Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Raku ehitus (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Bioloogia Kontrolltöö
A
Nr
Organell
Ehitus
Funktsioon
1
Rakukest
Koosneb enamasti tselluloosist ja kitiinist.
Annab rakule tugevuse ja kindla kuju.
3
Mitokonder
Koosneb siledast välismembraanist ja kurrulisest sisemembraanist.
Annab taimele omase jäiga kesta, toimub rakuhingamine ning kontrollib ainete transporti.
5
Golgi kompleks
Koosneb membraanidest.
Seal toimub lõplik valkude töötlemine.
7
Tuumamembraan
Kahekihiline , koosneb fosfolipiididest ja valkudest.
Eraldab DNA tsütoplasmast tuuma.
9
Rakutuum
Koosneb karüoplasmast ja kromosoomidest.
Säilitada ja edasi kanda geneetilist materjali.
11
Tsütoplasmavõrgustik
Koosneb membraanidest.
Sünteesib aineid.
13
Lüsosoom
Koosneb ensüümidest ning on ümbritsetud õhukese membraaniga.
Lahustab rakusiseseid valke.
  • Tegemist on taimerakuga- otsustan selle järgi, et joonisel on rakukest ja kloroplast .
  • Taimerakk fotosünteesib päikesevalgusest energiat.
  • Rakuteooria põhiseisukohad:

  • kõik organismid koosnevad rakkudest
  • uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel
  • rakul on olemas kõik elutunnused
  • rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas.
    B
    Nr
    Organell
    Ehitus
    Funktsioon
    2
    Rakumembraan
    On kahekihiline ja koosneb fosfolipiididest.
    Eraldab raku sisemuse väliskeskkonnast. Kontrollib ainete transporti.
    4
    Vakuool
    Koosneb jääk - kui ka varuainetest.
    Reguleerib seedimist.
    6
    Ribosoom
    Koosneb rRNA-st ja valkudest.
    Valgusüntees .
    8
    Tuumake
    Sisaldab ribosoome, DNA-d ja RNA-d.
    Säilitab ja kannab edasi geneetilist materjali.
    10
    Kromatiin
    Koosneb valkudest ja DNA-st.
    Aitab kaitsta DNA-d kahjustumise eest.
    12
    Kloroplast
    Sisaldab suures osas klorofülli.
    Annab taimele omase rohelise värvuse ning neis toimub fotosüntees.
    14
    Tsentrosoom
    Koosneb kahest tsentrioolist.
    Tagab kromosoomide võrdse jagunemise.
    • Tegemist on loomse rakuga- otsustan selle järgi, et on rakumembraan ning ei sisalda kloroplasti.
    • Loomarakk saab energiat toitainetest.
    • Inimesel on neli erinevat põhikude- epiteelkude , lihaskude, närvikude ja sidekude. Igaüks neid kudedest koosneb sarnase ehituse ja elutegevusega rakkude kogumist.

  • Raku ehitus #1 Raku ehitus #2 Raku ehitus #3
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-01-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Rasmus Enslink Õppematerjali autor
    Rakukest Koosneb enamasti tselluloosist ja kitiinist. Annab rakule tugevuse ja kindla kuju.
    Mitokonder Koosneb siledast välismembraanist ja kurrulisest sisemembraanist. Annab taimele omase jäiga kesta, toimub rakuhingamine ning kontrollib ainete transporti.
    Golgi kompleks Koosneb membraanidest. Seal toimub lõplik valkude töötlemine.
    Tuumamembraan Kahekihiline, koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Eraldab DNA tsütoplasmast tuuma.
    Rakutuum Koosneb karüoplasmast ja kromosoomidest. Säilitada ja edasi kanda geneetilist materjali.
    Tsütoplasmavõrgustik Koosneb membraanidest. Sünteesib aineid.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    5
    odt

    Rakk

    protsesse rakutasandil. Kõige pisem üherakuline organism on mükoplasma (kuulub bakterite hulka ja võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi) Looduses esinevad suurimad rakud on lindude munarakud, näiteks jaanalinnu munarakk (munarebu), mis võib kaaluda umbes pool kilo. Miks on üherakulised organismid enamasti väiksed? Üherakulistel toimub kogu energia-, info- ja ainevahetus väliskeskkonnaga rakumembraani vahendusel. Sealjuures on oluline raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe­mida suurem on rakk, seda väiksemaks see suhe jääb ja kui see pindala on väga väike, häiruvad kõik eespool nimetatud protsessid ­ seetõttu ei saagi üherakulised organismid olla kuigi suured. Missuguse kujuga on rakud? Bakterid on kujult erinevad: ümarad pulkjad ja kruvikujulised, osad on kaetud ripsmetega, osadel viburid, osa on siledad, osa limakapsliga. Enamusel üherakulistest on oma kindel ja iseloomulik väliskuju

    Bioloogia
    thumbnail
    20
    doc

    Bioloogia 1. kursus II osa

    Rakuteooria Rakuteooria põhiteesid 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega  Schwann 1839. a – uuris looma- ja taimekudesid 2. Uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel  Virchow 1858. a  Rakud tekivad ainult rakkudest  Uued rakud tekivad ainult jagunemiseteel  Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel 3. Rakkude talitlus ja ehitus on omavahel kooskõlas  A. van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid  K. E. von Baer – avastas imetaja munaraku ja järeldas, et sellest saab alguse loomorganismi areng  Schneider – uuris taimeliikide kudede ahitust, jõudis järeldusele et taimed koosnevad rakkudest  Faber – Andis 17. saj teisel poolel mikroskoobile nime (kr.k –

    Bioloogia
    thumbnail
    5
    docx

    Raku ehitus ja talitlus

    RAKU EHITUS JA TALITLUS · Mikroskoopilised mõõtmed · Tsütoloogia algus 17. Sajandi keskpaik- Hook, kes leiutas valgusmikroskoobi. · Scleiden & Schwann ­ KÕIK ORGANISMID ON RAKULISE EHITUSEGA. · Virchow ­ IGA UUS RAKK SAAB ALGUSE ÜKSNES OLEMASOLEVAST RAKUST SELLE JAGUNEMISE TEEL. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas · Epiteelkude- rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaeine peaaegu puudub. Naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Kaitseb keskkonnamõjude eest. · Sidekude- rakud asetsevad hajusalt. Palju rakuvaheainet. Luukude, rasvkude, veri. Ühendab koed ühtseks. Kaitseülessanne. · Lihaskude- sisaldavad valgulisi müfibrilli. 3-tüüpi: vöötlihaskude( skelett) , silelihaskude ( soolestik ) , südamelihaskude.

    Bioloogia
    thumbnail
    13
    rtf

    Raku ehitus ja talitlus. Kordamine Eksamiks

    (Loomorganismi areng saab alguse munarakust). Matthias Schleiden ja Theodor Schwann- Elusolendite rakuline uurimine.- Taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. Robert Hook- valgusmikroskoop. Rudolf Virchow- Väitis , et iga rakk saab alguse olemas olevast rakust selle jagunemise teel. Rakuteooria põhiseisukohad: 1.Rakud teikvad ainult rakkudest. 2.Rakud tekivad üksnes jagunemise teel. 3.Organismi kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. 4. Rakkude ehitus ja talitlus on vastatikuses kooskõlas. NT: Saab eristada nelja erinevat koetüüpi: EPITEELKUDE. Ehitus:Rakud paknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheaine peaaegu et puudub. Epiteelkoe moodustab naha pindmise osa ja katab siseorganeid. Talitlus: Epiteelkude kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste ees. Limaskestade epiteelkude eritab erineva kosotisega lima. Lihaskude Ehitus: Rakud on pikliku kujuga, hulktuumsed ja sisaldavad valgulisi fibrille- need

    Bioloogia
    thumbnail
    14
    docx

    Bioloogia - rakuteooria

    Rakuorganellid ● Rakuteooria - bioloogia aluspõhimõte, mille kohaselt kõik elusorgaismid koosnevad rakkudest. ● Rakul on olemas kõik elu tunnused ● Ainuraksed - elusolendid, kes koosnevad ainult ühest rakust ● Hulkraksed - elusolendid, kes koosnevad paljudest rakkudest ● Eeltuumsed e prokarüoodid - rakud, millel ei ole rakutuuma ning mille pärilikkusaine asub tsütoplasmas. ● Organell - kindlat ülesannet täitev eraldatud ühik raku sees ● Rakubioloogia - teadus, mis uurib rakkude ehitust ja elutegevust ● Kude - sarnase ehituse ja elutegevusega rakkude kogum ○ epiteelkude - keha ja elundite pinda vooderdav kude, mis piirab keha ja organeid ning kaitseb neid väliste mõjude eest ○ närvikude - närvirakkudest ehk neutonitest moodustuv kude, mille ülesanne on reguleerida organismi eri osade elutegevust

    Rakubioloogia
    thumbnail
    3
    doc

    Nimetu

    Rakk: Looma-, taime- ja seenerakk. 1) Kuidas nimetatakse teadust, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust? Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nimetatakse tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks. 2) Seoses millise leiutisega sai võimalikuks raku avastamine? Mikroskoopide leiutamine 17. saj. alguses võimaldas näha mikroskoopilist elu. 3) Sõnasta rakuteooria kolm põhiteesi. a) Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust. b) Kõik organismid koosnevad rakkudest. c) Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. 4) Rakuõpetuse kujundajad ajalises järjestuses; nende avastused/leiutised. Jannsenid; Hook; Leeuwenhoek; Baer; Scleiden; Schwann; Virchow. Hans ja Zacharias Janssen - Hollandi prillimeistrid, kes valmistasid 1595.a. esimese mikroskoobi. Robert Hook - Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi 1665.a. millega uuris korgilõike. Võttis kasutusele raku (cellula) mõiste.

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    2
    docx

    Rakumembraan

    Tavaliselt fotosüntees. Kloroplast välispinnal. Võivad liikuda on ühes rakus u.1000 ümbritsetud kahekordse membraanis väga kiirelt. Nad mitokondrit. Toodab rakule membraaniga, sisemises on tegutsevad kui ensüümidena, vajalikku energiat. klorofüll. Võimelised ka ise ainete trantsportijatena kui Golgi kompleks osasi vajalikke valke ka info vastuvõtjatena. päristuumse raku organell, sünteesima, kuna neis on Loomarakus on ka membraanidest ja kanalitest pärilikusainet.kromop kolesterool, mille ülesanne on moodustunud põiekeste või säilitatakse ja sünteesitakse molekule siduda. Membraani tsisternide kogu, ümbritsevad taimedele värvi andvaid välispinnal on süsivesikud. vesikulid. 1 membraane. Seal pigmente. Paiknevad taime

    Bioloogia
    thumbnail
    8
    rtf

    Raku ehitus ja talitlus

    Lk 82-Raku ehitus ja talitlus Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Tõene 2. Ainete aktiivseks transpordiks vajatakse täiendavat energiat. Tõene 3. Kromosoom koosneb valkudest. Väär Kromosoom koosneb nukleosoomsest fibrillist. 4. Ribosoomides toimub valgusüntees Tõene 5. Mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Tõene 6. Plasmiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. Väär Plastiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. 7. Seened on eeltuumsed heterotroofsed organismid. Väär Seened on päristuumsed heterotroofsed organismid. 8. Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldavatest toksiinidest. Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9

    Bioloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun