Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rahvusvahelised organisatsioonid tabel (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Rahvusvahelised organisatsioonid 12. klass ÜÕ
ÜRO
NATO
OSCE
OECD
ORGANISATSIOONI NIMI
Ühinenud
Rahvaste
Organisatsioon
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorga-nisatsioon
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon
MILLAL LOODUD
26. juuni 1945
4. aprill 1949
1975
1961
EESMÄRGID
1.Rahu ja julgeoleku kaitsmine maailmas.
2.Riikide koostöö korraldamine rahvusvaheliste probleemide lahendamisel.
3.Riikidevaheliste konfliktide ja vaidlusküsimuste lahendamine.
Organisatsioon põhineb kollektiivkaitsel, läbi mille liikmesriigid nõustuvad välise rünnaku korral vastastikust kaitset osutama.
Oma tegevuses paneb OSCE suurt rõhku relvastuskontrollile, inimõigustele, autoritaarsete riikide demokratiseerimisele, valimiste jälgimisele ja keskonnakaitsele.
OECD tegeleb peamiselt majanduspolii-tikaga: üldise teabevahetuse, andmete kogumise, statistika aval- damise , majanduse analüüsi ja prognoosidega. Kuigi fookuses on majandus, paneb OECD rõhku ka teiste majanduse ja arenguga tihedalt seotud valdkondadele nagu  tervishoidharidus
keskkond,  sotsiaalpoliitika ,avalik haldus jne. OECD formaalne eesmärk on tugevdada demokraatiat ja soodustada vabaturumajan-dust kõikjal maailmas.
PEAKORTER (KUS), JUHT
Juht on peasekretär , hetkel Ban Ki- Moon . Peakorter New Yorgis .
Juht on peasekretär, hetkel Jens Stoltenberg. Peakorter Brüsselis , Belgias.
OSCE esimees vahetub iga aasta ning esimeheks on eesistujariigi välisminister .Peakorter Viinis , Austrias .
Peakorter Pariisis, Prantsusmaal. Peasekretär on José Ángel Gurría.
KAS EESTI KUULUB, MIS AASTAST?
Eesti on liige
alates 1991. a
Eesti on liige alates 2004. a
Eesti on liige alates 1992.a
Eesti on liige alates 2010.a
IMF
EN
OPEC
WTO
Organi-satsiooni nimi
Rahvusvaheline Valuutafond
Euroopa Nõukogu
Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon
Maailma Kaubandusorganisat- sioon
MILLAL LOODUD
1944, tegutsema hakkas 1945
1945, 5. mai
1960
1995
EESMÄR-GID
Kuni 1970. aastateni oli esiplaanil rahvusvahelise 
kullastandardi 
säilitamine. Praegu on Valuutafondi prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. Rahvusvahelise Valuutafondi peamiste tegevusvaldkon-dadeks on majanduspo-liitika  seire , finantsabi ja tehniline abi.
Eesmärk on saavutada liikmesriikide vahel suuremat üksteisemõistmist ideoloogilistes, poliitilistes, majanduslikes ja sotsiaalsetes küsimustes.
Eesmärk on koordineerida ja ühtlustada naftapoliitikat liikmesriikides ja tagada stabiilne naftaturg, kindlustamaks tõhus, tarbijale ökonoomne ja regulaarne varustatus, tootjatele stabiilne sissetulek ja investeeringute õiglane tasuvus.
Eesmärk on reguleerida maailma riikide omavahelist kaubandust.
Pea
korter , juht
Hetkel on juht Christine Lagarde. Peakorter Washingtonis.
Euroopa Nõukogu alaline asukoht on Strasbourgis, juhtorganid on parlamentaarne assamblee ja ministrite komitee. Peasekretär endine Norra peaminister  Thorbjorn Jagland.
Peakorter Viinis, Austrias. Juhtkonnas president Bijan Namdar Zanganeh ja peasekretär Abdallah el-Badri.
Juht on peadirektor Roberto Azevêdo. Peakorter Sveitsis .
Kas Eesti kuulub? Aasta
Eesti liitus 26. mail 1992.
Eesti liitus 1993.a
Ei kuulu.
Eesti liitus 1999.

Rahvusvahelised organisatsioonid tabel #1 Rahvusvahelised organisatsioonid tabel #2 Rahvusvahelised organisatsioonid tabel #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Maria Jürissaar Õppematerjali autor
ÜRO NATO OSCE OECD

ORGANISATSIOONI NIMI Ühinenud
Rahvaste
Organisatsioon Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorga-nisatsioon



Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon
MILLAL LOODUD 26. juuni 1945 4. aprill 1949 1975

1961
EESMÄRGID 1.Rahu ja julgeoleku kaitsmine maailmas.
2.Riikide koostöö korraldamine rahvusvaheliste probleemide lahendamisel.
3.Riikidevaheliste konfliktide ja vaidlusküsimuste lahendamine. Organisatsioon põhineb kollektiivkaitsel, läbi mille liikmesriigid nõustuvad välise rünnaku korral vastastikust kaitset osutama. Oma tegevuses paneb OSCE suurt rõhku relvastuskontrollile, inimõigustele, autoritaarsete riikide demokratiseerimisele, valimiste jälgimisele ja keskonnakaitsele.



















OECD tegeleb peamiselt majanduspolii-tikaga: üldise teabevahetuse, andmete kogumise, statistika aval-damise, majanduse analüüsi ja prognoosidega. Kuigi fookuses on majandus, paneb OECD rõhku ka teiste majanduse ja arenguga tihedalt seotud valdkondadele nagu tervishoid, haridus,
keskkond, sotsiaalpoliitika,avalik haldus jne. OECD formaalne eesmärk on tugevdada demokraatiat ja soodustada vabaturumajan-dust kõikjal maailma

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
docx

Rahvusvahelised organisatsioonid

Rahvusvahelised organisatsioonid 12. klass ÜÕ ÜRO NATO OSCE OECD ORGANISATSIOON Ühinenud Põhja-Atlandi Euroopa Julgeoleku- I NIMI Rahvaste Lepingu ja Majanduskoostöö Organisatsioon Koostööorganisatsioo ja Arengu Organisatsioo n Organisatsioon n MILLAL LOODUD 26. juuni 1945 04.04.1949 1961. aastal 1975. aastal EESMÄRGID Tagada Kollektiivkaits Konfliktide Tugevdada rahvusvaheline e– ennetamine, kriiside demokraatiat ning rahu, julgeolek, liikmesriigid ohjamine, soodustada

Ühiskond
thumbnail
83
ppt

NATO ja rahvusvahelised organisatsioonid

RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID NATO ­ PÕHJA-ATLANDI LEPINGU ORGANISATSIOON · Asutatud 1949.a. · Asutajaliikmed: Ameerika Ühendriigid, Kanada, Belgia, Holland, Luxemburg, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island NATO - 1949 NATOGA LIITUMINE · 1952: Kreeka, Türgi · 1955: SLV · 1982: Hispaania · 1999: Poola, Tsehhi Vabariik, Ungari NATOGA LIITUMINE · 2004: Eesti, Läti, Leedu, · Bulgaaria, Rumeenia, · Slovakkia, Sloveenia · Eesti sai ametlikult NATO liikmesriigiks 29.03.2004

Ühiskond
thumbnail
4
doc

Maailma organisatsioonid

Hoidub jõuga ähvardamast.Ei ole oma sõjaväge, väeüksused moodustavad liikmesriikide relvaüksustest. Kollektiivne enesekaitse põhimõte-relvastatud kallaletung ühele liikmele käsitatakse kallaletungina kõigile lepinguosalistele, lubatud relvajõu kasutamine.Oluline treeningu juures psühholoogiline ettevalmistamine. üleeuroopaline,oluliseks funktsiooniks on ühendada Euroopat, suhteid hoitakse ka venemaaga, et vähendada rahvusvahelist vastasseisu. ÜRO-Ühinenud rahvaste organisatsioon, mis on ühtlasi ainus ülemaailmse ulatusega julgeolekuorganisatsioon. Asutati 26.juunil 1945 san fransiscos 51riigi poolt. ÜL:rahvusvaheline koostöö,rahu,julgeoleku ja inimõiguste kaitse. Tähtsaim dokument on ÜRO põhikiri.Peakorter New Yorgis, liikmesriike 192.Eesti liitus 17.sep 1991a.ÜRO-d juhib peasekretär Ban-ki-moon. Töökeeled: inglise,araabia,vene,prantsuse,hiina,hispaania. Peaassamble koosneb liikmesriikide delegatsioonidest.

Avalik haldus
thumbnail
8
docx

Ühiskonnaõpetus 12. klass - rahvusvahelised suhted ja Euroopa Liit

Rahvusvaheline kokkulepe - Kokkulepe, mis on sõlmitud rohkem kui kahe riigi vahel.  19.sajandi algul, peale Napoleoni sõdasid, loodi peaaegu kõiki Euroopa valitsejaid ühendav Püha Liit.  Esimene teadaolev rahvusvahelie lepe loodi 1269a. eKr Egiptuse vaarao ja Hetiidi kuninga vahel Rahvusvahelise poliitika osapooled - Sõltumatud riigid, Rahvuvahelised organisatsioonid, Valitsusvälised organisatsioonid (Greenpeace) Unipolaarne – Üks rahvusvahelises poliitikas osaleja domineerib teiste üle Bipolaarne – Kaks rahvusvahelises poliitikas osalejat domineerivad teiste üle (ja konkureerivad sealjuures omavahel) (Külm sõda) Multipolaarne – Rahvusvahelises poliitikas on mitu ühesuguse võimupositsiooniga osalejat. (Praegune olukord) Rahvusvaheline Leping – Lepingu sõlmimisele eelnevad läbirääkimised, teksti

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
5
doc

Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid

Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 1) ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine.Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel.

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
6
doc

Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid - ÜRO

Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 1. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud globaalne organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri(harta), peakorter asub New Yorgis ja liikmesriike on 192. Eesti liitus ÜRO-ga 17.septembril 1991. ÜROl on 6 põhiorganit: Peaassamblee, Julgeolekunõukogu, Majandus- ja Sotsiaalnõukogu, Hooldusnõukogu,

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
40
docx

Ühiskonna riigieksami materjal

parlamendi poolt väliselt ning ei tegeleb parlament. ametisse ole parlamendi nimetatud ja ees parlamendi ees aruandekohustus aruandekohustus -lik. -lik. Nt Lõuna- Nt Ameerika Nt Suurbritannia, Nt Katar, Saudi Aafrika, Ühendriigid, Tai Araabia, Mongoolia, Eesti Indoneesia Vatikan Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad Survegrupp ­ organisatsioon, mis soovib poliitikat vaid mõjutada, mitte teostada. Kategooriakaitse grupp ­ organisatsioon seisab enda liikmete huvide eest. Eesmärk on parandada nende majanduslikku heaolu (Eesti Tööandjate Keskliit) Edendamisgrupp ­ eesmärgiks on tõsta üldist heaolu terves riigis, keskkonnakaitsjad. (Loomakaitse Selts, Naabrivalve) Mõjutamiseviisid: surve ­ puudub otsene kontakt o Protestid, miitingud o Avaliku arvamuse kujutamine läbi meedia

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
37
docx

Ühiskonna valitsemine

tulundustegevusi. Erasektori põhiülesanne on toota kasumit. Erasektorisse kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted. Aktsiaseltsid, OÜ Mittetulundussektor ehk kolmas sektor- ei taotle võimu ega tulu, selle moodustavad vabatahtlikult kodanikualgatuse korras loodud kodanikeühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu. Nimetatakse kodanikuühiskonnaks, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid. Kolmandas sektoris tegutsevate organisatsioonide vormideks on juriidilise määratluse kohaselt mittetulundusühingud (MTÜ), sihtasutused (SA) ja seltsingud ja neid ühendavad katusorganisatsioonid nagu nt. Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit Kodanikuühiskond Kodanikuühiskond ehk tsiviilühiskond- avaliku elu valdkond, mis eristub avalikust sektorist (riigist ja valitsemisest) ning erasektorist (tulundussektorist);

Ühiskond




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun