Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Robotite eetilised küsimused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus esineb piir nende kahe väga sarnase asja vahel?
  • Millel on õigus kaitsele?
  • Kes oleksid võimelised tegema meie eest ära kõik tööd siis mis viisil muudaks see inimesi?
  • Milliseid roboteid tuleks vältida ehitamast?

Lõik failist


Tallinna 21.Kool



ROBOTITE EETILISED KÜSIMUSED
Referaat


Koostaja : Kristian Kajak
Juhendaja : Tiia Tänav

Tallinn 2011
Sisukord
Sissejuhatus 3
Esimene eetiline küsimus 4
Vasakule Paremale
Robotite eetilised küsimused #1 Robotite eetilised küsimused #2 Robotite eetilised küsimused #3 Robotite eetilised küsimused #4 Robotite eetilised küsimused #5 Robotite eetilised küsimused #6 Robotite eetilised küsimused #7 Robotite eetilised küsimused #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rammste1n5 Õppematerjali autor
Referaadi vormis töö robotite eetiliste küsimuste kohta. Informatsiooni on palju ja selgitused ja näited põhjalikud

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
docx

Masin, robot, inimene

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARTU KOLLEDŽ Toomas Pilt matrikli nr. 144480 Masin, robot, inimene Referaat õppeaines Insenerieetika NTS0100 Ehitus I Üliõpilane: “ 18 “ detsember 2014. a Toomas Pilt Juhendaja: “ “ 2014. a emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2014 Autorideklaratsioon

Insenerigraafika
thumbnail
7
docx

Inimesed ja Robotid

Erinevad uued ja vanad tehnoloogiad on tänapäeva elust läbi põimitud ning mida suurem on selles vallas areng, seda vähem peavad tegema inimesed. Lisaks muudele elu lihtsustavatele aspektidele on just robotid need, mis üha rohkem mängivad rolli inimese töö vähendamises. Mida enam robotid arenevad, seda enam tuleb esile ka kogu selle teema eetiline pool, sest, vähemalt esialgu, on robotid justkui meie orjad. Antud teemavalik saigi tehtud tulevikku vaadates, sest vaidlused robotite kasutamise osas on vähemalt minu meelest pikemas perspektiivis vältimatud. 1. Mis on Robot? Robot on ümberprogrammeeritav isetoimiv masin, mida kasutatakse inimese liikumist, tajumist ja mõtlemist asendavais töödes. Eristatakse tööstus-, sõjandus-, uurimis-, meditsiini-, põllumajandus- ja majapidamisroboteid. Robotil iseloomulikeks tunnusteks on tavaliselt ühe- või mitmekäeline manipulaator ja programmjuhtimisseade. [1] 1.1 Roboti ajalugu

Insenerigraafika
thumbnail
11
doc

Robotid

Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Nimi. Triin Tõnisson Allkiri 1. Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Robotid 3.1. Üldinfo 3.2. Ajalugu 3.2.1. Esimene põlvkond 3.2.2. Teine põlvkond 3.2.3. Kolmas põlvkond 3.3. Robotite kasutamise põhjused 4. Tööstusrobotid 4.1. Info 4.2. Tööstusrobotite kasulikkus inimestele 4.3. Tööstusrobotite negatiivsed küljed 5. Sõjandusrobotid 5.1. Info 5.2. Sõjarobotite kasulikkus 5.3. Militaarrobotite negatiivsed küljed 6. Uurimisrobotid 6.1. Info 6.2. Uurimisrobotite kasulikkus inimestele 6.3. Uurimisrobotite negatiivsed küljed 7. Meditsiinirobotid 7.1. Info

Insenerieetika
thumbnail
22
pdf

Eesti keele eksami 2018 konspekt

aastal. Ta lisab, et Nõukogude perioodil side religiooniga katkestati enamikes perekondades. Kas ka koolis peaks olema usundiõpetus kohustuslik? Ringo Ringvee: Ma arvan, et selline tund võiks koolis olla. Põhjuseid on mitmeid. Üks väide oleks see, et siis me mõistame nii Euroopa kui ka üldse maailma kultuuripärandit paremini. Me õpiks nõnda lugema eri kultuuride pilte. Kümmekond aastat tagasi ei osanud keegi ette kujutada, kui oluliseks muutuvad religiooniga seotud küsimused 21. sajandi alguse maailmas. Religioon on saanud taas kord oluliseks küsimuseks läänemaailmas, sh Euroopas, kus riigi ja religiooni suhteid on alati nähtud eelkõige poliitilise küsimusena. Euroopas võib tänaseni kohata väga erinevaid riigi ja religiooni vaheliste suhete süsteeme ning koostöövorme. Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid osutavad veenvalt, et nii usuvabaduse kui võrdse kohtlemise põhimõtete kohaselt on tänapäeva Euroopa õigussüsteemis kujunenud tavaks

Eesti keel
thumbnail
25
odt

Popkultuur ja popmuusika

Marcus kirjutas kuidas ja kus sellist arhetüüpi märgata võib. Kirjutas 75ndal aastal kui räppi veel polnud. Viitab poksijatele, muusikutele enne räppi ja "blaxploitation" filmidele(mustanahaliste kangelastega gängsterifilmid) mustanahalised: "kui me oleme inimesekäsitlusest väljaspool, siis mis õigus on õigussüsteemil meie üle?" 1920.date alguses Karel Tšapek võttis kasutusele uue sõna tehisinimese kohta. "robot", mis tähendas sunnitöölist. Orja ja roboti seos. Kui oleme eemale jäetud inimese määratlusest, siis samastame end robotiga. Ridley(vist? ma ei viitsi üle kontrollida) Scotti film "Blaid runner". Ülesehitus läheb käima orjade ehk robotite mässust. Robotid põgenevad oma alalt ja peategelane peab nad üles otsima. Stsenaarium toimub 2014. aastal. Replikantidel on siirdatud mälu ja emotsioonid ja neil on alalhoitud illusioon, et nad kuuluvad inimeste juurde. Inimeste maailmas ei soovi nad inimestega võrdsed olla, vaid vastanduvad

Kultuur
thumbnail
51
docx

Sissejuhatus filosoofiasse materjal eksamiks

ei saaks puhtalt materiaalne maailma ­ just sellepärast, et ta ei sisaldaks ei arvamusi ega väiteid ­sisaldada ka mitte mingit tõde ega väärtust." Bertrand Russell (1994) 35. Tõe täpsustused ja erandid 1 Tõesust ei omistata mitte kõikidele keelelistele ühikutele: - ,,kõik tudengid peavad tarbima kanepit!" (käsk) - ,,kui vanalt tuleks alustada seksuaaleluga?" (küsimus) - ,,elagu tudengite sügispäevad!" (hüüatus) Käsud, küsimused ja hüüatused võivad olla rumalad, vaimukad, tobedad, kohatud jms ent mitte tõesed/väärad. 36. Tõe täpsustused ja erandid 2 Tõeteooria ei tegele (reeglina) selliste väidetega: - ,,ta on tõeline kommunist" - ,,paarikese vahel puhkes õige tõeline armastus" - ,,indrek Hirv on tõeline luuletaja" - #"lõhkes tõeline üllatuspomm" - Tõelisi isiksusi on uues riigikogus vähevõitu" - ,,see maal on tõeline picasso"

Filosoofia
thumbnail
15
doc

Tänu kellele pole meil kodusõda

Tänu kellele pole meil kodusõda? 2007. aasta 26. aprilli õhtupoolikul seisin ma Tallinna Lennujaamas ja kuulasin ETVst kaitseminister Jaak Aaviksoo väiteid, et kaitseminister peab näitama, kuidas ta oskab sõda pidada, ning vaatasin sinna kõrvale eriti irooniliselt mõjuvat reklaami "Euroopa Liit seisab rahu eest kogu maailmas". Mõned tunnid hiljem meenus mulle, kuidas Indoneesias Acehi provintsis kodusõja ajal kohalikud pidasid kinni autosid, et kontrollida, kas inimesed ikka atsehi dialekti räägivad. Need, kes ei rääkinud, lasti maha ­ või vähemalt nii mulle sealtsamast provintsist pärit tõlk rääkis. Tolle õhtu alguses ma igaks juhuks vältisin Tallinna tänavatel eesti keele rääkimist ­ kuid see hirm osutus alusetuks. Nii oma tugeva eesti aktsendiga venekeelsete, eesti- kui ka ingliskeelsete pärimiste peale ("Kas te panite tähele, kunas Reformierakonna aknad sisse visati?" "Kas politseid on näha olnud?" "Kas pisargaasi kasutati?" jne) sain viisakad vastuse

Ajalugu
thumbnail
343
pdf

Maailmataju uusversioon

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.

Teadus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun