siiski tuleks hinnata Eesti
  • Soojuspumbad #1 Soojuspumbad #2 Soojuspumbad #3 Soojuspumbad #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-02-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor siim951 Õppematerjali autor
    Lühireferaat

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    28
    doc

    Küttesüsteemid

    ........................................................................................7 1.3.1 Keskküte.....................................................................................................................7 1.3.2. Kombineeritud küttesüsteemid................................................................................. 8 1.4 Päikeseküte......................................................................................................................10 1.5 Soojuspumbad.................................................................................................................12 1.6.1 Õhksoojuspump....................................................................................................... 13 1.6.2 Maasoojuspump....................................................................................................... 14 1.6.3 Ventilisatsioonisoojuspump....................................................................................

    Uurimistöö
    thumbnail
    12
    doc

    Referaat Soojuspumbad

    .................................................................................. 5 3. Soojuspumpadest üldiselt........................................................................................................ 6 4. Soojuspumpade lühiiseloomustus........................................................................................... 7 4.1 Õhk ­ Õhksoojuspumbad................................................................................................... 8 4.2 Õhk ­ vesi soojuspumbad.................................................................................................. 9 4.3 Maasoojuspump .............................................................................................................. 10 5. Kokkuvõte.............................................................................................................................. 11 6. Kasutatud kirjandus....................................................................................................

    Maja soojustus
    thumbnail
    4
    doc

    Soojuspumbad

    Kui külmikute juures on eesmärgiks temperatuuri alandamine, on soojuspumba juures eesmärgiks temperatuuri tõstmine. See protsess on pööratav ja õhk ­ õhk soojuspumpasid saabki külmal aastaajal kasutada kütmiseks ja suvel jahutamiseks. SOOJUSPUMPADE LÜHIISELOOMUSTUS Enamlevinud soojuspumpade põhjal võib nad jagada 3 gruppi: 1. Õhk ­ õhk soojuspumbad. Võtavad soojuse välisõhust ja tõstavad soojakandja temperatuuri tasemele, kus seda saab kasutada ruumiõhu soojendamiseks. Koosnevad välisseadmest ja ühest või mitmest siseseadmest 2. Õhk ­ vesi soojuspumbad. Võtavad soojuse välisõhust ja tõstavad soojakandja temperatuuri tasemele, kus seda saab kasutada küttevee soojendamiseks sobiva temperatuurini

    Füüsika
    thumbnail
    10
    pptx

    Soojuspumbad

    Esitlus soojuspumbad Tallinn 2013 Sissejuhatus 1. soojuspumba töö põhimõte 2. soojuspumpadest üldiselt 3. soojuspumpade lühiiseloomustus 4. õhk-õhk soojuspumbad 4.1 õhk-vesi soojuspumbad 5. maasoojuspump 6. kokkuvõte 7.kasutatud kirjandus Sissejuhatus Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks meid ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu kui maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka elektrienergiat.

    Ehitus
    thumbnail
    46
    docx

    Soojuspumbad, alternatiivenergeetika

    ........................................................................7 Inverteriga õhk-vesisoojuspump on säästlik...........................................................................7 Millal valida õhk-vesi soojuspump?.......................................................................................7 Tööpõhimõte...........................................................................................................................8 Inverter ja ON/OFF õhk-vesi soojuspumbad..........................................................................8 Soovitused õhk-vesi soojuspumba paigaldamisel...................................................................9 SOOJUSTEGUR-COP..............................................................................................................11 ÕHK-ÕHK SOOJUPUMP........................................................................................................12 Dimensioneerimine.................................

    Energia ja keskkond
    thumbnail
    17
    doc

    Erinevad kütteliigid majapidamises

    sisemine ehk kolloidne niiskus(seotud kütuse orgaanilise ainega, eraldub temperatuuril >100 °C). Soojustehniliste arvutuste lihtsustamiseks esitatakse kütuse koostis keemiliste elementide massiprotsentides: C+H+O+N+S+A+W=100%, A ­ tuhk W - niiskus 4 KÜTTELIIKIDE JAGUNEMINE Kütteliigid jagunevad: 1. Tahkekütused 2. Vedelkütused 3. Gaaskütused 4. Elekterküte 5. Soojuspumbad 6. Päikeseküte 7. (Taastuvkütused) Tahkekütused on tahkest ainest kütmiseks valmistatud materjal. Vedelkütus on vedel, s.t valatav ja pumbatav põlevaine, mida saab kasutada energiaallikana soojusjõumasinates ja muudes selleks sobivates energiamuundamisseadmetes.(näiteks nafta ja küttepetrool) Gaaskütus on mehaaniline segu üksikutest gaasikomponentidest.Tavaliselt esitatakse gaaskütuse koostis kuiva gaasi kohta mahuprotsentides.(näiteks maagaas ja vedelgaas)

    Füüsika
    thumbnail
    128
    pdf

    Soojuspumbad Konspekt

    Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika Instituut Soojuspumbad Õppeaine kood: MSJ0120 Õppejõud: Andrei Dedov Sissejuhatus ...Energia hinna tõus ja kliimamuutus panevad inimesi otsima alternatiivseid küttelahendusi... Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud soojusenergiat. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 2 Soojustransformaatorid Termodünaamika teise seaduse Clauciuse sõnastus: Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandmine külmemalt kehalt kuumemale. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 3 Soojustransformaatorid Soojustransformaatorid Soojuspumbad Külmutus- (jahutus) seadmed

    Energia ja keskkond
    thumbnail
    52
    pdf

    Energiasääst kortermajas

    SISUKORD Saateks 7 ELUASE NÕUAB HOOLT 9 Üldist 9 Hinnang välispiirete kohta 12 Fassaadide remondisüsteemid 13 ... krohv-soojustussüsteem 14 ... vooder-soojustussüsteemid 15 Katused 15 SISEKLIIMA 18 Inimese soojusolukord ja mugavustunne 18 Piirete soojuspidavus 21 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS VETT? 25 Veekulu vähendamise võimalustest 26 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS ELEKTRIT? 29 Valgustus 31 KUIDAS ME TARBIME SOOJUST? 32 Soojuskulu vähendamise võimalustest 33 Soojuskadu 34 ... läbi välispiirete 34 ... läbi välisseinte vuukide 35 ... läbi akende 36 Soojuss

    Füüsika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun