Ruumiline planeerimine: Kohtla-Järve (0)

Eesti Maaülikool
 Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Kohtla-Järve
Ruumiline planeerimine 
Ülesanne 3
Monika Lõuna
KJ-2
EMÜ  2016
Sissejuhatus
KOHTLA-JÄRVE: SUUR KEEMILINE AINULAADNE
Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas. Linn koosneb kuuest eraldi asuvast linnaosast.
Linna elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% 
elanikest ning 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%. Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 
1946. aastal. Kohtla-Järve asub Eesti kõige kiiremini arenevas piirkonnas – Ida-Virumaal. Oma 
geograafilise asendi poolest paikneb ta Euroopa Liidu  idapiiri  läheduses, Tallinnast Sankt-
Peterburgi kulgeva  raudtee  ääres ning Sillamäe sadama lähedal. Kõik see on tähtis majandusarengu 
seisukohalt. Kohtla-Järve on tööstuslinn, põlevkivimaardlate keskus. Linnal on silmapaistev koht 
meie riigi majanduselus. Kohtla-Järve elanike hulgas oli ja on enam levinud elukutseteks kaevuri ja 
keemiku oma.
Piiritlemine
Joonis 1. Väljavalitud ala
Analüüsitavaks maa-alaks valisin Kohtla-Järve linna. Minu hinnangul  piiritletud  ala sees on 
elanikke ligikaudu 15 869.
Ruumiline areng viimase 200 aasta jooksul
Kohtla-Järve on Eesti üks nooremaid linnu. Praeguse Kohtla-Järve kohale tekkis asustus juba väga 
ammu . Esimene dokumentaalne meenutus Järve külast ulatub aastasse 1241, kui ta  kanti  Taani 
hindamise raamatusse. Selle küla nime kirjapilt oli siis Jeruius.  
Kohtla-Järve linn tekkis tänu põlevkivile, mille ladestusi on meie piirkonnas küllaltki palju. 
Kohalikud elanikud teadsid juba ammu, et see kivi põleb.
1919. aastal loodi Eesti Vabariigis koondis Riiklik Põlevkivitööstus. Põlevkivi  kaevandati nii maa 
all kaevandustes kui ka maa peal karjäärides. Kaevanduste ja karjääride juurde tekkisid asulad. 
1924. aastal ehitati Kohtla raudteejaama lähedusse põlevkiviõli tootmise tehas. Selle juurde tekkis 
töölisasula, mis sai nimeks Kohtla-Järve. 1930. aastate keskel kuulus sellesse asulasse mitu 
töölisasumit: Käva, Vaheküla, Pavandu.
Pärast Teist  Maailmasõda  suurenes põlevkivi kaevandamine, kasvas maavara tähtsus nii kütuse kui 
ka keemiatööstuse toorainena. 15. juunil 1946. aastal sai põlevkivibasseini tähtsaim asula linna 
staatuse.
Sellest hetkest on geograafilistel kaartidel Kohtla-Järve linn.
Kohtla-Järve linna ruumilise struktuuri olemus  kaasajal  ja iseloomulikud alampiirkonnad
Kohtla-Järve jaotatakse peamiselt neljaks osaks, Outokumpu,  vanalinn  ja põhja  rajoon , Käva. Suur 
osa linna pindalast kuulub erinevatele töösutustele, nagu näiteks VKG, Nitrofert ning tuhamägede 
alla. Üks tuhamägedest mida nimetatakse sinivooremäeks, kus saab talviti kelgutamas, suusatamas 
ja lumelauaga sõitmas käia ning soojematel aegadel saab käia seal motokrossiga tegelemas. Linna 
keskele  virula  väljak , mida kohalikud kutsuvad  „ pobeda ” väljakuks. Suur osa elurajoone auvad 
linna ida pooleses ääres, lääne poolne linna osa kuulub rohkem  tööstuste  alla.
Joonis 2. Ruumilise struktuuri olemus kaasajal
Rohe ja haljasalad
Joonis 3. Kohtla-Järve  rohealad
Kohtla-Järvel asuv park on hea koht ajaveetmiseks, pargis  on ka tiik, milles saab suviti  ujumas käia.
Pargis asub ka linna kultuuri keskus, pargis on renoveeritud  istumisalad, tiigi ümbrus, pargi teed. 
Pargis asub ka välijõusaal ning laste  mänguväljak . Suur osa rohealast kuulub aga kahjuks 
tööstustele. Linnas on ka väiksemat sorti park, mille keskel on monument .
Kõige sagedamini rekreatiivsetel eesmärkidel kasutatavad alad
Joonis 4. Kõige sagedamini rekreatiivsetel eesmärkidel kasutatavad alad