Vajalik on kõigi selles keskkonnas tegutsevate isikute moraalne, eetiline ja aus käitumine ning juhtimiskultuuri parandamine/täiustamine. Siseaudit peab kaasa aitama nimetatud protsessidele kasutades kõiki tema valduses olevaid abinõusid. TERMINOLOOGIA KASUTAMINE Lisaks mõistetele siseaudit ja sisekontrolli süsteem on olemas terve hulk erinevaid mõisteid, mida kasutatakse igapäeva praktikas erinevate kontrollide tähistamiseks. Üks enamlevinud mõisteid on sisekontroll, millega hõlmatakse peamiselt sisekontrolli süsteemi kui ka siseauditi mõisteid. See on ilmselt peamine põhjus, miks ei tehta vahet kahe viimase mõiste vahel. Sisejärelevalve või sisevaatlus - sageli kasutatavad mõisted, millised on parimal juhul endale deffineerinud selle kasutaja. Seega tuleks jällegi uurida mõiste sisu. Kontrollkomision - kasutatakse rühmakontrolli mõistena. Mõiste on jällegi suhteliselt laialivalguv
Kõige keerulisemaks võiks pidada tagasisidet töötajatel puudub sageli tagasiside andmise võimalus ( ei võeta jutule või on selline suhtumine, kus ei arvestata töötajate arvamusega). Siseaudit avalikus sektoris alates 2000ndast aastast kohustuslik (rakendamine võttis omajagu aega). Siseauditi funktsioon on kõikehõlmav, st et tapeab katma organisatsiooni kõiki tegevusvaldkondi alates juhtidest. TERMINOLOOGIA KASUTAMINE Ilmselt on üks enamlevinud mõiste sisekontroll, mille all sageli mõistetakse kas siseauditi fn-i või ka sisekontrollisüsteemi. Selle mõiste lai levik on seletatav üldmõistega kontroll/kontrollimine, mida kasutatakse väga laialdaselt ja suvaliselt (sisejärelevalve, kontroll-komisjon jne). Sageli on selliste mõistete sisu arusaamatu või oskavad seda seletada üksnes mingi konkreetse asutuse töötajad, kus neid mõisteid on kasutatud. Kontrollimise mõistega on tihedalt seotud või sellest tulenev ka kontrolli/kontrollöri mõiste,
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond SISEAUDIT JA SISEKONTROLL Loengukonspekt Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISEAUDITI VAJADUSE TEKE................................................................................3 2. TERMINOLOOGIA................................................................................................ 6 3. SISEKONTROLLISÜSTEEMI KOMPONENDID..........................................................8 4. RAHVUSVAHELINE JA EESTI SISEAUDIITORITE ÜHING.......................................11 5
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SISEAUDIT Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2010 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 3. Siseaudit ja organisatsioon....................................................................................................11 SISSEJUHATUS Ainetöö teemaks on valitud siseaudit. Töö on jagatud kolme ossa. Esimeses osas tutvustatakse siseauditit lähemalt, antakse ülevaade siseauditi ülesannetest ja siseaudiitorite eetikakoodeksist. Teises osas tutvustatakse auditi meetodeid ning riskide hindamist. Kolmandas ehk vimases peatükis on käsitletus siseauditi funktsiooni rolli. 2 1. SISEAUDIT Siseaudit on üks osa sisekontrollist. Siseaudit
sisekontrollisüsteemi, kuna siseaudit on ise samuti üks osa sisek süsteemist. Sisek süsteem on ettevõttes toimiv terviklike abinõude süsteem, mille kaudu toimub ettevõtte juhtimine ning käskude, korralduste jm taolise jagamine ülevalt alla ning vastukajad ja reageerimine neile alt üles. Lisaks sisaldab sisek süsteem ka horisontaalset info jagamist (osakondade vahel). Sisekontrolli üksusi nimetatakse väga erinevalt: sisekontroll, sisejärelevalve, sisevaatlus või kontrollikomisjon, kontrolör, finantskontroll. Tavaliselt on selliste üksuste tegevus parimal juhul fikseeritud ettevõttesiseselt ning tegelikult arusaadav suhteliselt väiksele ringile töötajatele , kes on nendega seotud. Finantskontroll –eesmärgistatud tegevus vigade vältimiseks v tehtud vigade avastamiseks, mis hõlmab ressursside säilimise tagamist, rahandusdokumentatsiooni usaldusväärsust ing raamatupidamisarvestust puudutavaid dok ja
9) v.audiitori ja kliendi kokkulepped omavahelise kommunikatsiooni kohta; 10) koopia rp.aruandest, mille kohta aud.ettevõtja avaldas arvamust. 26.10 Audiitorteenuse osutamine Audiitorteenus sisaldab 3 subjekti: tegevusloaga audiitorettevõtja, omanik või avalikkus, vastutav osapool (nt: juhatus). Vandeaudiitori kutsetegevus ehk audiitorteenus on kutsetegevusena kindlust andva või seonduva audiitorteenuse osutamine. Kindlust andev audiitorteenus on: audit, ülevaatus või muu kindlust andev auditi teenus. Seonduv audiitorteenus on audiitorteenus rahandusinfo koostamiseks või kokkuleppeline toiming rahandusinformatsiooni osas. Vandeaudiitor saab kutseteenust osutuda vaid audiitorettevõtja kaudu. Vastavalt seadusele on audiitorteenuse osutamise õigus audiitorettevõtjal oma nimel kui tal on tegevusluba. Audiitorettevõtjal kui temal või teda esindaval isikul on avaliku sektori
Finantsanalüüsi eesmärgiks on hinnata ettevõtte finantsseisundit. Tuuakse välja ettevõtte tugevad ja nõrgad küljed, ning võimalikult palju näitajate vahelisi seoseid, et kindlaks määrata, millised valdkonnad mida mõjutavad, ning selle alusel kujundab ettevõtte strateegia. Analüüs viiakse läbi finantsaruannete näitajate alusel, ja analüüsi tulemusi kasutavad nii sisesed kui välised tarbijad. 6) Sisekontroll organisatsiooni tegevuskava, mis hõlmab juhtkonna juhtimistegevust, suhtumist ja meetodeid, protseduure ja abinõusid, mis peaks andma piisava kindlustunde nii töötajatele kui juhtidele, et ettevõtte püstitatud eesmärgid saavutatakse parimal viisil, ning kooskõlas väliste ja siseste normatiivaktidega. Samuti kindlustunne sellest, et ettevõtte aruandlus on usaldusväärne ja tõene.
riskide juhtimine ettevõttes erinev, mis oleneb nii tegevusalast kui suurusest. Kõige olulisem osa riskijuhtimisest on aga riskide maandamine. Kokkuvõtvalt on riskijuhtimine väga oluline osa juhtimiskontrollist, sest määratledes sisemised ja välised ohud ettevõttele ning need võimalikult hästi maandades või ellimineerides on võimalik kokku hoida niigi piiratud ressursse ning aidata ettevõttel saavutada püstitatud eesmärke. VIIDATUD KIRJANDUS 1. Sisekontroll http://www.hot.ee/gossuliinu/Materjal/SISEKONTROLL.html 6.05.2009 2. Rünkla, J. Ärianalüüs, Tallinn: Külim, 2003 3. Uljas, H. Äririske tuleb analüüsida ka väikefirmas 27.09.2004 Äripäev 4. Riskide hindamine avaliku sektori asutustes 25.11.2008 www.fin.ee 6.05.2009 5. Mere, M. Kuidas hinnata ja maandada äririske? Eesti majanduse teataja, nr.5/2006 6. Mida tähendab riskijuhtimine ettevõttes? http://www.raamatuklubi.aripaev.ee/images/toode/excerpt_d6d8871e-9135-4970-a7ea-
Kõik kommentaarid