Tallinna Tööstushariduskeskus
Õpilane: Töö tehtud:
Grupp: Aruanne esitatud:
Töö nr. Allkiri:
TOITEALLIKA SISETAKISTUS
Töö eesmärk: Materjalid: Töövahendid:
E E
Rs Ik V E Rs A
Joonis 1. Joonis 2.
I A TJ E
Rs V Uv Rt
Joonis 3.
1 Laboratoorne töö nr. 2
Toiteallika sisetakistus
SAATEKS
Vooluringis toiteallikatena kasutatakse kas keemilisi galvaanika elemente patareid , akusid ,
või generaator seadmed nii elektroonsed, kui ka mehaaniliselt pöörlevaid.
Neil kõigil toiteallikatel on omane oma sisetakistus Rs. Me soovime, et toiteallika sisetakistus
oleks võimalikult väike ja kogu kasutuase ajal ei muutuks. Patarei kasutamisel vananemine põhjustab sisetakistuse suurenemise. Üha suurenev sisetakistus vähendab toiteallika väljund-
voolu ja pinge väärtust. Sarnased (ühe tüübilised) patareid kahjuks alati kõik ei vanane
võrdselt. Sisetakistuse praktiline tähtsus, et ta võimaldab valida neist väiksema takistusega
ehk parima patarei. Sisetakistus on määratud gabariit mõõtmetega.
Patarei sisetakistust otseselt oommeetriga mõõta ei saa kuna pinge patarei klemmidel häirib.
Sisetakistus arvutatakse amper- voltmeetri meetodiga.
Töö eesmärk:
Tundma õppida Ohmi- ja Kirchhoffi seadustega vooluringile.
Leida kolme eri tüübilise patarei sisetakistuse maksimaalvõimsus ja kasutegur.
Töö käik:
1. Tutvuda tööks vajalike mõõteriistadega, kolme eri tüübiliste patareidega ja märkida üles nende tehnilised andmed.
2. Mõõta voltmeetriga patareide elektromotoorjõudu e. emj E joonis 1.
E1=...... V,
E2=...... V,
E3=....... V.
3. Koostada joonise 3. järgi elektriskeem ja mõõta patarei pinget Uv, voolu I ja takistus Rt. Takistuse Rt väärtuseks valida, et patarei klemmipinge väheneks nähtavalt.
U1=......V, I1=......A, R1=......,
U2=......V, I2=......A, R2=......,
U3=......V, I3=......A, R3=......
4. Mõõta ampermeetriga patareide lühisvoolu Ik joonis 2.
Ik1=......A,
Ik2=......A,
Ik3=......A. 2 Ampermeetriga mõõtes valida alates suurimast voolupiirkonnast vähendades sobivamale tundlikumale väiksemale piirkonnale. Enne mõõtmise alustamist tuleb ampermeetri mõõtepiirkond valida suurim oletatavast toiteallika lühisvoolust. Patarei lühisvoolu mõõtmiseks ühendatakse ampermeeter (väike sisetakistus) rööbiti toiteallika klemmidega.
HOIATUS !
Pingeallika lühivoolu mõõtmisel ampermeetriga võivad kaasneda ohud. Valesti valitud voolupiirkond võib põhjustada mõõteriista riknemise. Autoaku lühisvoolu ei soovita mõõta kuna see võib muutuda ohtlikuks ka mõõtjale endale. Autoaku lühisvoolu suurus võib ulatuda sadadesse ampritesse sarnane keevitus voolule. Enne mõõtmise alustamist tuleb analüüsida lühisvoolu väärtuse suurusest. Lühisvooluks nimetatakse maksimaalet voolu, kus tarbijaks jääb ainult sisetakistuse Rs. Lühis on suurim vool, mida toiteallikas on võimeline välja andma. Lühisvoolu kahjuliku toime eest tuleb kaitsta vooluahelaid sulavkaitsmete või kaitselülititega, mis kiirelt väljalülituksid.
5. Mõõteandmetest arvutada
Toiteallika sisetakistus Rs, Tarbijatakistuse Rt , lühisvoolu Ik ja väljundvõimsus Pv,
Uv E - U Rs = = = ....., I I
U Rt = = ....., I
E IK = = ..... A RS
Pv = I 2 Rt = .....W .
3 6. Kõik mõõte- ja arvutustulemused kanda tabelisse (tabel 1).
Tabel1.
Mõõdetud Arvutatud
Patarei nr. E U I R Ik RS Rt Ik Pv V V A A A W 1 2 3
7. Arvutada
Määrata joonisel 3. takistus Rt. Tarbijatakistus Rt muutub vahemikus (Rt = 0... ), kus Rt= 0 vastab olekule lühisvool ja Rt= aga vooluringi katkestusele. Tarbijatakistus Rt valida sobiva sammuga vähemalt kolmekümneks reaks tabelis.
Toiteallika vool
E I= = ......A, Rs + Rt
Pinge patarei klemmidel Uv
Uv = I Rt = ......V ,
Võimsus tarbijatakistusel Rt
Pv = I 2 Rt = ......W .
8. Joonistada graafikud
Toiteallika klemmipinge sõltuvus koormusvoolust sirgevõrrandi Uv = f(I) ja toiteallika voolu poolt põhjustatud väljundvõimsuse muutus Pv = f(I). Kõik etteantud- ja arvutustulemused kanda tabelisse (tabel 2).
4 Tabel 2. Jk. Rt I Uv Pv Nr. A V W
1 2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30 0 5 9. Järeldus
Võrrelda laboratoorse töö mõõte- ja arvutustulemusi. Selgitada laboratoorse töö andmete põhjal Ohmi- ja Kirchhoffi seadustega vooluringile
alalisvoolu ahelas.
1) Kui suur on patarei maksimum võimsus?
Toiteallika maksimaalseks väljundvõimsuseks on Pvmax = .......W, (siis kui takistus Rt võrdub sisetakistusega Rs).
2) Kui suur on kasutegur maksimaalsel väljundvõimsusel Pv ?
= ......%
2) Kui suur on allika lühisvool?
Ilühis = ......A
4) Kui suur on toiteallika väljundklemmipinge, kui vooluringi ahelas puudub vool?
E = Uv = .....V
5. Kordamise küsimused
1) Pinge-, voolu-, takistuse- ja võimsuse mõiste. Suuruste tähised ühikud ja.
2) Toiteallikate liigid?
3) Missuguseks energia liigiks muundub, kui takistit läbib elektrivool ?
4) Kuidas muutub väljundpinge Uv väärtus, kui tarbijatakistust Rt väheneb?
5) Kui suur on pinge Us sisetakistusel Rs, kui tarbijatakistus Rt = 0.
6 10. Lisa
1. Kodutöö ülesanne
Leida toiteallika sisetakistus, maksimaalvõimsus ja kasutegur.
2. Selgituseks
Toiteallika andmed
Katseliselt on määratud sirgevõrrandi U = f(I),
Toiteallika elektromotoorjõuks on valitud E = 30V ja sisetakistuseks Rs = 3.
Joonis 1. Elektriskeem toiteallika sisetakistuse leidmiseks.
E- elektromotoorjõud e. allikapinge V,
I- vool,
Rs- toiteallika sisetakistus ,
Rt- muudetav tarbijatakistus (Rt = 0... ), kus 0 vastab lühisele ja katkestusele,
Us- pingelang sisetakistusel,
Uv- pinge tarbijal e. väljundpinge.
3. Töö käik
Algandmed : E = 30V, Rs = 3 ja Rt = 0....
3.1. Arvutada toiteallika sisetakistus
Uv 1,875 - 0,968 Rs = = = 3 . I 9,677 - 9,375 7 3.2. Arvutada muudetava tarbijatakistuse Rt erinevate väärtuse korral vool I, väljundpinge Uv allika
klemmidel, pingelang sisetakistusel Us, takistustel Rs ja Rv eralduvad võimsused Ps ja Pv, koguvõimsus
P ja kasutegur . Kõik arvutus tulemused kanda tabelisse (tabel. 1).
E 30 30
A ~ 0-60 V L ~ U=30V N 3. Töökäik Koostada vooluring joonisel antud skeemi järgi. Mõõta emj. toiteallika klemmidel (selleks lülitada üks lamp välja) ja pinge ning vool suletud vooluahela korral Mõõta erinevate toiteallikate sisetakistus, emj. ja vool suletud vooluahela korral. Tulemused kanda tabelisse. Arvutada kogutakistus R ja vooluallika sisetakistus Rsise. Kontrollida kas Ohmi seadus kogu vooluringile on õige ja teha sellest järeldus. 4. Tabel. Mõõtmistulemused Arvutustulemused E (V) U (V) I (A) R () Rsise () 30 U U E -U
baasivoolu väärtusest lineaarselt. Tööpunkti jõudmisel punktini B satub transistor küllastusreziimi, kus sisendvoolu edasine suurendamine enam kollektorvoolu suurenemist ei põhjusta. Küllastusreziimis on transistor lähedane sisselülitatud lülitile (suletud kontaktidega lülitile). Transistori läbiv vool on määratud transistori kollektori- ja emitteriahelas olevate takistuste koguväärtusega, kuna transistori enda sisetakistus on väga väike. Küllastusreziimis jääb kollektori ja emitteri vahele väike pingelang, mille väärtus sõltub transistori tüübist (mitte teda läbivast voolust) ja mis jääb vahemikku 0,1...1V. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 5 Bipolaartransistori on seega võimalik kasutada lülitina, kuigi ta mõnevõrra erineb ideaalsest lülitist
U-I karakteristikud 15 10 Klemmipinge, V 5 0 0 0.5 1 1.5 2 2.5 3 3.5 4 4.5 5 Koormusvool, A Stend adapter Patarei Graafik 1. U-I karakteristikud 1.3.3. Allikate sisetakistus Allikate sisetakistus 0.60 0.50 0.40 Sisetakistus, 0.30 0.20 0.10 0.00 0 0.5 1 1.5 2 2.5 3 3.5 Koormusvool, A Stend adapter patarei
Sel juhul liinis levivad kulglained st. U ja I on kuni takistuse ühenduskohani samasugused kui lõpmata pikas liinis. 10 Skeemitehnika. SS-98. Ideaalses kadudeta liinis leviv impulss hilistub, kuid kuju ei moonutu. 1. Avatud lõpuga liin, kui liiniga ühendatakse alalispingeallikas pingega E: Kui pingeallika sisetakistus RS on võrdne liini lainetakistusega , siis jaguneb pingeallika pinge U võrdselt R i E RS ja vahel. Seepärast levivad liinis pingelaine ja 2 E
sest tegelikult pole veed teada. Ahelas on kolm vooluringi: BCFAB, BCDEFAB ja CDEFC. Valime võrrandi koostamiseks vabalt nn ringkäigusuuna näiteks päripäeva. Siis tuleb võrrandisse paigutada E positiivsena, kui ta suund ühtib ringkäigusuunaga, ja negatiivsena, kui ei ühti. Pingelang IR loetakse positiivseks, kui voolu suund takistis ühtib ringkäigusuunaga, ja negatiivseks, kui ei ühti. Olgu joonisel kujutatud generaatori emj. E1 = 8 V ja sisetakistus R01 = 0,1 , aku emj. E2 = 6 V ja sisetakistus R02 = 0,2 ning välisahela (tarvitite) kogutakistus R = 0,5 . Kõigi voolude ja tarvitite klemmipinge määramisel selgub ka, kas aku on laadimis- või tühjendamis- reziimil. Tundmatuid voolusid on kolm; I1, I2, ja I3. Nende leidmiseks peab koostama süsteemi kolmest võrrandist. Kaks sõlmpunkti (C ja F) ja kolm kinnist - vooluringi võimaldavad kirjutada kokku viis võrrandit. Õige võrrandivalik on see, kui Kirchhoffi esimese seaduse järgi kirjutada võrrandeid üks vähem kui
sest tegelikult pole veed teada. Ahelas on kolm vooluringi: BCFAB, BCDEFAB ja CDEFC. Valime võrrandi koostamiseks vabalt nn ringkäigusuuna näiteks päripäeva. Siis tuleb võrrandisse paigutada E positiivsena, kui ta suund ühtib ringkäigusuunaga, ja negatiivsena, kui ei ühti. Pingelang IR loetakse positiivseks, kui voolu suund takistis ühtib ringkäigusuunaga, ja negatiivseks, kui ei ühti. Olgu joonisel kujutatud generaatori emj. E1 = 8 V ja sisetakistus R01 = 0,1 , aku emj. E2 = 6 V ja sisetakistus R02 = 0,2 ning välisahela (tarvitite) kogutakistus R = 0,5 . Kõigi voolude ja tarvitite klemmipinge määramisel selgub ka, kas aku on laadimis- või tühjendamis- reziimil. Tundmatuid voolusid on kolm; I1, I2, ja I3. Nende leidmiseks peab koostama süsteemi kolmest võrrandist. Kaks sõlmpunkti (C ja F) ja kolm kinnist - vooluringi võimaldavad kirjutada kokku viis võrrandit. Õige võrrandivalik on see, kui Kirchhoffi esimese seaduse järgi kirjutada võrrandeid üks vähem kui
sest tegelikult pole veed teada. Ahelas on kolm vooluringi: BCFAB, BCDEFAB ja CDEFC. Valime võrrandi koostamiseks vabalt nn ringkäigusuuna näiteks päripäeva. Siis tuleb võrrandisse paigutada E positiivsena, kui ta suund ühtib ringkäigusuunaga, ja negatiivsena, kui ei ühti. Pingelang IR loetakse positiivseks, kui voolu suund takistis ühtib ringkäigusuunaga, ja negatiivseks, kui ei ühti. Olgu joonisel kujutatud generaatori emj. E1 = 8 V ja sisetakistus R01 = 0,1 , aku emj. E2 = 6 V ja sisetakistus R02 = 0,2 ning välisahela (tarvitite) kogutakistus R = 0,5 . Kõigi voolude ja tarvitite klemmipinge määramisel selgub ka, kas aku on laadimis- või tühjendamis- reziimil. Tundmatuid voolusid on kolm; I1, I2, ja I3. Nende leidmiseks peab koostama süsteemi kolmest võrrandist. Kaks sõlmpunkti (C ja F) ja kolm kinnist - vooluringi võimaldavad kirjutada kokku viis võrrandit. Õige võrrandivalik on see, kui Kirchhoffi esimese seaduse järgi kirjutada võrrandeid üks vähem kui
on takistus, millega võimendi koormab signaaliallikat (joon.1.6). On soovitav, et võimendi sisendtakistus oleks võimalikult suur, sest mida suurem on sisendtakistus seda vähem koormab võimendi sisendsignaali allikat. Sisendtakistus moodustub mitmete tegurite koosmõjuna, millest määrav on kasutatava võimenduselemendi sisendtakistus s.t. kasutatav võimenduselemendi liik. h) Väljundtakistus Rvälj on võimendi väljundi kujuteldav sisetakistus (joon.1.6), sest kujuteldavalt on võimendi väljundis signaali sagedusega generaator, milline tekitab signaali sagedusega väljundsignaali ja väljundtakistus Rvälj Rsis Rt ~ Usis UVälj=KUsis ~ Joon.1.6 on selle generaatori sisetakistus
Kõik kommentaarid