100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
90 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
greenbanana012
Õppematerjali autor
sõjalist abi andes). Eesmärgid Nõukogude liidu eesmärgid külma sõjas: tagada turvalisus, blokeerida kapitalism, saada mõjuvõim maailmas ning parandada oma majandust. USA eesmärgid: peatada kommunismi levikut, mis näis mõjuvõimsas relv maailma mõjutamiseks. Ühine eesmärk neil kahel: soov vältida kolmandat maailmasõda oma eesmärkide elluviimisel. Põhjused Stalini soov kommunismi levitada, lääneriikide soov seda peatada, seega pingestusid nende vahelised suhted. Algus - Sotsialistlike riikides loetakse Külma sõja alguseks Churchilli kõnet (1946), kus ta siis rääkis esimest korda avalikult külmast sõjast (alguses hoiti omavahelisi vastuolusid saladuses) ning hoiatas inimesi NSVL eest ning kutsus osutama vastupanu kommunismi pealetungile. Üldiselt peetakse külma sõja alguseks Berliini kriisi. 3.Raudne eesriie. Riigid ühel ja teisel pool raudset eesriiet. Kaardi tundmine.
5. Ehitati NSVL poolt Berliini blokaad, mis eraldas ida ja lääne GERi. Põgenikud põgenesid idast-läände. Müür ehitati ümber Lääne-Berliini, see püsis 1961-1989. Kuuba kriis 1. Kuuba 2. 1962 3. Kuuba ( NSVL toetus) vs, USA (Kennedy) 4. 1959. F. Castro tuli võimule, Castro kukutakse võimult pommidega (*film). USA sõjalaevad blokeerivad Kuuba, omakorda tuleb NSVL Hrustsov. Castro ja H head suhted, NSVL toetas tuumapommidega ise eitas seda USAle. 5. Oldi kõige lähemal 3. MS puhkemisele aga Kennedy, teadvustas kogu inimkonda võimalikust tuumasõjast ja oldi ootel. USA ähvardas rünnata ja Moskva andis järele. NSVL tunnustas USA kontrolljoont- lubas raketibaasid likvideerida- USA ei rünnanud Castro reziimi. Vietnami sõda 1. Vietnam 2. 1964- 1973, sellele järgnes kodusõda-lõpp 1975 3
· Tagajärjed: 1953 sõlmiti VAHERAHU (kestab tänaseni) 38. laiuskraad. Suurim kaotaja NSVL kaotab oma autoriteeti Aasias ja Euroopas. Rahvas lõhestatud, vastasseis tõsine siiani. Külm sõda võib muutuda kuumaks. 3. KUUBA KRIIS · 1962 · Põhjused: 1959.a. tulid Kuubal võimule F.Castro juhitud ülestõusnud, Castri ise oli diktaator. Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut (Kuuba sai kogu tulu suhkrust). Suhkru ostab aga NSVL ning seejärel, toetatuna NSV Liidust, riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted, USA kuulutas välja majandusblokaadi. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted, Castro nimetas Kuubal toimuva sotsialistlikuks revolutsiooniks. · Väljendused: Tuumasõja ähvardus, relvajõud lahinguvalmis
Mõjuvõim Kolmandas Maailmas. Kriisid: Berliini blokaad 1948-1949 NSVL lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast (elekter, toiduained, kütus) lootes linna sel kombel endaga liita. Usa varustas Lääne-Berliini toiduga õhusilla abil. NSVL lõpetas blokaadi. Kestis 324 päeva. 1961 ehitati ühe ööga Berliini müür, mis sulges Lääne-Berliini Kuuba (ehk kariibi) kriis 1956 tuli Kuubas võimule Fidel Castro. Kehtestas oma diktatuuri. Pahempoolsed ümberkorraldused. Suhted USA-ga halvenesid. Kuuba natsionaliseeris USA ettevõtted. Hrustsov asus paigaldama Kuubale kesk-maatüüpi rakette. Ameeriklased said sellest aerofotode abil teada. 22. Okt 1962 teatas Kennedy sellest kogu maailmale. USA oleks NSVL rünnanud, kui raketibaase poleks likvideeritud. USA lubas, et ei ründa Kuubat. Castro reziim jäi püsima. Kuum liin Moskva ja Washingtoni vahel ( see oli selline telefonijunn, et nad saavad kohe hellata üksteisele kui vaja) USA pidi ära võtma raketid Türgis.
) Eesmärgid- NL eesmärgid: tagada turvalisus, blokeerida kapitalism, saada mõjuvõim maailmas ja parandada oma majandust. USA eesmärgid: peatada kommunismi levikut, mis näis mõjuvõimas relv maailma mõjutamiseks. ÜHINE eesmärk: soov vältida III MS oma eesmärkide elluviimisel. Põhjused- Stalini soov kommunismi levitada, lääneriikide soov seda peatada, seega pigestusid nendevahelised suhted. Algus- sotsialistlikes riikides peetakse külma sõja alguseks Churchilli kõnet (1946), kus ta rääkis esimest korda avalikult külmast sõjast (alguses hoiti omavahelisii vastuolusid saladuses) ning hoiatas inimesi NSVL eest ja kutsus osutama vastupanu kommunismi pealetungile. Üldiselt peetakse külma sõja alguseks Berliini kriisi. ● Raudne eesriie. Riigid ühel ja teisel pool raudset eesriiet. Kaart
) Eesmärgid- NL eesmärgid: tagada turvalisus, blokeerida kapitalism, saada mõjuvõim maailmas ja parandada oma majandust. USA eesmärgid: peatada kommunismi levikut, mis näis mõjuvõimas relv maailma mõjutamiseks. ÜHINE eesmärk: soov vältida III MS oma eesmärkide elluviimisel. Põhjused- Stalini soov kommunismi levitada, lääneriikide soov seda peatada, seega pigestusid nendevahelised suhted. Algus- sotsialistlikes riikides peetakse külma sõja alguseks Churchilli kõnet (1946), kus ta rääkis esimest korda avalikult külmast sõjast (alguses hoiti omavahelisii vastuolusid saladuses) ning hoiatas inimesi NSVL eest ja kutsus osutama vastupanu kommunismi pealetungile. Üldiselt peetakse külma sõja alguseks Berliini kriisi. ● Raudne eesriie. Riigid ühel ja teisel pool raudset eesriiet. Kaart
kommunismi levikut. Algatus nimetati USA riigisekretäri George Marshalli järgi. Liitusid: Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa LV, Suurbritannia, Šveits, Taani ja Türgi. Tahtsid liituda ka Tšehhoslovakkia ja Poola, kuid NL keelas selle. Vabatahtlikult loobusid abist NL ning Soome, kes tahtis NL-iga häid suhteid hoida. 5. Uued rahvusvahelised organisatsioonid II MS järel. ÜRO. NSVLi moodustatud VMN ja VLO, lääneriikide NATO. Iga organisatsiooni tegevuse kohta paar iseloomustavat sõna, näiteks loomise põhjustest. ÜRO (Ühinenud Rahvaste Organisatioon) o 24.10.1945 o Organisatsioon loodi ebaefektiivse Rahvasteliidu asemel, et pärast II maailmasõda vältida uut sarnast sõda. o 5 alalist liiget, kellel on vetoõigus.
lõpetamisest VLO-s ja kuulutas end neutraalseks riigiks. NL viis VLO väed Ungarisse sisse, ülestõus suruti maha ja võim anti taas Moskva-meelsetele. Imre Nagy Nõukogude tank http://en.wikipedia.org/wiki/Imre_Nagy BERLIINI KRIIS - 1961 NSV Liit polnud rahul lääneriikide vägede paiknemisega Lääne-Berliinis. Hallsteini doktriin - kõiki riike, kes sõlmisid diplomaatilised suhted SDV-ga, käsitleti SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestati igasugused suhted. 13.augustil 1961 alustas SDV ümber Lääne-Berliini müüri (Berliini müüri) ehitamist, millega üritati peatada edasist idasakslaste põgenemist. Berliini müür, kui osa „raudsest eesriidest”, murti läbi 1989 seoses kommunistliku režiimi kokkuvarisemisega SDV-s ning lammutati paari aasta jooksul. KUUBA KRIIS - 1962 1959 – võimule tuli Fidel Castro.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid